2-08-12375
Kohtuasja number
2-08-12375
Määruse tegemise aeg ja koht
29. august 2011.a, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
F A avaldus isiku surnuks tunnistamiseks
Menetlustoiming
Isiku surnuks tunnistamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja:
F A (IK XXX, elukoht: XXX)
Puudutatud isikud:
Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik – siseminister; M A (elukoht: XXX); L H (A) (elukoht: XXX); G M (A) (elukoht: XXX)
Kohtumääruse peale võivad avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest alates.
1(3)
2-08-12375 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Avaldaja F A esitas 03. aprillil 2008 Viru Maakohtule avalduse J A surnuks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja J A abikaasa. J A kadus 1977 aastal. Ida Politseiprefektuuril puuduvad andmed J A võimaliku viibimiskoha kohta. Puudutatud isikute seisukohad Avaldaja teatas kohtule, et tal puuduvad igasugused andmed J A võimaliku asukoha kohta. Puudutatud isik siseminister esitas päringu Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), Kodakondsus- ja Migratsiooniametile ning Politseiametile J A kohta andmete väljaselgitamiseks. Piirivalveameti käsutuses olevas piiriületuste andmekogus ei ole fikseeritud J A piiriületusi. Politseil ei ole andmeid J A kohta. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasis puuduvad andmed J A kohta. Puudutatud isik M A teatas, et nägi oma isa, J A, sügisel 1977.aastal ega oma muud informatsiooni oma isa kohta. Puudutatud isiku G M (A) vastuse kohaselt on J A tema vend. G M teatas, et ei oska öelda J A kohta midagi, kuna puudub igasugune suhe vennaga ammust ajast. G M andmete kohaselt elas J A 90-ndatel aastatel Petseris ning töötas seal õpetajana koolis. M pöördus passilauda järelpäringuga oma venna viibimiskoha kohta, kuid andmed tema võimaliku viibimiskoha koha puuduvad. Passilauast teatati, et J A kirjutas end senisest elukohast välja 1997-1998 aastal ning edasised andmed tema kohta puuduvad. Puudutatud isiku L H vastuse kohaselt läks J A kodunt ära siis, kui L H oli kolmeaastane ning tal puuduvad andmed oma isa J A kohta.
Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg-te 1 ja 5 alusel kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 17 kohaselt teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 510 lg-te 1 ja 4 alusel pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Teates avaldatakse hoiatus võimalikust surnukstunnistamisest ja kutsutakse kõiki 2(3)
2-08-12375 isikuid üles esitama kohtule andmeid isiku kohta, kelle surnuks tunnistamist taotletakse. Kui menetlust ei algatatud siseministri avalduse alusel, teatab kohus siseministrile menetluse algatamisest ning küsib temalt riigile teadaolevaid andmeid teadmata kadunud isiku kohta ning seisukohta isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Kohus võib koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel, sõltumata sellest, kes esitas surnuks tunnistamise avalduse. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kutsus J A üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, kuid kohtule andmeid ei ole keegi esitanud. Kohus edastas päringu isiku kohta ka siseministeeriumile, kuid vastusest selgus, et riigile ei ole teada andmeid isiku kohta. Kohtu poolt võetud abinõud andmete väljaselgitamiseks isiku kohta ei andnud tulemusi. Menetluse käigus selgus, et isiku kohta ei ole midagi teada alates 1998. aastast. Ida Politseiprefektuuril puuduvad anded isiku kohta. Seega ei ole teadmata kadunud isiku kohta andmeid, et ta elus oleks, rohkem kui viis aastat. Eeltoodu ja tsiviilasjas kogutud tõendite alusel järeldab kohus, et J A on surnud. TsÜS § 20 lg-te 1 ja 2 kohaselt surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg. Kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. J A kohta on viimased andmed 1998. aastast. J A kadus 1977 aastal, J A õde G M teatas kohtule, et passilaua andmetel kirjutas J A end senisest elukohast välja 1997-1998 aastal. Peale seda andmed tema elusoleku kohta puuduvad. Seega loeb kohus J A surmaajaks 31. detsember 1999. Eeltoodu alusel tunnistab kohus J A surnuks ning loeb tema surmaajaks 31. detsember 1999. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus rahuldab avalduse ja menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.
Aarne Lõhmus Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.