Ektornet Real Estate Estonia OÜ hagi OÜ MY WAY OR HIGH WAY vastu asja väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest ja 12 782,33 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.03.2011 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
520 464,69 eurot
Asja läbivaatamise kuupäev
23.08.2011, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Ektornet Real Estate Estonia OÜ (registrikood 11768595), esindajad vandeadvokaadid Maidu Kaasik ja Martin Tälli; Kostja OÜ MY WAY OR HIGH WAY (registrikood 11545636), esindaja Jevgenia Korolkova.
OÜ MY WAY OR HIGH WAY apellatsioonkaebus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 21.03.2011 kohtuotsus muutmata ja OÜ MY WAY OR HIGH WAY apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta OÜ MY WAY OR HIGH WAY kanda.
3.Välja mõista OÜ-lt MY WAY OR HIGH WAY riigi tuludesse apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 17 895,26 eurot. Vastav rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul raha riigi tuludesse maksma kohustava lahendi jõustumisest alates. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise
kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavaldus ja hageja nõue
1.21.09.2010 esitas Ektornet Real Estate Estonia OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi OÜ MY WAY OR HIGH WAY (kostja) vastu asja väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest ja 200 000 krooni saamiseks. Hageja omandas Tallinnas, Pääsukese 2/Tartu mnt 10 asuvad korteriomandid nr 42-45, 65-67 ja
76.Pärast müügilepingu sõlmimist selgus, et ruumides tegutseb kullapood, mida opereerib kostja. Ruumide kasutamise õiguslik alus puudub ning ei ole teada milliseid ruume kostja veel kasutab. Hageja palub kohustada kostjat ja kõiki isikuid, kellele on kostja andnud võimaluse vallata hagejale kuuluvaid korteriomandeid, vabastama korteriomandite ja pindade valdus ning andma valdus üle hagejale. Hageja nõuab lisaks ruumide kasutamise eest hüvitist 200 000 krooni. Täiendavalt palub hageja kohustada kostjat vabastama Tallinnas, Pääsukese tn 2//Tartu mnt 10 asuva ehitise 1. korrusel asuvad ruumid, mis on 02.07.2003 notari ametitoimingute raamatu registri numbrit nr 5154 kandva lepingu, milles sisalduva kasutuskorra kohta on tehtud märkus ka kinnistusraamatusse, lisaks nr 5 asuval plaanil tähistatud numbritega 36D ja 36F ja lisaks nr 7 asuval plaanil tähistatud numbritega 103 ja 104. Need ruumid ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, kuid hagejal on kaasomanikuna kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Kostja vastus
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Hageja on jätnud kohtule selgitamata olulised asjaolud. Hageja on otse pöördunud kostja poole ruumide vabastamiseks. Kostja on selgitanud, et omab kokkulepet SLA Impex GmbH-ga ruumide kasutamiseks. Samuti on kostja esitanud hagejale üürilepingu, mille alusel ja kokkuleppel AS-iga Bindes Liising Eesti (pankrotis) valdab üürnikuga allüürile andmise õigusega kostja valduses olevaid korteriomandeid ja üldkasutatavaid ruume SLA Impex GmbH. Samuti on kostja soovitanud hagejal pöörduda otse nimetatud isiku poole, et vaidlus lahendada. Seega välistab hagi rahuldamise kehtiv üürileping SLA Impex GmbH ja AS Bindes Liising Eesti (pankrotis) vahel ning hagejale läks korteriomandite omandamisel üürileping üle. Üürilepingu p 2.3 kohaselt oli üürnikul õigus anda asi allkasutusse. Kostjal on üürnikuga suuline kokkulepe korteriomandite kasutamiseks. Hagejale oli korteriomandite omandamisel teada, et neid valdab kolmas isik, kuid hageja ei selgitanud otsest valdajat välja. Hageja nõudeõigus saab olla üürniku suhtes. Kostjal on õigus keelduda valduse üleandmisest. Kuivõrd valdus on seaduslik, ei saa tekkida küsimust ka lepinguvälise kahju tekkimisest. Maakohtu otsus
