08. aprill 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-16285
Tsiviilasi / hagi ese
E. J. V. L. (L.) ja R. N. (N.) pärandvara hooldaja I. M. (M.) hagiavaldus T. P. (P.) vastu pärandvara jagamise nõudes
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad
E. J. V. L. (sünniaeg XXXa, aadress XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat I. M. R. N. (N., isikukood XXX, surma aeg XXX.a) pärandvara hooldaja I. M. (isikukood XXX, aadress XXX)
Kostja
T. P. (isikukood XXX, aadress XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 19.03.2026.a
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada E. J. V. L. (sünniaeg XXX.a) ja R. N. (N., isikukood XXX, surma aeg XXX.a) pärandvara hooldaja I.M. (M., isikukood XXX) hagiavaldus T. P. (P., isikukood XXX) vastu R. N. pärandvara jagamise nõudes.
2.Müüa Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud korteriomand (asukoht XXX, reaalosa eluruum nr X, mille üldpind on 32,90m 2 ja mille tähistus plaanil on 11) avalikul enampakkumisel.
3.Jagada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud korteriomandi müügist saadud raha järgmiselt: E. J. V. L. (sünniaeg XXX.a) saab rahast 1/20 (ühe kahekümnendiku), R. N. (N., isikukood XXX, surma aeg XXX.a) pärandvara hooldaja I. M. (isikukood XXX) saab rahast 9/20 (üheksa kahekümnendikku) ja T. P. (isikukood XXX) saab rahast 1⁄2 (ühe kahendiku).
4.Jätta T. P.le (P., isikukood XXX) sõiduauto AUDI A4 AVANT (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXX).
5.Jätta T. P.le (P., isikukood XXX) R. N. (N., isikukood XXX, surma aeg XXX.a) Eesti Krediidipangas avatud kontodel pärandi avanemise hetkel olnud 5056,58 eurot.
6.Välja mõista T. P.lt (P., isikukood XXX) E. J. V. L. (L., sünniaeg XXX.a) kasuks hüvitis 203 (kakssada kolm) eurot 48 (nelikümmend kaheksa) senti.
7.Välja mõista T. P.lt (P., isikukood XXX) R. N. (N., isikukood XXX, surma aeg XXX.a) pärandvara hooldaja I. M. (M., isikukood XXX) kasuks hüvitis 1831 (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend üks) eurot 31 (kolmkümmend üks) senti. 1 (6)
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta menetluskulud T. P. (P., isikukood XXX) kanda.
9.Välja mõista T. P.lt (P., isikukood XXX) E. J. V. L. (L., sünniaeg XXX.a) ja R. N. (N., isikukood XXX, surma aeg XXX.a) pärandvara hooldaja I. M. (M., isikukood XXX) kasuks menetluskulud riigilõiv 420 (nelisada kakskümmend) eurot.
10.Välja mõista T. P.lt (P., isikukood XXX) E. J. V. L. (L., sünniaeg XXX.a) kasuks menetluskulud lepingulise esindaja kulu 942 (üheksasada nelikümmend kaks) eurot 40 (nelikümmend) senti.
11.Jätta kindlaks määramata E. J. V. L. (L., sünniaeg XXX.a) lepingulise esindaja kulu 942 (üheksasada nelikümmend kaks) eurot 40 (nelikümmend) senti ja jätta T. P.lt (P., isikukood XXX) E. J. V. L. kasuks välja mõistmata.
12.Jätta kindlaks määramata R. N. (N., isikukood XXX, surma aeg XXX.a) pärandvara hooldaja I. M. (M., isikukood XXX) lepingulise esindaja kulu suurus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.E. J. V. L. (hageja) ja R. N. (pärandaja, surma aeg XXX) pärandvara hooldaja I. M. (pärandvara hooldaja) esitasid 29.09.2022 Harju Maakohtule ühise hagiavalduse T. P. (kostja) vastu R. N. pärandvara jagamise nõudes (dtl-d 1-3). Kohus võttis hagi 15.04.2024 menetlusse (dtl 18). Kostja vastas hagile 06.05.2024 (dtl-d 22-25). Eelistung toimus 29.01.2026 (dtl-d 76-81). Kohtuistung toimus 19.03.2026 (dtl-d 87-91).
