A T kaebus kohtutäituri Hille Sadam 26.09.2006.a otsusele nr 035/2006/1063
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagita asi, mille hinda ei ole võimalik kindlaks määrata TsMS § 122 lg 3 alusel Avaldaja: A T (isikukood: xxx elukoht: xxx) Huvitatud isik I: Tallinna kohtutäitur Hille Sadam (asukoht: Narva mnt 7d, Tallinn; e-post: [email protected]) Huvitatud isik II: AT (isikukoodxxx, elukoht: xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A T kaebus kohtutäituri Hille Kudu (endine Sadam) 26.09.2006. a kohtutäituri tasu otsusele rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud A T kanda.
3.Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos kulude nimekirja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED; PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUVÄITED JA
1.Kohtutäitur Hille Sadam 26.09.2006 otsusega nr 035/206/1035 mõisteti võlgnikult A Tlt välja kohtutäituri tasu 2065 krooni: võlgniku suhtes algatati täitemenetlus sissenõudja AT avalduse ja Tallinna Linnakohtu 07.02.2005 otsuse alusel. 10.10.2006 kohtule esitatud ja 08.12.2006 täiendatud kaebuse kohaselt peab A T täitemenetluse algatamist ja kohtutäituri tasu nõudmist alusetuks. Kohtutäituri täitmisteate ja muud dokumendid sai kaebaja kätte 30.09.2006. Kaebaja vabastas Tallinnas XXX ehitise mitu kuud enne Tallinna Linnakohtu 07.02.2005 otsuse jõustumist, millest vaieldamatult oli teadlik ka sissenõudja AT. Seega ei vajanud kohtuotsus
sundtäitmist ega olnud kaebajal võimalik kohtuotsust ka vabatahtlikult täita. Sel põhjusel on ebaõige ka kohtutäituri tasu nõudmine. 09.03.2007 kirjalikus vastuses pidas kohtutäitur Hille Sadam kaebust põhjendamatuks ning palus kohaldada aegumist. Kaebuse lahendamisel ei saa olla vaidluse all asjaolu, kas kohtutäituril oli õigust täitetoimingut teha või mitte, sest seda küsimust lahendatakse tsiviilasjas nr 2-06-35657. Sissenõudja AT vastuse kohaselt on võlgnik valinud oma väidetavate õiguste kaitseks väära õiguskaitsevahendi. Sisuliselt ei kaeba võlgnik kohtutäituri tasu otsusele, vaid vaidleb vastu täitemenetluse algatamisele üldiselt. Selleks peaks võlgnik esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja tõendama, et ta on sundtäidetava nõude rahuldanud (TMS § 222 lg 1). Kuna võlgnik ei ole seda teinud, ei ole tal õigust nõuda täituri otsuse tühistamist kaebuses toodud motiividel. Kuid ka juhul, kui täituri tasu otsuse vaidlustamine täitemenetluse lubamatuse motiivil oleks võimalik, tuleks kaebus jätta rahuldamata, sest selles toodud väited on tõendamata.
2.28.08.2007 a kohtumäärusega jättis A T kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kohus asus seisukohale, et käesolevas asjas ei saa olla vaidlusesemeks asjaolu, kas kohtutäituril oli õigust täitetoimingut teha või mitte, kuna seda küsimust lahendatakse tsiviilasjas nr 2-06-35657. Asja materjalist nähtuvalt lõpetati täitetoiming 25.10.2006, seega on ka täituri tasu sissenõutav. Kohtutäitur on tasu otsuse tegemisel juhindunud kohtutäituri seadusest ja tasu suurus vastab selles sätestatud määrale.
