TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Asjaolud Avaldaja esitas Viru Maakohtule avalduse E. R.ile eestkoste määramiseks. Avalduse kohaselt viibib E. R. alates 26.08.2009 aastast ööpäevaringsel riiklikul erihoolekande teenusel Sõmera Hooldekodus. Viru Maakohtu 08.05.2003 määrusega oli E. R.`i teovõimet piiratud ( ts nr 21318/03). E. R. orienteerub osaliselt ajas, kohas ja enda isikus. Puudutatud isik ei oska kirjutada, lugeda, kõne on primitiivne, ütleb üksikuid sõnu. E. R. ei tunne huvi ümbritseva vastu, on passiivselt rahulik, kuid kui midagi häirib, võib reageerida karjumisega. E. R.`il on tuvastatud sügav puue, tema igapäevane tegutsemine või ühikonnaelus osalemine on täielikult piiratud. Avaldaja palub end määrata E. R.i eestkostjaks. 09.05.2011. a määras kohus E. R.`ile õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. E. R.`i esindas menetluses vandeadvokaat Anti Aasmaa. 09.05.2011. a määras kohus ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiisi teostas SA Kuresaare Haigla psühhiaater Milvi Sütt. Kuna E. R. viibib Sõmera Hooldekodus ning tuli eestkoste seadmise asjas isiklikult ära kuulata, määras Viru Maakohus 15.06.2011.a. ära kuulata E. R. erinõude korras Pärnu Maakohtu Kuresaare kohtumaja kohtuniku poolt. E. R.` ́i määratud esindaja esitas oma seisukoha. Arvamuse kohaselt ei olnud esindajal võimalik eestkostetavaga kontakti saavutada. Esindaja veendumusel, et on vajalik eestkoste seadmine 5 ( viieks) aastaks. Esindaja toetab avaldaja avaldust ja palub määrata E. R.ile eestkostjaks avaldaja. Pärnu Maakohtu Kuresaare kohtumaja kohtunik Külli Mölder edastas erinõude korras E. R.i ärakuulamise protokolli. Menetlustoimingu protokolli kohaselt ei olnud kohtunikul võimalik E. R.`ile menetluse käiku ning toimingu eesmärki selgitada ja eestkostetavaga ei ole võimalik suhelda. E. R. ei räägi, ei saa aru küsimustest, pomisedes kordab nime. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 26.05.2011. a aktist nähtub, et E. R. ei põe vaimuhaigust. Ta on kestva loomuga sügava vaimse alaarenguga lapseeast. Nimetatud vaimne häire takistab E. R.`i võimet aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. E. R. vajab kestvalt eestkostjat, kelle ülesandeks on tema hoolduse- ja järelevalve tagamine, teda puudutavate küsimuste ja

asjaajamiste korraldamine, rahaliste ja varaliste küsimuste lahendamine ning tema huvide kaitsmine. Eestkostja nõusolekuta ei ole E. R. võimeline tegema iseseisvalt mingeid tehinguid. Kohtumääruse põhjendused ja järeldus Kohus oma järelduses juhindub Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-526. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtub, et E. R.il on kestva loomuga sügava vaimse alaarenguga lapseeast. Nimetatud vaimne häire takistab E. R.`i võimet aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E. R. on piiratud teovõimega. Tema huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. PkS § 205 lg 1 kohaselt kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul ning lg 3 kohaselt kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks täisealise elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kuna inimest, kes oleks nõus ja suuteline täitma eestkostja ülesandeid, ei leitud, määrab kohus määrab eestkostjaks Kohtla-Järve Linnavalitsuse Kuna TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, tuleb eestkoste seada viieks aastaks. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et E. R. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus Kohtla- Järve Linnavalitsuse (Kohtla- Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) avalduse. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.