2.Hagejad paluvad kohtul jagada 17.07.2015 surnud R. N. pärandvara. Hagejad taotlevad pärandvara hulka kuuluva korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX) müümist avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha jagamist selliselt, et 1/20 saadud rahast saab hageja E. J. V. L., 9/20 saadud rahast saab pärandvara hooldaja ning 1⁄2 saadud rahast saab kostja. Hagejad taotlevad, et pärandvara hulka kuulunud sõiduauto väärtusega 1000 eurot ning Krediidipangas avatud kontol olnud 5056,58 eurot jäetakse kostjale ning kostja maksab hagejatele enamsaadud pärandvara arvel hüvitist. Hüvitise maksmisel võetakse arvesse pärandaja matusekulu 1987 eurot. Hagejad põhjendavad hagiavaldust väitega, mille kohaselt on 26.10.2021 tõestatud pärimistunnistuse kohaselt kostja R. N. pärija 1⁄2 suuruses mõttelises osas, hageja E. J. V. L. vähemalt 1/20 suuruses mõttelises osas ning ülejäänud osas on pärijate pärimisõigus ja selle ulatus tõendamata või ebapiisavalt tõendatud (dtl-d 2-3, 78-81). 2 (6)
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hageja E. J. V. L. pärimisõigus ei ole tõendatud ning pärandvara hooldaja I. M. ei ole õigustatud pärandvara jagamist nõudma (dtl-d 23-25, 79-80, 90). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Hagejad põhjendavad hagiavaldust väitega, et kostja on R. N. pärija ning tema pärandiosa suurus on 1⁄2. Samuti põhjendavad hagejad hagiavaldust väitega, et hageja E. J. V. L. on R. N. pärija ning tema pärandiosa suurus on vähemalt 1/20. Kostja on vaidlustanud hageja E. J. V. L. pärimisõiguse ning leidnud, et tema sugulus pärandajaga ei ole tõendatud. Kohus kontrollib eeltoodut arvestades, kas kostja ja E. J. V. L. on R. N. kaaspärijad, sest E. J. V. L. saab pärandvara jagamist nõuda üksnes siis, kui ta on R. N. pärija.
5.Hagejad on soovinud tõendada hageja E. J. V. L. pärimisõigust Tallinna notari L. M. 26.10.2021 tõestatud pärimistunnistusega, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri numbri 2158 all (dtl-d 4-5). Pärimistunnistusest nähtuvalt on 17.07.2015 surnud R. N. pärijaks 1⁄2 suuruses mõttelises osas pärandaja tädipoeg T. P., kelle pärimisõigus ja selle ulatus on tõendatud. Pärimistunnistusest nähtuvalt on xxx surnud R. N. pärijaks vähemalt 1/20 mõttelises osas pärandaja tädi A. (ka A.-R.) L. (sündinud N., sünniaeg XXX, surnud) tütre H. L. de V.’i (surnud 2001) poeg E. J. V. L. (sünniaeg XXX.a), kelle pärimisõiguse ulatus on tõendamata. Pärimistunnistuse kohaselt ei ole piisavalt tõendatud pärandaja tädi A. L. tütre I. E. B. N. (sünniaeg XXX) sugulus. I. E. B. N. võib olla pärijaks 1⁄4 suuruses mõttelises osas. Pärimistunnistuse kohaselt on kaudselt tõendatud, et A. L. tütre H. L. de V.’i alanejad sugulased on E. J. V. L., H. (ka L.) A. V. L., E. (ka E.) N. V. L. ja Y. D. V. L.. Nimetatud isikute sünniaegade ja elusoleku kohta puuduvad pärimistunnistuse kohaselt andmed (dtl 4). Kohtu hinnangul nähtub pärimistunnistusest, et R. N. pärimismenetluses on välja selgitatud pärandaja tädi A. L. sugulus pärandajaga, pärandaja tädi A. L. surma fakt, pärandaja tädi A. L. sugulus oma tütre H. L. de V.’iga, H. L. de V.’i surma fakt ning H. L. de V.’i sugulus oma poja E. J. V. L.ga. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mille kohaselt on pärandaja sugulus hageja E. J. V. L.ga tuvastatud valesti. Kostja ei ole taotlenud PärS §-s 175 sätestatud korras pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et pärimistunnistusega on usaldusväärselt tõendatud E. J. V. L. sugulus pärandajaga, mille kohaselt on E. J. V. L. pärandaja vanavanema alaneja sugulane (tädi lapselaps). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et pärimistunnistusega on tõendatud E. J. V. L. pärimisõigus PärS § 15 lg 1 mõistes kolmanda järjekorra seadusjärgse pärijana. Kohtu hinnangul tõendab pärimistunnistus kostja pärimisõigust ja selle ulatust, milleks on 1⁄2 suurune pärandiosa. Eeltoodut arvestades on E. J. V. L.l õigus nõuda kostjalt kaaspärijana R. N. pärandvara jagamist, kui selleks on täidetud PärS § 155 lg 1 järgsed eeldused.
