TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-08-13569 kohta kohtule kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest iga aasta 01. augustiks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid; - teatama kohtule oma elukoha muutusest.

2-08-13569 kinnitas esindajale, et ei soovi enam täita L Z eestkostja kohustusi. Esindaja leiab, et sellistel asjaoludel S T vabastamine eestkostja kohustustest on eestkostetava huvides. Esindajal puuduvad vastuväited N T eestkostja kandidatuuri vastu. Esindajale teadaolevalt puuduvad PKS §174 nimetatud asjaolud, mille alusel ei võiks N T olla eestkostjaks. L Z arvamust eestkostja kandidatuuri suhtes välja selgitada ei ole võimalik. Puuduvad teised isikud, kes oleks nõus L Z eestkostja kohustusi täitma. Eestkostja kandidaadi seisukoht N T 21.07.2011.a. kohtule esitatud kirjalikus seisukohas kinnitas, et on nõus täitma L Z eeskostja ülesandeid. Ta teab, mis on peamised probleemid, mis seotud L Z õiguste ja huvide kaitsega. N T teatab, et alates 05.02.2010.a töötab ta Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskuses käsunduslepingu nr 04/10 alusel ning kinnitab, et on nõus olema L Z eestkostjaks 5 aastat. Kohtumääruse põhjendused Kohus, analüüsinud L Z esindaja ning eestkosteasutuse seisukohti ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et tuleb pikendada L Z üle 23.09.2008.a määrusega seatud eestkostet. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsMS § 528 lg 1 kohaselt eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt ei ole käesolevaks ajaks ära langenud L Z eestkostja määramise vajadus ning L Z vajab psüühilise seisundi tõttu igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi. Avaldaja arvamusel ei saa L T ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. L Z esindaja vahetu mulje põhjal veendus, et L Z vajab jätkuvalt eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. Esindaja arvamusel L Z eestkostja ülesanneteks tuleb määrata tema kõikide asjade ajamine, esindamine, igapäevaelu korraldamine, ravi, hoolduse, järelevalve ja ülalpidamise tagamine. TsMS § 528 lg 2 ja 3 kohaselt kui eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata, ei pea kohus eestkostja ametiaja pikendamisel uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, samuti kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. 3/5

2-08-13569 Kohus leidis, et L Z eestkostja ametiaja pikendamise otsustamiseks ei pea kohus uut ekspertiisi määrama. Kohtule esitatud SA Narva Haigla Polikliiniku arst-psühhiaater Ilona Kalugina poolt koostatud väljavõttest L Z ambulatoorsest kaardist nähtub, et L Z on diagnoositud paranoidne skisofreenia, defektiga tunde-tahteelus, ta on tunnistatud teovõimetuks. IVEA Keskus SA psühhiaater Olev Toomla poolt 02.12.2010.a väljastatud tõendi kohaselt on L Z diagnoositud sama haigus. 21.07.2008.a teostatud L Z kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt tulid eksperdid järeldusele, et L Z kannatab vaimuhaiguse all, mis ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Eestkostet vajab L Z elupäevade lõpuni, kuna vaimse seisundi paranemine ning tervenemine pole võimalik. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus leiab piisavaks L Z ärakuulamisest talle määratud esindaja kaudu, kes on isiklikult eestkostetavaga kohtunud ning esitanud kohtule kirjaliku seisukoha. L Z esindaja on veendunud, et L Z vajab edaspidi eestkostet. Kohus leiab, et eestkoste seadmise tingimused on täidetud. Kogutud tõendite põhjal järeldab kohus, et eestkostet vajaval isikul esineb vaimuhaigus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kohtul ei ole alust muuta eestkostja ülesannete ringi, sest L Z vaimne tervislik seisund on muutusteta ning ta vajab jätkuvalt igakülgset eestkostet. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. TsMS § 530 lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel eestkostja ametist vabastada. PKS § 197 lg 1-3 kohaselt kohus võib eestkostja vabastada, kui eestkostja oma kohustuste olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve. Kohus vabastab eestkostja omal algatusel või õigustatud huvi omava isiku taotluse alusel. Kohus võib eestkostja vabastada ka eestkostja enda avalduse alusel. Eestkostja vabastamisel teeb kohus korralduse eestkoste edasiseks teostamiseks. Avaldaja palub vabastada S T L Z eestkostja ametist ning määrata L Z eestkostjaks N T, kes on sobiv isik L Z eestkostja ülesandeid täitma ning on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. S T on esitanud kohtule kirjaliku avalduse, et ei saa ta täida oma eestkostja kohustisi ning palub vabastada eestkostja ametist. L Z esindaja arvamusel ei ole S T oma eestkostja kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning Svetlana Traks eestkostja ametist vabastamine on eestkostetava huvides. L Z arvamust eestkostja kandidatuuri suhtes välja selgitada ei ole võimalik. Kohus leiab, et L Z üle seatud eestkostet tuleb pikendada, vabastada S T L Z eestkostja ametist ning määrata L Z uueks eestkostjaks N T. Kohus leiab, et N T on L Z eestkostjaks sobiv isik 4/5

2-08-13569 ning sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades L Z esineva vaimuhaiguse olemust ja laadi, leiab kohus, et L Z ei ole endiselt võimeline tegema iseseisvalt tehinguid ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb L Z lugeda jätkuvalt teovõimetuks valimisõiguse tähenduses. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus pikendab L Z üle seatud eestkostet viieks aastaks, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. PKS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.