Välja mõista kohtutäitur Kristel Maalmanilt Yury Orlovi kasuks 235 eurot 90 senti (kakssada
kolmkümmend viis eurot 90 senti). Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 65 % ulatuses kohtutäitur Kristel Maalmani kanda ja 35 % ulatuses Yury Orlovi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtule võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Yury Orlov esitas 25.05.2010 maakohtule hagi kohtutäitur Kristel Maalmani vastu, milles palus kohtul kohustada kostjat tagastama hagejale pärast aegumistähtaega sisse nõutud trahvisumma 3 691 krooni ja hageja kulutused õigusabile summas 2000 krooni. Hagiavalduse kohaselt võttis kostja – kohtutäitur – hageja pangaarvelt ära trahvisumma, mida ta täitemenetluses täitmise aegumise tõttu ei oleks tohtinud enam teha. Viru Maakohtu 18.02.2010 määrusega nr 1-10-1437 lõpetati täitemenetlus täiteasjas nr 095/2009/9119 rahatrahvi summas 3 300 krooni sissenõudmiseks aegumise tõttu.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt Viru Maakohtu 18.02.2010 määrus jõustus 02.03.2010, kohtutäiturile saadeti määrus 15.03.2010. Võlgniku arvelt võeti 3 691 krooni maha täitemenetluses 15.02.2010. Seega täitis kohtutäitur õiguspäraselt Viru Maakohtu 13.10.1997 otsust kriminaalasjas nr 1-29. Maakohtule 03.02.2010 esitatud avaldusest tuleneb, et hagejale oli hiljemalt 03.02.2010 teada 3 691 krooni arvelt mahavõtmine. Kaebuse esitas võlgnik pärast TMS §-s 217 ettenähtud 10-päevast tähtaega ning kostja palus kohaldada aegumist hagi nõudele 3 691 krooni väljamõistmiseks vastavalt TsÜS §-le 143. Hageja õigusabikulu 2 000 krooni on käsitletav kohtuvälise kuluna, mille jaotuse määrab kohus vastavalt TsMS §-le 162, seega see kulu ei ole haginõude sisuks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 30. septembri 2010 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagejat ja kostjat puudutavate toimingute ja kohtulahendite kalendaarne järjestus, mida pooled ei vaidlusta, alljärgnev: - 28.01.2010 teavitas kohtutäitur hagejat tema pangakonto arestimisest; - 03.02.2010 pöördus hageja kohtusse täitemenetluse lõpetamiseks;
- 15.02.2010 maksekorraldusega võttis kostja hageja pangaarvelt maha täitmisele kuuluva summa; - 18.02.2010 tegi Viru Maakohus määruse nr 1-10-1437 täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu; - 02.03.2010 Viru Maakohtu määrus nr 1-10-1437 jõustus; - 23.03.2010 esitas hageja kohtutäiturile avalduse temalt täitemenetluses äravõetud summa tagastamiseks; - 12.04.2010 esitas hageja kohtutäiturile kaebuse summa mittetagastamise peale ja palus summa temale tagastada; - 22.04.2010 kohtutäitur tagastas hagejale kaebuse, kuna kaebaja ei olnud kinni pidanud kaebuse esitamise tähtaegadest; - 25.05.2010 esitas hageja hagi kohtusse, milles taotles kohtutäiturilt temale tekitatud kahju väljamõistmist. TMS § 217 lg 1 järgi võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 2 sätestab, et TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Hageja esitas kohtutäiturile avalduse 23.03.2010 ja kaebuse 12.04.2010. Kuna kohtutäitur oli teatanud hagejale tema arve arestimisest juba 28.01.2010, siis oli hagejal võimalus esitada kohtutäiturile avaldus pangakonto arestist vabastamiseks 10 päeva jooksul ajast, mil ta sai pangakonto arestimisest teada. Seda hageja ei teinud. Juhul kui hageja oleks kohtutäiturile avalduse esitanud ning kui kohtutäitur oleks keeldunud avaldust rahuldamast, oleks hageja võinud pöörduda 10 päeva jooksul kohtu poole, vaidlustades kohtutäituri otsuse. Kohtusse esitas hageja oma nõuded kohtutäituri vastu 25.05.2010 esialgu tuvastushagina ning seejärel kahjunõudena võlaõiguslikus