3.02.10.2007 a esitas A T määruskaebuse 28.08.2007 a kohtumäärusele, milles palub kohtumäärus tühistada. Määruskaebuse kohaselt on 28.08.2007 a määrus ebaõige nii avalduse sisulise lahendamise kui ka menetluskulude jaotamise osas. Iseenesest on õige maakohtu määruses sisalduv viide tsiviilasjale nr 2-06-35657, mille esemeks on avaldaja väljatõstmise, mille eest käesolevas asjas vaidlustatav tasu välja mõisteti, seaduslikkus. Väljatõstmise seaduslikkuse vaidlustamine ei võta kohtult õigust ega kohustust anda samale täitetoimingule omapoolset õiguslikku hinnangut, millest võiks sõltuda käesoleva vaidluse lahendamine. Kuid ka juhul, kui nõustuda kohtuga, et väljatõstmise seaduslikkust ei saa käesolevas asjas hinnata, on määrus ebaõige seetõttu, et on tehtud enne tsiviilasjas nr 2-06-35657 lahendi jõustumist. Kui teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus, tuleb asja menetlus TsMS § 356 lg 1 alusel peatada. Vaidlust ei olnud kohtutäituri tasu sissenõutavuse üle, vaid selle väljamõistmise õiguspärasuse üle. Määruses sisalduv põhjendus kohtutäituri tasu koosseisu kohta on meelevaldne. Ei kohtutäituri otsusest ega kaevatavast määrusest ei nähtu, kuidas on täituri tasu arvutatud ning millest see koosneb. Ka sel põhjusel on kohtutäituri otsus tasu väljamõistmise kohta ebaseaduslik (täitmisteadet ei toimetanud kätte kohtutäitur, vaid see jäeti võlgniku postkasti, mistõttu on täitemenetluse alustamise tasu 250 krooni nõudmine alusetu). Igal juhul on alusetu menetluskulude avaldaja kanda jätmine. Kohtumääruse motiveerimine vaid viitega TsMS § 172 lg-le 1 ei ole korrektne. 04.10.2007 a määrusega võttis maakohus määruskaebuse menetlusse ja küsis huvitatud isikutelt vastust. Kohtutäitur pidas 28.08.2007 a määrust seaduslikuks ja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. AT vaidles samuti kaebusele vastu ning palus jätta määruse muutmata. 23.10.2007 a määrusega jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
4.06.12.2007 a määrusega asus Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium seisukohale, et 28.08.2007 a määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi uueks lahendamiseks samale esimese astme kohtule. Kohus selgitas, et kaebused kohtutäituri otsuste peale on TsMS § 475 lg 1 p-st 15 tulenevalt hagita asjad, mis § 477 lg 1 järgi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 356 lg 1 kohaselt, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Antud juhul oli kohtule teada, et teises
tsiviilasjas on vaidluse all sama täitetoimingu seaduslikkus, mille eest on kaevatava otsusega kohtutäituri tasu välja mõistetud. Kui kohus leidis, et ta ei saa hinnata täitetoimingu seaduslikkust, sest see on lahendamisel teises tsiviilasjas, oleks tulnud kaaluda asja menetluse peatamist (või asjade liitmist TsMS § 374 alusel). Kuna kaebuse esitaja tugines asjaolule, et täitemenetluse alustamiseks puudus vajadus (mistõttu oli ebaõige ka kohtutäituri tasu väljamõistmine), sest kohtuotsus oli juba eelnevalt täidetud, ei olnud kohtul võimalik jätta seda asjaolu hinnanguta. See, et seadus võimaldab täitetoimingu õigusvastaseks tunnistamisel ka kohtutäituri tasu tagastamist, ei saa õigustada käesoleva asja formaalset lahendamist.
5.Tsiviilasjas nr 2-06-35657 a Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2007 a määrusega jäeti Harju Maakohtu 06.06.2007 a määrus, millega jäeti rahuldamata KN, A T , JT ja AZ kaebus kohtutäituri Hille Sadama 17.11.2006 a otsusele kinnisasja äravõtmise aktile esitatud kaebuse rahuldamata jätmise kohta, muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Harju Maakohtu 06.06.2007 a määrus tsiviilasjas nr 2-06-35657 on jõustunud.
KOHTU SEISUKOHAD
6.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid oma algatusel.