3.21.03.2011 kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja kohustas kostjat vabastama järgnevate korteriomandite ja ruumide valdus, vabastama viidatud korteriomandid ja ruumid ning andma korteriomandite ja ruumide valdus üle hagejale: aadressil Tallinn, Pääsukese tn 2//Tartu mnt 10 asuv korteriomand (mitteeluruum nr 42) koos selle oluliste osade ja päraldistega (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi registri registriosa nr 14219901, üldpinnaga 17,1m2, edaspidiselt Mitteeluruum nr 42); aadressil
Pääsukese tn 2//Tartu mnt 10 asuv korteriomand (mitteeluruum nr 43) koos selle oluliste osade ja päraldistega (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi registri registriosa nr 14220001, üldpinnaga 17,1 m2, edaspidiselt Mitteeluruum nr 43); aadressil Pääsukese tn 2//Tartu mnt 10 asuv korteriomand (mitteeluruum nr 44) koos selle oluliste osade ja päraldistega (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi registri registriosa nr 14220101, üldpinnaga 17,1 m2, edaspidiselt Mitteeluruum nr 44); aadressil Pääsukese tn 2//Tartu mnt 10 asuv korteriomand (mitteeluruum nr 45) koos selle oluliste osade ja päraldistega (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi registri registriosa nr 14220201, üldpinnaga 46,7 m2, edaspidiselt Mitteeluruum nr 45); aadressil Pääsukese tn 2//Tartu mnt 10 asuv korteriomand (mitteeluruum nr 65) koos selle oluliste osade ja päraldistega (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi registri registriosa nr 14222101, üldpinnaga 44,7 m2, edaspidiselt Mitteeluruum nr 65); aadressil Pääsukese tn 2//Tartu mnt 10 asuv korteriomand (mitteeluruum nr 66) koos selle oluliste osade ja päraldistega (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi registri registriosa nr 14222201, üldpinnaga 56,3 m2, edaspidiselt Mitteeluruum nr 66); aadressil Pääsukese tn 2//Tartu mnt 10 asuv korteriomand (mitteeluruum nr 67) koos selle oluliste osade ja päraldistega (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi registri registriosa nr 14222301, üldpinnaga 80,8 m2, edaspidiselt Mitteeluruum nr 67); aadressil Pääsukese tn 2//Tartu mnt 10 asuv korteriomand (mitteeluruum nr 76) koos selle oluliste osade ja päraldistega (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi registri registriosa nr 14223101, üldpinnaga 16,6 m2, edaspidiselt Mitteeluruum nr 76); aadressil Pääsukese tn 2//Tartu mnt 10 asuva ehitise 1. korrusel asuvad ruumid, mis on 02.07.2003 notari ametitoimingute raamatu registri numbrit nr 5154 kandva lepingu, milles sisalduva kasutuskorra kohta on tehtud märkus ka kinnistusraamatusse, lisaks nr 5 asuval plaanil tähistatud numbritega 36D ja 36F; aadressil Pääsukese tn 2/Tartu mnt 10 asuva ehitise 3. korrusel asuvad ruumid, mis on 02.07.2003 notari ametitoimingute raamatu registri numbrit nr 5154 kandva lepingu, milles sisalduva kasutuskorra kohta on tehtud märkus ka kinnistusraamatusse, lisaks nr 7 asuval plaanil tähistatud numbritega 103 ja 104. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 12 782,33 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Vaidlus puudub selles, et hageja on Tallinnas, Pääsukese 2/Tartu mnt 10 asuvate korteriomandite nr 42-45, 65-67 ja 76 omanik. Kostja valdab nimetatud ruume. Samuti ei vaidlustanud kostja, et valdab hagi täpsustuses toodud ruume tähistega 36D, 36F, 103 ja 104, mille kaasomanikuks hageja on. Kohus luges need asjaolud tuvastatuks. Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on õigus neid ruume kasutada. Hageja väidab, et kostjal selleks õiguslik alus puudub. Kostja väidab, et ta kasutab ruume üürilepingu alusel. AÕS § 80 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 83 lg 1 ja 2 järgi võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Otsene valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui kaudsel valdajal, kellelt ta on saanud õiguse asja vallata, on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kui kaudne valdaja ei ole valdajale valduse üleandmiseks õigustatud, võib omanik nõuda otseselt valdajalt asja väljaandmist kaudsele valdajale või viimase keeldumise korral valduse ülevõtmisest asja väljaandmist endale. Kostja väidab, et ruumid on rentinud SLA Impex GmbH, kellega kostjal on omakorda suuline leping ruumide valdamiseks. Kostja on esitanud 01.02.2007 sõlmitud AS Bindes Liising Eesti ja SLA Impex GmbH vahel sõlmitud rendilepingu, millega AS Bindes Liising Eesti on andnud SLA Impex GmbH-le rendile Tartu mnt 10 ruumid esimesel, kolmandal ja nullkorrusel üldpinnaga 595m2, samuti 2 parkimiskohta tähtajaga kuni 31.12.2035. Üürilepingu p 2.3 kohaselt oli rentnikul õigus anda asi allkasutusse. Hageja vaidleb sellele tõendile vastu, kuna SLA Impex
GmbH on asutatud alles 29.03.2009 ja registrisse kantud 02.04.2009, mistõttu on esitatud leping õigustühine. Kohus andis kostjale aja hageja sellele väitele vastamiseks. Kostja vastas, et peab neid hageja väiteid asjakohatuteks, sest SLA Impex GmbH õiguste ja kohustuste üle ei saa käesolevas menetluses otsustada. Hageja on esitanud SLA Impex GmbH registrikaardi, millest nähtub, et nimetatud isik on asutatud 26.03.2009 ja registrisse kantud 02.04.2009. Seega ei olnud SLA Impex GmbH kostja esitatud rendilepingu sõlmimise ajal õigus- ega teovõimeline ega saanud teha kehtivaid tehinguid. Kohus nõustus hagejaga, et 01.02.2007 rendileping on tühine, kuna üks lepingu pool - SLA Impex GmbH - ei olnud selle lepingu sõlmimise ajal õigusvõimeline. Kohus saab käesolevas menetluses anda esitatud tõenditele hinnangu, kuid õige on kostja väide, et sellega ei tuvasta kohus menetluse osaliseks mitteoleva isiku õigusi või kohustusi. Hageja on esitanud vindikatsioonihagi. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-66-03 peab hageja tõendama oma omandiõigust ja seda, et tema asja valdab kostja. Kostja peab nõude vaidlustamiseks tõendama, et hageja ei ole asja omanik või et kostjal on õigus asja vallata. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et hageja on vaidlusaluste ruumide omanik ning kostja neid valdab. Kostja ei ole suutnud tõendada, et ta valdab neid ruume õiguslikul alusel. Kohus ei ole käesolevas vaidluses 01.02.2007 lepingu tühisuse tõttu tuvastanud kaudset valdajat, kellele kostja viitab. Kostjal endal puudub üürileping omanikuga. Seetõttu puudub alus kohaldada kostja poolt viidatud AÕS §-le 83. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hagi on esitatud õige isiku vastu. Hageja nõuab kostja ebaseaduslikust valdusest välja ka 02.07.2003 notari ametitoimingute raamatu registri numbrit nr 5154 kandva lepingu lisaks nr 5 asuval plaanil tähistatud ruumid 36D, 36F, 103 ja 104. Need ruumid on korteriomanike kaasomandis. Hagejal on ka nende ruumide vabastamise nõudeõigus tulenevalt AÕS § 71 lg-st 4, mille järgi kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Kohtupraktika on aktsepteerinud seda, et kohtulahend viitab