TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 07.09.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-67310/27
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 07.09.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1358

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-67310

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

07. september 2011.a, Narva

Tsiviilasja number

2-10-67310

Tsiviilasi

M M avaldus V M eestkostja määramiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avalduse esitaja M M (isikukood XXX, surnud 18.05.2011.a.) Asjast puudutatud isikud V M (isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa ([email protected]) T M (isikukood XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Määrata V M eestkostjaks T M kellele anda esindusõigus eestkostetava V M kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.

2.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 07. septembril 2016.a.

3.T M on V M seaduslik esindaja ning on kohustatud: - kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid; - teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada; - esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta; - esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest iga aasta 01. septembriks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid; - teatama kohtule oma elukoha muutusest.

Sarnased lahendid

TSÜS

6.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik M M esitas 30.12.2010.a. Viru Maakohtule avalduse V M eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt elab M M koos oma 53 aastase poja V M, kes on olnud psühhiaatri ravil alates 1976.a. V M on ebaadekvaatne, ta omab rasket puuet ning ei saa iseseisvalt elada. M M ei saa oma tervise tõttu olla V M eestkostjaks, seetõttu palub M M määrata V M eestkostjaks oma lapselapse T M. T M saab kaitsta V M huve. Avaldaja taotleb enda eetkostja ülesannetest vabastamist ning määrata V M eestkostjaks T M. Narva linna 24.01.2011.a. esitatud seisukoha järgi põeb V M paranoidset skisofreeniat defektiga tunde-tahteelus. Narva linn on seisukohal, et V M vajab eestkoste seadmist, mida tõendatakse SA Narva Haigla psühhiaatri Vladimir Savini 09.12.2010.a. tõendiga V M psüühilise seisundi kohta. Narva Linnakohtu 16.05.2001.a. otsusega asjas nr 2-1561/2001 oli V M eestkostjaks määratud tähtajatult M M. M M ei saa oma terviseseisundi tõttu täita eestkostja ülesandeid ning nõusoleku eestkostjaks määramiseks on andnud V M vennatütar T M. Viru Maakohtu 08.06.2011.a. määrusega on V M ajutiseks eestkostjaks määratud T M. Kohtupsühhiaatriaekspertiis Viru Maakohtu 04.01.2011.a määruse alusel teostas SA Narva Haigla psühhiaater, riiklikult tunnustatud ekspert Vladimir Savin ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi V M psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks. 16.03.2011.a teostatud ja 15.07.2011.a. kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 95 kohaselt tuli ekspert järeldusele, et V M kannatab vaimuhaiguse all: paranoidne skisofreenia defektiga tunde-tahteelus. V M ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, iseseisvalt korraldama oma rahaasju, langetama adekvaatseid otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. V M ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil.V M vajab eestkostet kuni ta läbib ravikuuri ning tema psüühiline seisund paraneb, esialgselt viieks aastaks. Ta ei suuda iseseisvalt enda eest hoolitseda. Psüühilise seisundi tõttu vajab V M igapäevases elus kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet eneseteeninduses ning olmeprobleemide lahendamisel. Eestkostja peab aitama teda olmeprobleemide lahendamisel, korraldama tema rahaasju, tegema tehinguid tema eest ja kontrollima ravimite kasutamist. V M esindaja arvamus V M riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa esitas 24.01.2011.a. kohtule kirjaliku seisukoha. Seisukoha kohaselt esindaja vahetu mulje põhjal veendus, et V M vajab jätkuvalt eestkostet. Eestkoste olemusest V M aru ei saa. Eestkoste seadmine on esindaja veendumusel vajalik viieks aastaks. Esindaja on seisukohal, et T M on sobiv eestkostja kandidaat. 2/4

2-10-67310 Esindaja palub määrata V M eestkostjaks viieks aastaks T M. Eestkostja kandidaadi seisukoht T M on andnud nõusoleku olema V M eestkostjaks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, analüüsinud V M esindaja ja avaldaja seisukohti ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et V M on põhjendatud määrata eestkostja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt vajab V M psüühilise seisundi tõttu eestkoste seadmist. Narva linna arvamusel ei saa V M ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. V M esindaja on veendunud, et V M vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. Esindaja leiab, et V Meestkostjaks tuleb määrata T M. Ekspert psühhiaater V. Savin tuli järeldusele, et vaimse seisundi tõttu ei ole V M suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, ning ta vajab eestkostet viieks aastaks. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii kohtule esitatud avalduse, Narva linna seisukoha, V M esindaja kui eksperdi arvamusega, et V M vajab eestkostet, sest V M ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulas 07.09.2011.a. isiklikult ära V M ning kohus veendus, et isik vajab eestkostet. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku 3/4

2-10-67310 avaldaja. T M on andnud oma kirjaliku nõusoleku V M eestkostjaks olemiseks. Kohus on veendunud, et V M vennatütar T M on eestkostjaks sobiv isik ning kohus leiab, et T M sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata V M eestkostjaks T M. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada V M kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab V M üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.