tähenduses. Kumbki nõuetest ei ole kaebus kohtutäituri otsusele ning see ei ole esitatud kinni pidades 10-päevasest kaebetähtajast. Kohus leidis, et kohtutäituri poolt hagejale kahju tekitamine võinuks eelduslikult toimuda ainult juhul, kui kohus oleks kohtutäituri otsusele tähtaegselt esitatud kohtuavalduse (mida hageja ei ole kohtule esitanud) lahendanud kaebaja kasuks. Täitemenetlus on hageja suhtes lõpetatud, sissenõudja nõue on rahuldatud. Kohtutäitur on täitnud oma tööülesanded, tema tegevusi ei ole õigeaegselt vaidlustatud. Seetõttu ei ole võimalik kohtul kahju olemasolu tuvastada ja seda kohtutäiturilt sisse nõuda. Viru Maakohus on teinud 18.02.2010 määruse, mis jõustus 02.03.2010. Selle määrusega on lõpetatud täitemenetlus kohtutäitur K. Maalmani täiteasjas nr 095/2009/9119 aegumise tõttu. Sõltumata nimetatud kohtulahendi sisust (lõpetada täitemenetlus) ei saa kohtutäiturilt kahju hageja kasuks välja mõista, sest kohtutäituri tegevus ei ole tema poolt täitetoimingute tegemise ajal olnud ühegi seadusega vastuolus.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Y. Orlov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30. septembri 2010 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) puudub kohtuotsuses viide Riigikohtu otsustele nr 3-3-1-5-04 ja 3-1-1-51-08, mis on madalamates kohtuinstantsides kasutusele võtmiseks kohustuslikud, ning millest lähtuvad hageja nõuded tagastada talle kahjusumma 3 691 krooni ja kompenseerida kulutused õigusabile summas 2 000 krooni. Viidatud Riigikohtu otsustest tuleneb, et kohtutäituril tekib kohustus kompenseerida kahju juhul, kui ta nõudis sisse aegunud trahvi; 2) puuduvad tõendid selle kohta, et kohtutäitur oleks 28.10.2010 võtnud vastu määruse pangakonto arestimisest ja et ta oleks teatanud hagejale pangakonto arestimisest. Seega on kostja rikkunud ka kohustust selgitada hagejale tema õigusi ja kohustusi, mis on ette nähtud TMS §-des 32; 10 ja 8; 3) kuna pangakonto arestiti ilma kehtiva täitedokumendita ja hagejale ei olnud kätte toimetatud teatist täitmise kohta, siis on arest TMS § 55 alusel tühine; 4) puudus kohtul alus põhjendada otsust sellega, et hageja ei kasutanud oma TMS §-des 217 ja 218 ettenähtud õigusi. Hagejal puudus võimalus esitada kostjale pangakonto arestist vabastamise avaldus. Hageja tutvus täitetoimikuga nr 095/2009/9119 ja tsiviilasja nr 2-10-25008 materjalidega 25.10.2010 ning tuvastas alles materjalidega tutvumise käigus, et täiteasjas ega kohtuasjas ei ole kohtutäituri määrust pangakonto arestimisest ja puudub dokument, mis kinnitaks selle kättetoimetamist hagejale.
5.Kohtutäitur K. Maalman vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleneb maakohtule 03.02.2010 esitatud avaldusest, et hagejale oli hiljemalt 03.02.2010 teada 3 691 krooni arvelt mahavõtmine. Kaebuse esitas võlgnik pärast TMS §-s 217 ettenähtud 10päevast tähtaega, seega palus kostja õigesti ja põhjendatult kohaldada aegumist hagi nõudele 3 691 krooni väljamõistmiseks vastavalt TsÜS §-le 143; 2) ei selgu apellatsioonkaebusest vastavalt TsMS § 631 lg-le 1, millist õigusnormi on maakohus ebaõigesti kohaldanud või missuguste asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnormi, on õigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ja jätnud hagi õigesti rahuldamata põhjendusel, et hageja esitatud nõuded ei ole kaebus kohtutäituri tegevusele ning see ei ole esitatud 10-päevase kaebetähtaja jooksul.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 30. septembri 2010 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab välja kohtutäitur Kristel Maalmanilt Y. Orlovi kasuks 235 eurot 90 senti, s.o 3 691 krooni.