6.PärS § 155 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda üksnes tingimusel, et on teada kõik pärijad. PärS § 155 lg 1 järgi ei ole pärandvara jagamise eelduseks see, et kõik pärijad on teada, vaid teada peavad olema vähemalt nende kaaspärijate pärandiosad, kes pärandvara jagamist nõuavad (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-17-2320, p 23). Pärimistunnistusega on tõendatud kostja pärandiosa suurus, milleks on 1⁄2. Kohtu hinnangul nähtub pärimistunnistusest, et E. J. V. L. pärimisõiguse minimaalse ulatuse väljaselgitamisel on arvestatud teiste A. L. alanejate sugulaste võimalike pärandiosade suurustega, kelle sugulus ei ole tõendatud või kelle sünniaegade ja elusoleku kohta puuduvad andmed. Eeldusel, et A. L. alanejate sugulastena pärivad I. E. B. N. 1⁄4 suuruse pärandiosa ning H. L. de V.’i alanejad sugulased kokku 1⁄4 suuruse 3 (6)
pärandiosa, pärib E. J. V. L. ühena H. L. de V.’i viiest alanejast sugulasest vähemalt 1/20 suuruse pärandiosa (1/4:5=1/20). I. E. B. N. pärimisõiguse või H. L. de V.’i teiste alanejate sugulaste pärimisõiguse puudumisel saab hageja E. J. V. L. pärandiosa suureneda, mitte väheneda. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et pärimistunnistusega on tõendatud E. J. V. L. pärandiosa minimaalne suurus 1/20. Eeltoodut arvestades on puuduolevate pärijate pärandiosa maksimaalne suurus 9/20. Kohus on seisukohal, et kuivõrd teada on kostja pärandiosa suurus, E. J. V. L. pärandiosa minimaalne suurus ning puuduolevate pärijate pärandiosa maksimaalne suurus, ei ole pärandvara jagamine PärS § 155 lg 1 järgi välistatud.
7.Kostja on vaidlustanud pärandvara hooldaja õiguse nõuda pärandvara jagamist. Hagejad on esitanud kohtule Harju Maakohtu 21.09.2022 määruse tsiviilasjas nr 2-21-16786, millele on lisatud jõustumismärge selle kohta, et määrus on jõustunud 13.10.2022 (dtl-d 6-12). Kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 kohaselt määras kohus R. N. pärandvara hoiumeetmete rakendamise ja pärandvara valitsemise korraldamise. Kohtumääruse resolutsiooni punkti 2 kohaselt nimetas kohus pärandvara hooldajaks vandeadvokaat I. M. (dtl 7). Kohus leiab, et määrusega on tõendatud I. M. nimetamine R. N. pärandvara hooldajaks. Kostja ei ole tõendanud I. M. vabastamist hooldaja ülesannete täitmisest. PärS § 155 lg 1 järgi on kaaspärijal õigus nõuda pärandvara jagamist, kui on teada pärijate osad. Puuduva kaaspärija asemel osaleb kaaspärijate omavahelistes ning kaaspärijate ja kolmandate isikutega sõlmitavates kokkulepetes pärandvara hooldaja, kes kaitseb veel teadmata pärija huve ja tagab tema pärandi osa säilimise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2020 määrus tsiviilasjas nr 217-2320, p 23; TsMS kommenteeritud väljaanne, lk 673 p 2.3.3.c). Eeltoodut arvestades on pärandvara hooldajal õigus nõuda teadaolevatelt kaaspärijatelt, kelle pärandiosa on teada, puuduolevate kaaspärijate asemel pärandvara jagamist. Kohus tuvastas eelnevalt, et teada on kostja pärandiosa suurus, hageja E. J. V. L. pärandiosa minimaalne suurus ning puuduolevate pärijate pärandiosa maksimaalne suurus. Pärandvarale on määratud hooldaja, kes kaitseb puuduvate kaaspärijate huve ning kes saab nõuda puuduolevate kaaspärijate eest pärandvara jagamist. Pärandvara hooldaja valitseb pärandvara jagamisel saadud vara edasi pärandvara hoiumeetmete rakendamise raames kõigi kaaspärijate huvides. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et pärandvara hooldaja on õigustatud nõudma R. N. pärandvara jagamist.