kaardimaterjalile. Kohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat vaidlusalused ruumid vabastama. Hageja nõuab kostjalt hüvitist 200 000 krooni. Hageja ruumide õigusvastase kasutamisega on kostja välistanud hagejal ruumide kasutamise võimaluse ning saanud ise kasu, mille harilikuks väärtuseks on ruumide kasutamise eest makstav tasu (st keskmine üürihind). Hageja esitab kostja vastu nõude 100 krooni ruutmeetri eest, ruutmeetri keskmine üürihind on 170 krooni. Kostja kasutab ruume üldpinnaga 500 m2. Hageja on arvestanud tasu 8 kuu eest, kuid nõuab kostjalt 200 000 krooni tasumist. AÕS § 85 lg 1 kohaselt valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS §-dele 1037-1040. VÕS § 1037 lg 1 järgi õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Kostja vaidleb sellele hageja nõudele vastu, kuna ta on hageja omandit kasutanud seaduslikult. Kohus on käesolevas otsuses tuvastanud, et kostjal puudus õiguslik alus ruumide kasutamiseks. Seetõttu tõusetub asjast saadud kasu väljaandmise kohustus AÕS § 85 lg 1 alusel. Kostja on kohustatud hagejale hüvitama rikkumise teel (s.o hageja omandi aluseta valdamise teel) saadud hariliku väärtuse. Kohus nõustus hagejaga, et ruumide kasutamise harilik väärtus on vaadeldav tasuna ruumide kasutamise eest antud piirkonnas, s.o keskmise üürihinnana. Hageja on esitanud tõendid, mille alusel on ta välja arvestanud keskmise üürihinna. Kostja vaidles üürihinnale vastu, kuid õiget hinda ei osanud öelda. 29.11.2010 istungil tegi kohus kostjale ettepaneku tõendada kostja arvamusele vastavat üürihinda. Kostja pole sellekohaseid tõendeid esitanud. Seetõttu saab kohus lähtuda vaid hageja esitatud tõenditest. Hageja keskmise üürihinna arvestus vastab tõenditele. Kohus peab ruumide kasutamisest saadud kasuks 100 krooni ruutmeetri eest. Kuigi hageja nõue 2010.a 8 kuu eest on suurem, on hageja palunud kostjalt välja mõista 500 m2
kasutamise eest 200 000 krooni. Kohus rahuldas ka selle nõude ja mõistis kostjalt välja 12 782,33 eurot. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Kostja ei oma vahetuid õigussuhteid hagejaga, vaid kasutab vaidlusaluseid ruume tulenevalt kokkuleppest Leonid Sokoliga, kes omakorda omas üürisuhet AS-iga Bindes Liising Eesti (pankrotis). AS Bindes Liising Eesti (pankrotis) võõrandas Tallinnas, Pääsukese tn 2/Tartu mnt 10 asuva hoone hagejale ning sellega läksid hagejale üle ka üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused, mis olid varem AS-il Bindes Liising Eesti (pankrotis). Seega oli hagejale siduvad AS Bindes Liising Eesti (pankrotis) kokkulepped L. Sokoliga. Tulenevalt AÕS § 83 lg-st 2 võib asja otsene valdaja keelduda asja valduse üleandmisest asja omanikule, kui kaudsel valdajal, kellelt ta on saanud õiguse asja vallata, on omaniku suhtes õigus asja vallata. Maakohus ei ole tuvastanud nõuetekohaselt L. Sokoli õigust või selle puudumist ruumide valdamiseks ning on otsustanud 01.02.2007 lepingu tühisuse üle ilma L. Sokolit ja SLA Impex GmbH-d kohtusse kutsumata. Samuti jättis maakohus tähelepanuta menetluse käigus kostja 13.12.2010 taotlused tõendite kogumiseks ja sisulised vastuväited hageja hüvitise nõudele. Maakohus leidis, et kostja ei tõendanud valduse õiguspärasust. AÕS § 83 lg 2 kohaselt peaks kostja tõendama L. Sokoli valduse aluseks oleva õigussuhte olemasolu. Sellise nõude sisuks on hageja ja L. Sokoli vaheliste õigussuhete olemasolu ja kehtivuse tõendamiskoormuse panemine kostjale. 