7.Nähtuvalt asja materjalidest esitas hageja hagi kostja vastu tekitatud kahju hüvitamiseks. Vastavalt Kohtutäituri seaduse § 6 lg-le 1 vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Sama
paragrahvi lg 8 kohaselt kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused vaadatakse läbi maakohtus. Kuna vastavalt seadusele on võimalik esitada maakohtule kohtutäituri vastu hagi kahju hüvitamiseks, siis on ebaõige maakohtu seisukoht, et kohtutäituri pool hagejale kahju tekitamine võinuks eelduslikult toimuda ainult juhul, kui kohus oleks lahendanud kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kaebaja kasuks. Hagi rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks on vajalik tuvastada, kas kohtutäitur oma ametitegevuse käigus on süüliselt tekitanud kahju riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses, kuid ei ole vajalik eelnev kaebuse esitamine kohtutäituri otsuse peale.
8.Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Hageja väite kohaselt tekitas kohtutäitur talle õigusvastaselt kahju summas 3 691 krooni sellega, et 15.02.2010 kanti tema arestitud pangakontolt nimetatud summa kohtutäituri arvele Ida-Viru Maakohtu 13.10.1997 otsuse täitmiseks (kriminaalasi nr 1-29), kuigi selleks tähtpäevaks oli möödunud KarS § 82 lg 1 p-st 2 tulenev kolmeaastane tähtaeg. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 2 otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
9.Asja materjalidest nähtuvalt Ida-Viru Maakohtu 13.10.1997 otsus jõustus 24.10.1997 ning 15.02.2010 (s.o ajaks, mil kohtutäituri arestimisakti alusel täiteasjas nr 095/2009/9119 kanti Y. Orlovi pangakontolt kohtutäituri arvele 3 691 krooni) oli ammu möödunud KarS § 82 lg 1 p-st 2 tulenev kolmeaastane tähtaeg ja kohtutäitur oleks pidanud TMS § 207 lg 2 alusel esitama täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamiseks, mitte aga enam täitma aegunud karistust. Sellega on kohtutäitur tekitanud Y. Orlovile õigusvastase tegevusega kahju 235 eurot 90 senti, s.o 3 691 krooni, ja ta peab selle hüvitama. Kohtutäitur ei ole tõendanud süü puudumist kahju tekitamisel.
10.Hagiavalduses on hageja nõudnud kohtutäiturilt kahjuna õigusabikulu 2 000 krooni hüvitamist. Hageja seisukoha kohaselt on õigusabikulu 2 000 krooni seotud täitemenetluse lõpetamisega. Asjas oleva 03.02.2010 arve nr 02/10 kohaselt (tl 7) koosneb õigusabi nõustamisest 1 tund 500 krooni, juriidilisest abist kriminaalasjas nr 1-29 1 tund 500 krooni, kaebuse ettevalmistamisest ja koostamisest 1 tund 500 krooni ning hagiavalduse koostamisest 1 tund 500 krooni. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilasjas või kriminaalasjas kantud menetluskulud (sh ka kohtuvälised kulud) hüvitatakse kohtumenetluse seadustikes ettenähtud korras ning vastavad taotlused tuleb esitada konkreetsetes asjades. Kohtumenetluses õigusabikulude hüvitamise nõude näol on tegemist protsessiõigusliku küsimusega, mitte materiaalõigusliku kahjuhüvitusnõudega. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta rahuldamata hageja taotlus välja mõista kostjalt õigusabikulu juriidilise abi eest kriminaalasjas nr 1-29 ja hagiavalduse koostamise eest, kokku summas 1000 krooni. VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel saab tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõudena nõuda kohtumenetluse-eelsete õiguskulude hüvitamist, kui nad on mõistlikud, st nad on nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ei ole selgitanud, milles seisnes arvel nr 02/10 märgitud nõustamine 1 tund, siis saab asuda seisukohale, et tegemist ei ole vajaliku ja põhjendatud kuluga kahju hüvitamise nõude maksmapanekuks. Samuti ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuse ettevalmistamise ja koostamise õigusabikulu 500 krooni vajalik ja põhjendatud kulu kahju hüvitamise nõude maksmapanekuks.
11.Nii hagis kui apellatsioonkaebuses on tsiviilasja hinnaks 363,72 eurot (s.o 5 691 krooni). Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse summas 235 eurot 90 sendi (3 691 krooni), siis on hagi (apellatsioonkaebuse) rahuldatud osaks 65%. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 jäävad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses hageja kanda.
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.