TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Määrata K Z eestkostjaks O Z.

2-11-23449 sellest teatama kohtule ja Narva linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.

2-11-23449 otsuseid, tegema tehinguid. Seisund on kestva iseloomuga. Ta ei ole võimeline oma tahet kohtule avaldama. Psüühiline seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil, teda ei ole võimalik ära kuulata ka tema tavalises keskkonnas. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama, langetama tema eest otsuseid, sealhulgas pisitehinguid, kaitsma tema õigusi. Eestkostet vajavale isikule oli riigi õigusabi korras määratud esindaja. Esindajaks nimetas Advokatuur advokaadi Anti Aasmaa, kes esitas kohtule oma kirjaliku seisukoha (tlk 72-73) Samuti selgitas advokaat kohtuistungil, et ta külastas eestkostet vajavat isikut ning veendus, et K Z vajab eestkostet, ta ei ole võimeline ka pisitehinguid sooritama ning ta ei saa aru valimiste mõttest. Eestkostja volitusi piirata ei ole vaja. Eestkostja peab tegelema K Z elu korraldamisega, raviküsimustega ja kõikide asjade ajamisega. Esindaja arvates on O Z sobiv isik olemaks K Z eestkostja. Kohtuistungil 29.08.2011.a jäi O Z oma avalduse juurde, ta soovib olla K Z eestkostjaks S Z oli samuti nõus, et poja eestkostjaks saab ema, O Z. Poeg elab sünnist saadik koos ema ja isaga ning tal ei ole teisi lähedasi, tegemist on pere ainukese lapsega. S Z elab samuti koos perega ja hoolitseb koos eestkostjaga K Z eest. Kuni käesoleva ajani on nad lapse eest hoolitsemisega toime tulnud, peale täisealiseks saamist soovivad hooldamist jätkata. Narva Linnavalitsuse esindaja toetas O Ž avaldust, leides et ta on sobilik eestkostja ülesannete täitmiseks. Narva linnale on Z pere juba puudega lapse ja varasema eestkoste teostamise tõttu tõttu teada. Narva linnale ei ole teada asjaolusid, mille tõttu S L ei võiks olla eestkostja. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Avaldaja taotleb täisealisele isikule eestkostja määramist. Avalduse kohaselt on eestkostet vajav isik vaimuhaigusega, mis kestvalt ei võimalda isikul aru saada oma tegude tähendusest ja tagajärgedest. Avaldaja on avaldusele lisanud dokumendid, mis kirjeldavad eestkostet vajava isiku tervislikku seisundit: OÜ perearst Svetlana Sinkina 10.05.2011.a. tõend nr 343 (tlk 5), SA Narva Haigla polikliiniku psühhiaatria kabineti tõend (tl 3). Kohus määras eestkostet vajava isiku suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Eksperdiarvamuse kohaselt (07.07.2011.a ekspertiisi akt nr 100 tlk ) ei ole K Z suuteline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima, korraldama iseseisvalt oma elu, langetama otsuseid, tegema tehinguid. Seisund on kestva iseloomuga. Narva Linnavalitsus esitas kohtule Narva Linnakohtu 28.06.2002.a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-1497/02 (tlk 27), millest nähtuvalt on O Z määratud K Z eestkostjaks. TsMS § 525 lg 2 ja 3 alusel kohus küsib menetluses üldjuhul ka isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse, tema abikaasa, vanemate, kasuvanemate ja laste ning rehabilitatsioonimeeskonna liikmete arvamust, välja arvatud juhul, kui isik vaidleb sellele vastu ja kohus ei pea arvamuse küsimist vajalikuks. Eestkostet vajava isiku taotlusel võib arvamust küsida ka muult lähedaselt isikult, kui see ei venita oluliselt menetlust. Kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. K Z isa, S Z on nõus sellega, et eestkostjaks saab O Z.

3(6)

2-11-23449 TsMS § 524 lg 5 kohaselt kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed ja kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Seetõttu kohus ei kuulanud ära eestkostet vajavat isikut, kuna eksperdiarvamusest selgus, et ärakuulamine ei ole võimalik K Z tervisliku seisundi tõttu. Kohus leiab, et eestkostet vajava isiku tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamuse kaudu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Kohus leiab, et eestkoste seadmise tingimused on täidetud. Eestkostet vajaval isikul esineb vaimuhaigus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostet vajava isiku üle tuleb seada eestkoste kõigi tema asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 26. augusti 2016.a. Eestkostet vajav isik tuleb tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta on kaotanud hääleõiguse. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Avaldaja on esitanud eestkostja kandidaadiks O Z. O Z on allkirjastanud avalduse, mida kohus tõlgendab kirjaliku nõusoleku andmiseks olla eestkostjaks (tlk 1-2). Samuti on kohtule esitatud SA Narva Haigla polikliiniku psühhiaatria kabineti tõend (tl 4) mis kinnitab, et isik on psüühiliselt terve, kohtuotsus (tlk 27), millest nähtub, et O Z on olnud K.Z eestkostjaks juba alates 28.06.2002.a. K Z esindaja, advokaat Anti Aasmaa arvates on O Z sobiv isik olla K Z eestkostjaks. Kohus ei tuvastanud O Z osas PKS § 204 lg 2 märgitud asjaolusid, mis ei võimalda tal eestkostja ülesandeid täita. Kohtu arvates vastab O Z PKS § 204 lg 1 sätestatud omadustele, mistõttu ta tuleb määrata K Z eestkostjaks. Vastavalt PKS § 207 lg 1, eestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. Lähtuvalt TsMS § 206 lg 1 ja lg 2, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja 4(6)

2-11-23449 isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi ja sotsiaalteenuseid. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. TsUS § 11 I g 3 p l j a p 2 kohaselt, piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi või isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Eestkostetav ei või ilma eestkostja nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud, millest ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Lähtuvalt PKS § 183 lg 3, eestkostja, O Z, peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. Vastavalt PKS § 193 lg 1, kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. O Z on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest. PKS § 184 lg 1 ja lg 2 kohaselt, eestkostja esitab eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja eestkostet vajava isiku vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta. O Z on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara kohta seisuga 30. august 2011.a. Nimekirjas tuleb esitada teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muudatuste kohta. Aruanne tuleb esitada kohtule ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Vastavalt PKS § 194 lg 1 ja lg 2, kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. O Z on kohustatud koostama ja esitama kohtule iga-aastase kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt aruandeaasta 30. augustiks. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 4, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teatab määrusest teistele kohtutele ja ametiasutustele, kui see on eestkostetava, kolmandate isikute või avalikkuse huvides ilmselt vajalik. Vajaduse korral avaldab kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluskulud 5(6)

2-11-23449 TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Viru Maakohtu kohtumäärusega määrati eestkostet vajavale isikule esindaja riigi õigusabi korras ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja -kulu. Vastavalt TsMS § 172 lg 3 hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eestkostet vajava isiku esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.

Leanika Tamm Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.