TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 22.08.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-11-35805/17
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 22.08.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1394

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-35805

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

22. august 2011.a, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-35805

Tsiviilasi

Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkostja määramiseks Avaldaja Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu), lepinguline esindaja Jelena Valliste Asjast puudutatud isikud E P (isikukood XXX) A P (isikukood XXX) M P (isikukood XXX) D P (isikukood XXX) Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja lahendamise viis Resolutsioon

1.Narva linna avaldus rahuldada.

2.Määrata E P eestkostjaks A P kellele anda esindusõigus eestkostetava E P kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.

3.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 22. augustil 2016.a.

4.A P on E P seaduslik esindaja ning on kohustatud: - kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid; - teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada; - esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta; - esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest iga aasta 01. augustiks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid; - teatama kohtule oma elukoha muutusest. 1/4

Sarnased lahendid

TSÜS

7.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Narva linn esitas 29.07.2011.a Viru Maakohtule avalduse E P eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt viibib E P hetkel ravil SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Järel- ja hooldusravi kliinikus. Vegetatiivne seisund põhjendab E P psüühikahäire, mis väljendub selles, et isik täiesti kaotas tunnetusliku funktsiooni, mis eeldab, et ta ei suuda oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Ta vajab eestkostja määramist. Avaldaja on seisukohal, et E P seisundist lähtudes tema eestkostja ülesannetes peab olema kõikide tehingute tegemine ning ajsade ajamine. E P abikaasa A P andis kirjaliku nõusoleku olla oma abikaasa eestkostjaks. Abikaasadel on täiskasvanud lapsed M P ja D P. E P on korteriomandi aadressil XXX omanik. Oma tervise seisundi tõttu ei saa ta iseseisvalt oma vara käsutada või haldada. Avaldaja teeb kohtule ettepaneku määrata E P eestkostjaks A P. Avaldaja on seisukohal, et A P isikuomadustel ja võimetelt, samuti eestkostetavaga vahelistelt suhetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes E P huve ja õigusi kaitstma. Kohtupsühhiaatriaekspertiis Viru Maakohtu 26.04.2011.a määruse alusel teostas ekspert Madis Mandre ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi E P vaimse seisundi hindamiseks. Kohtule 17.08.2011.a esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 471 kohaselt tuli ekspert järeldusele, et E P esineb vaskulaarne dementsus. Oma psüühilise seisundi tõttu ei ole ta võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, samuti avaldama oma tahet (s.h teostama valimisõigust). Arvestades temal välja kujunenud püsivat psüühilist seisundit vajab ta eestkoste määramist kuni elupuhuselt, jättes eestkostja ülesandeks kõik tehingud. Oma psüühilise seisundi tõttu ei ole uuritav võimeline osalema kohtuistungil temale eestkoste määramisega seonduvalt. E P esindaja arvamus E P riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa esitas 13.08.2011.a 2/4

2-11-35805 kohtule kirjaliku arvamuse. 11.08.2011.a ärakuulamise käigus esindaja vahetu mulje põhjal veendus, et E P vajab eestkostet. Kontakti temaga saavutada ei olnud võimalik - esindaja selgitustele ja küsimustele ei reageerinud. Esindaja on veendumusel, et vajalik eestkoste seadmine 5 aastaks, Raha vääringut E P ei mõista, millest tulenevalt ei ole võimalik temale jätta iseseisvate tehingute tegemise õigust. A P on sobiv eestkostjaks. Tegemist on eestkostetava abikaasaga, kellega nad on pikaajaliselt koos elanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et tuleb määrata E P eestkostja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avaldaja arvamusel vajab E P psüühilise seisundi tõttu talle eestkostja määramist. Eestkostjale tuleb anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. E P esindaja on veendunud, et E P vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. Esindaja leiab, et E P eestkostjaks tuleb määrata A P. Ekspert tuli järeldusele, et vaimse seisundi tõttu ei ole E P suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid ning vajab eestkostet. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, E P esindaja kui eksperdi arvamusega, et E P vajab eestkostet, sest E P ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Ekspert tuli järeldusele, et E P ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. Kuna eksperdi arvamusel E P tervislik seisund ei võimalda tema ärakuulamist ei pea kohus põhjendatuks tema ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. 3/4

2-11-35805 Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. A P on andnud oma kirjaliku nõusoleku E P eestkostjaks olemiseks. Vastuväiteid eestkostja kandidatuuri suhtes ei ole kohtule esitatud. Kohus on veendunud, et A P on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et A P sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata E P eestkostjaks A P. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada E P kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab E P üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. PKS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.