8.Hagejad on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt kuuluvad R. N. pärandvara hulka korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX), sõiduauto AUDI A4 AVANT väärtusega 1000 eurot ja R. N. Eesti Krediidipangas avatud kontodel pärandi avanemise hetkel olnud 5056,58 eurot. Sõiduauto ja R. N. pangakontol olnud raha jäid kostja valdusse. Pooled ei vaidle pärandvara koosseisu ja väärtuse üle, mistõttu ei vaja asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
9.PärS § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. PärS § 159 lg 4 sätestab, et kui pärandvara jagamisel osutub ühele pärijale jääva vara väärtus suuremaks tema pärandiosast, on pärija kohustatud maksma teistele pärijatele rahalise hüvitise. Hagejad on taotlenud, et pärandvara hulka kuuluv korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse selliselt, et kostja saab saadud rahast poole, hageja E. J. V. L. 1/20 ja pärandvara hooldaja 9/20. Samuti on hagejad taotlenud pärandvara hulka kuulunud sõiduauto AUDI A4 AVANT ja R. N. Eesti Krediidipangas avatud kontodel pärandi avanemise hetkel olnud 4 (6)
5056,58 euro kostjale jätmist hagejatele hüvitise maksmise vastu. Hagejad on taotlenud hüvitise suuruse määramisel selle arvestamist, et matusekulude suurus on 1987 eurot. Kostja on vaielnud vastu hageja E. J. V. L. pärimisõiguse olemasolule ning pärandvara hooldaja õigusele nõuda pärandvara jagamist. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis välistaksid pärandvara jagamise. Samuti ei ole kostja esitanud vastuhagi pärandvara jagamist hagejate taotletust erineval viisil. Kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (RKTKo 29.05.2025 2-20-17399/67, p 14; RKTKo 10.04.2019, 2-17-11516/46, p 24). Kohus rahuldab hagiavalduse ja määrab pärandvara jagamise hagejate taotletud viisil. Kohus määrab pärandvara hulka kuuluva korteriomandi avalikul enampakkumisel müümise ning saadud raha jagamise selliselt, et kostja saab saadud rahast poole, hageja E. J. V. L. 1/20 ja pärandvara hooldaja 9/20. Kohus jätab pärandvara hulka kuuluva sõiduauto ja pärandaja pangakontodel olnud raha kostjale. Kostjale jäetava vara väärtus, millest on matusekulud maha arvatud, on 4069,58 eurot (6056,58-1987=4069,58). Hageja E. J. V. L. on seega õigustatud kostjalt saama hüvitist 203,48 eurot (1/20 4069,58-st on 203,48). Pärandvara hooldaja on seega õigustatud kostjalt saama hüvitist 1831,31 eurot (9/20 4069,58-st on 1831,31). Kohus mõistab hüvitised kostjalt hagejate kasuks välja.
10.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
11.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS §177 lg 1 p 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt ka RKTKm 15.02.2012 3-2-1-161-11, p 7; RKTKm 15.11.2013 3-2-1-137-13, p 11).
13.Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 4 kohaselt kuulus TsMS § 132 lg-s 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasumisele riigilõiv 420 eurot. Hagejad on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kohus määrab kindlaks menetluskulude suuruse riigilõivu osas ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja riigilõivu 420 eurot.
14.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja E. J. V. L. esindas kohtus vandeadvokaat Ivo M., kes on TsMS § 218 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja. Seetõttu kuulub hageja lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikus ulatuses kostjalt väljamõistmisele.
15.Pärandvara hooldaja on osalenud kohtumenetluses isiklikult, mistõttu ei hüvitata pärandvara hooldajale lepingulise esindaja kulu.
16.Hagejad esitasid menetluskulude nimekirja, milles on märgitud lepingulise esindaja kulu suuruseks kokku 1884,80 eurot, mis vastab 9,5 töötunnile tasumääraga 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi esindaja järgmised toimingud: hagi koostamine ja esitamine (3,5 tundi), kostja vastusega tutvumine, hageja teavitamine (0,5 tundi), 2023.a-2025.a kirjavahetus kohtu ja hagejaga (1 tund), oktoober 2025 – kuni detsember 2025 kompromissiläbirääkimised kostjaga (2,5 tundi), 29.01.2026 istungiks valmistumine ja istungist osavõtt (1 tund), 19.03.2026 istungiks valmistumine ja istungist osavõtt (1 tund). Kohus on seisukohal, et menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olid vajalikud hagejate 5 (6)
menetlusõiguste teostamiseks. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohus arvestab, et hageja E. J. V. L. esindas vandeadvokaat Ivo M., kes oli samal ajal pärandvara hooldajana teine hageja. Hagejad esitasid ühised menetlusdokumendid ning pärandvara hooldaja tegi menetlustoimingud samaaegselt nii enda eest kui ka hageja E. J. V. L. esindajana. Eeltoodut arvestades on põhjendatud lepingulise esindaja kulu hüvitamine 4,75 tunni ulatuses, mis vastab poolele pärandvara hooldaja toimingute tegemisele kuulunud ajale. Esindaja tunnitasu 198,40 eurot (sh käibemaks) vastab sarnase teenuse turuhinnale. Hagejad on kinnitanud, et ei saa arvestada käibemaksu tagasi. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu 942,40 eurot (4,75x 198,40=942,40) on vajalik ja põhjendatud TsMS § 174 lg 1 tähenduses. Kohus määrab kindlaks hageja E. J. V. L. lepingulise esindaja kulu 942,40 eurot ning mõistab kostjalt hageja E. J. V. L. kasuks välja. Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja E. J. V. L. kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 942,40 eurot (1884,80-942,40=942,40). /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.