7.Kohus leiab, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest tuvastatud asjaoludest: • 26.09.2006. a. algatas kohtutäitur sissenõudja ATi avalduse ja Tallinna Linnakohtu 07.02.2005 a kohtuotsuse tsiviilasjas 2/276-4591/04 alusel täitemenetluse A T suhtes kinnisasjas aadressil XXX, Tallinn võlgniku valdusest väljanõudmiseks (asjaolu nähtub täiteasjas nr 035/2006/1035 koostatud täitmisteatelt [tl 7]). • 26.09.2006. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega mõistis kohtutäitur A T välja kohtutäituri tasu 2065.00 krooni (tl 8). • Kinnisasja valduse vabatahtliku üleandmise akt ei olnud allkirjastatud A T poolt. Asjaolu on tuvastatud Harju Maakohtu 06.06.2007. a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-35657 (jõustunud 06.02.2008. a) • 26.09.2006. a. kinnisasja väljaandmise täitmisteate kohaselt teatati avaldajale, et sundkorras kinnisasja väljaandmine toimub 25.10.2006. a. (tl 20-21) • 25.10.2006. a. kinnisasja valduse äravõtmise aktist nähtuvalt toimus valduse üleandmine avaldajate A T ja AZ, sissenõudja, politsei ja tunnistaja juuresolekul. Aktis fikseeriti, et elamu interjöör on väljalõhutud, võtmed andis üle naaber NN, A T ja AZ. A T ja AZ keeldusid aktile alla kirjutamast. Asjaolu on tuvastatud Harju Maakohtu 06.06.2007. a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-35657 (jõustunud 06.02.2008. a)
8.Avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri tasu otsuse põhjendusel, et avaldaja on vabastanud täitedokumendis märgitud kinnisasja mitu kuud enne täitedokumendi jõustumist. Kohus leiab, et kohtutäituri tasu sissenõudmise õiguspärasuse hindamisel tuleb kohaldada täiteasjas nr 035/2006/1035 kohtutäituri tasu otsuse tegemise s.o. 26.09.2006. a. kehtinud kohtutäituri seadust. Vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg 1 teisele lausele muutub mitterahaliste nõuete täitmisel täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Riigikohus on oma 10.06.2003. a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-78-03 sedastanud, et kohtutäituril on õigus tasule (KTS § 21) ja täitekulude hüvitamisele (TMS § 42) pärast esimese täitetoimingu
tegemist, st pärast täitekutse võlgnikule üleandmist või selle üleantuks lugemist. Seadusest ei tulene võlgniku kohustus kanda täitemenetluse kulusid ja maksta kohtutäituri tasu, kui ta on nõude täitnud enne kohtutäituri poolt võlgniku suhtes esimese täitetoimingu tegemist. Seadusest ei tulene võlgniku kohustus kanda täitemenetluse kulusid ja maksta kohtutäituri tasu, kui ta on nõude täitnud enne kohtutäituri poolt võlgniku suhtes esimese täitetoimingu tegemist. Seega peab kohus kohtutäituri tasu otsuse õiguspärasuse hindamiseks tuvastama, kas avaldaja on vaidlusaluse kinnistu valduse õigustatud isikule üle andnud enne esmase täitetoimingu tegemist 26.09.2006. a. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-s 7 tuvastanud, et kinnisasja valduse vabatahtliku üleandmise akt ei olnud allkirjastatud A T poolt. Samuti on kohus tuvastanud, et 25.10.2006. a. kinnisasja valduse äravõtmise aktist nähtuvalt toimus valduse üleandmine avaldajate A T ja AZ, sissenõudja, politsei ja tunnistaja juuresolekul. Aktis fikseeriti, et elamu interjöör on väljalõhutud, võtmed andis üle naaber NN, A T ja AZ. A T ja AZ keeldusid aktile alla kirjutamast. Antud asjaolud annavad alust järeldada, et avaldaja lahkus kinnisasjalt enne 25.10.2006. a. jättes võtmed NN kätte palvega need sissenõudjale või kohtutäiturile anda. Kohus on kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2007. a. määruses tsiviilasjas nr 2-06-35657 väljendatuga seisukohal, et avaldajate elamust lahkumisega ei kandunud valdus automaatselt üle sissenõudjale, vaid üleandmise tahteavaldus tuleb suunata selle saamiseks õigustatud isikule. Antud juhul keeldusid avaldajad tegemast tahteavaldust, väites, et nad ei ole enam valdajad ning ei saa valdust üle anda. Samuti ei saa lugeda NN AÕS § 33 lg 3 alusel asja valdajaks, kuna avaldajad andsid võtmed talle üle palvega need sissenõudjale või kohtutäiturile anda, st enda korralduse alusel. Seega tuleb kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2007. a. määruses tsiviilasjas nr 2-0635657 väljendatuga asuda seisukohale, et avaldaja ei ole vaidlusaluse kinnistu valdust õigustatud isikule üle andnud enne esmase täitetoimingu tegemist 26.09.2006. a. Muus osas ei ole avaldaja kohtutäituri tasu määramist vaidlustanud. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 7 tuvastanud, et 26.09.2006. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega mõistis kohtutäitur A T välja kohtutäituri tasu 2065.00 krooni. Kohtutäituri tasu väljamõistmine vastab KS §-idele 21, 22, 242, 2511 ja 2513 p 6. Kohus leiab, et kohtutäituri tasu väljamõistmine vastab seadusele ja puudub alus tasu otsuse tühistamiseks.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kaebus jäi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.