13.12.2010 esitas kostja taotluse tõendite väljanõudmiseks AS-lt Bindes Liising Eesti (pankrotis), L. Sokolilt ja SLA Impex GmbH-lt, mis on seotud kaudse valduse teostamisega vaidlusalustele korteriomanditele. Maakohus ei pööranud nimetatud taotlusele mingit tähelepanu. Samas on kohus leidnud, et kostja ei ole põhjendanud oma väidet otsese valduse seaduslikkusest. Kostjale ei ole antud võimalust tõendada enda valduse õiguspärasust, kuna vastavad tõendid saavad olla eelkõige kaudse valduse aluseks oleva õigussuhte poolte käes, kellelt tõendite väljanõudmist kostja taotluses, kuid mida maakohus ignoreeris. Otsuses ei ole põhjendanud taotluse tähelepanuta jätmist. Sellega on oluliselt rikutud kostja õigust esitada taotlusi ning tõendeid (TsMS § 199 lg 1 p-d 3 ja 5). Kostja vastuväidete keskne alus on õigussuhte olemasolu L. Sokoli (kellega kostja omas kokkulepet) ja AS Bindes Liising Eesti (pankrotis) vahel. Maakohus ei ole tuvastanud selle õigussuhte olemasolu või puudumist, mis andnuks L.Sokolile õiguse Pääsukese tn 2/Tartu mnt 10 asuvate ruumide kasutamiseks. Samas tuvastati kohtuotsuses AS Bindes Liising Eesti (pankrotis) ja SLA Impex GmbH vahelise 01.02.2007 lepingu tühisus ilma, et SLA Impex GmbH-d oleks asja menetlusse kaasatud. Maakohus on seega otsustanud selle isiku õiguste üle, keda menetlusse kaasatud ei ole. Asjas ei oma tähtsust see, milline oli registrikaardilt nähtuv kanne SLA Impex GmbH osas, kuna lepingu tühisuse tuvastamine eeldab siiski lepingu poole osavõttu selle küsimuse lahendamisest. SLA Impex GmbH-lt, AS-ilt Bindes Liising Eesti (pankrotis) ja L. Sokolilt midagi ei küsitud. Kuna kostja õigused on vahetult seotud L. Sokoli kaudsest valdusest tulenevate õigustega, siis tulnuks maakohtul hagi rahuldamiseks tuvastada kaudse valduse aluse olemasolu või puudumine, mida ei saanud teha ilma asjast puudutatud isiku L. Sokoli menetluses osalemata. Kaudse valduse seaduslikkuse probleemi ei olnud võimalik maakohtu menetluses ilma L. Sokolit kaasamata lahendada. Maakohus on rahuldanud hagi 200 000 krooni ulatuses, kuid ei ole vastanud kostja selgitusele, et tegemist on saamatajäänud tulu nõudega, mille rahuldamiseks oli hagejal vaja tõendada, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Hageja ei ole tõendanud nõude eeldusi. AÕS § 85 alusel hüvitise nõudmiseks ei piisa paljasõnalisest tõdemusest, et hageja oleks saanud kostja õiguspärase käitumise korral tulu teatud ulatuses. Seega on maakohus lisaks menetlusõiguse
normi rikkumisele ja otsuse põhjendamata jätmisele tõlgendanud ebaõigesti ka materiaalõiguse normi (AOS § 85).nMaakohus on rikkunud oluliselt kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet, mis on käsitletav TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 rikkumisena. Kirjalik vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja Harju Maakohtu 21.03.2011 kohtuotsuse muutmata. Apellant on tuginenud apellatsioonkaebuses väitele, et ta ei oma vahetuid suhteid hagejaga, vaid kasutab vaidlusaluseid ruume tulenevalt kokkuleppest Leonid Sokoliga , kes omakorda omas üürisuhet AS-ga Bindes Liising Eesti (pankrotis). Hageja leiab, et kostja ei ole seesuguseid asjaolusid maakohtus (s.t väidet kokkuleppest Leonid Sokoliga) isegi paljasõnaliselt esile toonud ega väitnud, vaid esmakordselt apellatsioonkaebuses. Uue väite esitamist ei saa pidada lubatavaks. 22.11.2010 vastuses on kostja märkinud, et omab kokkulepet SLA Impex GmbH-ga ruumide kasutamiseks (I kd lk 206 p 3). Sama on kostja kinnitanud ka 13.12.2010 menetlusdokumendis (I kd lk 226). Kohus ei jätnud kostja taotlusi lahendamata, vaid lahendas need 03.01.2011 määrusega ning pärast seda toimunud kohtuistungil ei esitanud kostja vastuväidet kohtumääruses kajastatu kohta. