TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-10-61066 tõendavad dokumendid; - teatama kohtule oma elukoha muutusest.

2-10-61066 V I riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob esitas 20.01.2011.a. kohtule kirjaliku arvamuse, milles toetab Narva linna avaldust. Arvamuse kohaselt külastas esindaja 10.01.2011.a. V I tema viibimiskohas Sillamäe Hooldekodus. Esindaja selgitas välja, et V I enda arvates vajab ta eestkoste seadmist, kuna ei tule iseseisvalt eluga toime. Eestkostjaks võiks V I arvates olla keegi tema lastest või tema lahutatud abikaasa S. Avalduses nimetatud eestkostja kandidaati L Z V I ei tunne. Esindaja veendus, et Vladimir Ivanov on toimetulematu, iseseisvalt oma elu korraldada ei suuda, haiguskriitika ei oma. Pisitehingute tegemise õiguse allesjätmist võiks kohus kaaluda, niisamuti jätta isikule alles valimisõigus. Sillamäe Hooldekodu tegevusjuhendaja M V sõnul V I iseseisvalt ravimeid ei võta, ta vajab hoolitsust ja järelevalvet ega tule iseseisvalt oma elu korraldamisega toime ja vajab eestkoste seadmist. V I esindaja suhtles ka tema laste A I ja V I, kes mõlemad kinnitasid, et mitte mingil juhul ei taha V I eestkostja ülesandeid täita. Laste kinnitusel puudub neil isaga emotsionaalne side ja lapsed on väheste elukogemustega ega pruugi eestkostja ülesannetega toime tulla. Esindaja leiab, et Narva linna avaldus V I eestkoste määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. V I kui piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks tuleks seada eestkoste tähtajaga viis aastat. Kohus võiks V I jätta õiguse teha pisitehinguid eestkostja poolt heakskiidetud summas ja peaks jätma alles valimisõiguse. Järgmised viis aastat on V I esindaja arvates võimeline mõistma perekonnaõiguslike tehingute õiguslike tagajärgede tähendust. Kuna V I lähedaste seas ei leidu isikut, kes sooviks täita eestkostja ülesandeid, ei ole esindajal vastuväiteid eestkostja kandidaadi L Z isiku suhtes. Isik on esindajale teada, ta on suurte sotsiaaltöö kogemustega ja isikuomadustelt sobiv V I eestkostja ülesandeid täitma. Eestkostja kandidaadi seisukoht L Z 29.12.2010.a. kohtule esitatud kirjalikus seisukohas kinnitas, et on nõus olema V I eeskostjaks. Ta on nõus täitma eestkostja ülesandeid V I suhtes. Ta teab, mis on peamised probleemid, mis seotud V I õiguste ja huvide kaitsega. L Z teatab, et alates 15.02.2010.a. töötab ta Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskuses käsunduslepingu nr 05/10 alusel ning kinnitab, et on nõus olema V I eestkostjaks 5 aastat. Kohtumääruse põhjendused Kohus, analüüsinud V I esindaja ja puudutatud isiku seisukohti ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või 3/5

2-10-61066 täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt vajab V I psüühilise seisundi tõttu igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi. Avaldaja arvamusel ei saa V I ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. V I esindaja on veendunud, et V I vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. Esindajal puuduvad vastuväited, et V I eestkostjaks määrataks L Z. Ekspert psühhiaater V. Savin tuli järeldusele, et vaimse seisundi tõttu ei ole V I suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, ning ta vajab eestkostet esialgu viie aasta vältel. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, V I esindaja kui eksperdi arvamusega, et V I vajab eestkostet, sest V I ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulas 07.09.2011.a. isiklikult ära V I ja veendus, et isik vajab eestkostet. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. L Z on andnud oma kirjaliku nõusoleku V I eestkostjaks olemiseks. Kohus arvestab ka asjaolu, et V I täisealised lapsed A I ja V I on avaldanud, et soovivad, et nende isa eestkostjaks määrataks L Z. Kohus on veendunud, et L Z on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et L Z sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata V I eestkostjaks L Z. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada V I kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid 4/5

2-10-61066 laiendada või kitsendada. Kohus seab V I üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.