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjal puudub alus vaidlusaluste ruumide valdamiseks, kuna kostja ei tõendanud oma valdusõigust. Ka apellatsioonkaebuses ei toonud apellant välja mitte ühtegi väidet või osundanud konkreetsele asjaolule, mille pinnalt saanuks kohus teha järelduse, et apellandil oleks alus vastustajale kuuluvate ruumide valdamiseks. Kohus ei otsustanud menetlusosaliseks mitteolevate isikute õiguste üle. Kostja peamiseks vastuväiteks hagile oli, et hagi on esitatud vale kostja vastu, mis ei ole õige, sest vindikatsioonihagi on esitatud asja ebaseadusliku valdaja vastu ning muude isikute kaasamist menetlusse seadus ette ei näe. Õige on AÕS § 85 lg-le 1 tugineva nõude rahuldamine. Ringkonnakohtu otsus
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 21.03.2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei põhjenda otsust. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus on õigesti leidnud, et vaidlusalused korteriomandid on hageja omandis ja kostja valduses ning, et kostja ei tõendanud, et ta valdab neid õiguslikul alusel. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid ja asjaolusid ning asunud põhjendatud seisukohale, et hageja vindikatsioonihagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks AÕS § 85 lg 1 alusel mõista välja rikkumise teel (hageja omandi aluseta valdamise teel) saadu harilik väärtus. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki poolte seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hageja nõue rahuldada. Kostja väide, et ta kasutab vaidlusaluseid korteriomandeid tulenevalt L. Sokoliga sõlmitud kokkuleppest ja seega oli hagejale siduv AS Bindes Liising Eesti (pankrotis) kokkulepe L. Sokoliga, tuleb jätta tähelepanuta. Tegemist on uue asjaoluga, sest
tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja nimetatud asjaolusid maakohtus esile toonud. Nimetatud uue asjaolu esitamine alles apellatsioonimenetluses ei ole TsMS § 652 lg 4 kohaselt lubatav ega ka põhjendatud. Samuti on ekslik kostja väide justkui ei oleks maakohus lahendanud kostja taotlust tõendite väljanõudmise kohta. Kohus ei ole jätnud tähelepanuta ühtegi kostja taotlust ja/või vastuväidet. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt lahendas maakohus 03.01.2011 määrusega kostja taotluse tõendite väljanõudmise kohta, jättes selle rahuldamata (I kd lk 237-238). Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta täies ulatuses rahuldamata ja maakohtu kohtuotsus muutmata. Menetluskulude jaotus ja riigilõivu väljamõistmine
7.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud kostja kanda. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud samuti kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.. Apellandile anti ringkonnakohtu poolt 03.05.2011 määrusega menetlusabi ja apellant vabastati kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Sama määrusega määras ringkonnakohus kaebuse hinnaks 520 464,69 eurot. Sellise kaebuse hinnaga kaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 17 895,26 eurot. Kohus selgitas menetlusabi määruses, et pool, kelle kahjuks lahend tehakse, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Kui kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral kohtukulud määrusega riigi kasuks välja täies ulatuses (TsMS § 190 lg 2 ja 3). Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb vastav lõiv 17 895,26 eurot apellandilt TsMS § 190 lg 5 alusel välja mõista riigituludesse.
Ulvi Loonurm
Mare Merimaa
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.