2-08-8167/55 - TSÜS - Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

9.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 29.10.2008.a määrusega oli M L üle seatud eestkoste kuni 29.10.2011.a. M L eestkostjaks määras kohus A H, kellele andis esindusõiguse eestkostetava M L suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. 01.06.2011.a esitas eestkostetava tütar M L kohtule avalduse M L uue eestkostja määramiseks. Avalduses avaldab M L soovi asuda oma ema M L eestkostjaks, kuna tema vanaema A H ei soovi eestkostjaks olemist jätkata eelkõige vanuse ja tervisliku seisundi tõttu. M L viibib aga endiselt Ravila Hooldekodus, ning tema varaliste ja isiklike õiguste kaitseks on eestkostja määramine vajalik. 10.06.2011.a määrusega algatas kohus avalduse alusel hagita menetlus M L eestkoste pikendamiseks ning uue eestkostja määramiseks ning on küsinud eestkosteasutuse NarvaJõesuu linna seisukoha. Eestkosteasutuse arvamus Narva-Jõesuu Linnavalitsus kirjaliku arvamuse kohaselt 01.02.2005.a suunati M L ööpäevaringsele hooldamisele Ravila Hooldekodusse, kus ta viibib käesoleva ajani. M L on töövõimetuspensionär ja talle on määratud raske puue kuni 30.04.2016.a. 29.10.2008.a määrusega seati M L üle eestkoste ning eestkostja määrati M L ema A H. Käesoleval ajal on A H seoses oma vanusega ja tervisliku seisundi tõttu valmis loobuma eestkostja ülesannetest. Eestkostjaks soovib saada M L tütar M L. Narva-Jõesuu Linnavalitsus leiab, et M L tütar M L on võimeline olema oma ema eestkostjaks. Kohtupsühhiaatriaekspertiis Viru Maakohtu 10.06.2011.a määruse alusel teostas ekspert Jüri Ausmees 24.06.2011.a ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi M L vaimse seisundi ja eestkoste pikendamise hindamiseks. Kohtule 28.05.2011.a esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 391 kohaselt tuli ekspert järeldusele, et M L ei ole psüühilise seisundi poolest võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima; ta ei ole püsivalt võimeline iseseisvalt oma igapäevaelu korraldama, langetama enda jaoks olulisi otsuseid ning tegema suuri rahalisi 2/5

2-08-8167 tehinguid. M L ei ole psüühilise seisundi poolest võimeline teostama valimisõigust. M L ei ole psüühilise seisundi poolest võimeline osalema kohtuistungil seonduvalt temale eestkoste seadmise pikendamisega. Tema ärakuulamine kohtu poolt tema tavalises keskkonnas tõenäoliselt ei tekita tema tervisele kahjulikke tagajärgi, kuid seda ei saa ka välistada temal esineva vaimuhaiguse eripära tõttu - paranoilisus, psühhootilistest elamustest mõjustatud ettearvamatu käitumine jne. Ta vajab psüühilise seisundi tõttu eestkoste seadmist. Psüühilise seisundi poolest ei ole M L võimeline adekvaatselt avaldama oma seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta. Ta on võimeline olemuslikult aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eksperdi arvamusel M L suhtes on põhjendatud eestkoste seadmine kuni viieks aastaks, jättes eestkostja ülesandeks kõik suuremad rahalised tehingud ja juriidilised-varalised jne toimingud, samuti tema esindamise ja heaolu tagamisega seonduva. Temale võib jätta õiguse olmelisteks rahalisteks pisitehinguteks vastavalt seadustest tulenevalt ja eestkostja äranägemisele. M L esindaja arvamus M L riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa esitas 13.08.2011.a kohtule kirjaliku arvamuse. Arvamuse kohaselt 11.08.2011.a ärakuulamise käigus esindaja vahetu mulje põhjal veendus, et M L vajab küll jätkuvalt eestkostet, kuid ei ole põhjendatud seda seada kõigi asjade ajamiseks selliselt, et lugeda lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta on kaotanud hääleõiguse. M L orienteerub ajas ja ruumis. Saab aru, kus ta viibib, samuti mäletab minevikusündmusi. Selgitab, et oma emaga pole kunagi läbi saanud ning viimane pole teda kunagi ka hooldekodus vaatamas käinud. Uue eeskostja tütre M L saab hästi läbi. Tütar käib teda igakuuliselt hooldekodus vaatamas ja nad vestlevad pikalt. Orienteerub poes kauba hindades. Käib ise keskmiselt korra nädalas poes ning ostab vajalikke tarbeesemeid ning vähesel määral maiustusi ja toiduaineid. Tal on Swedbanki deebetkaart, millega sooritab kõik ostud. Täpselt ei tea kui palju pensioni saab, kuid pangaarvel on alati olnud piisavalt raha ostude sooritamiseks. Orienteerub poliitikas. Valimistel hääletaks sotsiaaldemokraatide poolt. Teab, et nad on hetkel opositsioonis ning valitsus on moodustatud Andrus Ansipi ja reformierakonna juhtimisel. Viimati käis valimistel hääletamas 2003.a. Esindaja asub siinkohal seisukohale, et M L tuleb jätta iseseisvate tehingute tegemise õigus kuni 60 euro väärtuses kuus. Eeskostetava elukorralduses on välja kujunenud, et ta teeb juba käesoleval ajal ise faktiliselt pisitehinguid ning saab nendega hakkama. Olenemata oma psüühilisest seisundist orienteerub ka poliitikas ning omab kindlaid vaateid. Tehingute tegemise õiguse andmisel tekiks tal ka õigus osaleda valimistel TsMS § 526 lg 5 mõttes, kuivõrd tegemist ei ole isikuga, kellelt peaks valimisõiguse ära võtma. Esindaja on seisukohal, et M L on sobiv eestkostja kandidaat. Tegemist on eestkostetava tütrega, kes saab oma emaga hästi läbi. Lähisugulaste vahel puudub vaidlus, et M L ei võiks olla eeskostja. Esindaja toetab esitatud avaldust ning palub määrata M L eestkostjaks 5 aastaks M L, jätta M L iseseisvate tehingute õigus kuni 60 euro väärtuses kuus ning lugeda M L valimisõiguse tähenduses hääleõiguslikuks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, analüüsinud M L esindaja ning eestkosteasutuse seisukohti ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et tuleb pikendada M L üle 29.10.2008.a määrusega seatud eestkostet. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse 3/5

2-08-8167 hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsMS § 528 lg 1 kohaselt eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. M L esindaja leiab, et M L vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. Esindaja on veendunud, et M L vajab jätkuvalt eestkostet, kuid ei ole põhjendatud eestkoste seadmine kõigi asjade ajamiseks. Esindaja leiab, et M L tuleb jätta iseseisvate tehingute tegemise õigus kuni 60 euroni kuus ning jätta talle valimisõigus. Esindaja leiab, et M L eestkostjaks tuleb määrata M L. Ekspert tuli järeldusele, et psüühilise seisundi tõttu ei ole M L võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, ta ei ole püsivalt võimeline iseseisvalt oma igapäevaelu korraldama, langetama enda jaoks olulisi otsuseid ning tegema suuri rahalisi tehinguid. Eestkosteasutus ei esitanud vastuväiteid eestkoste pikendamisele ning leiab, et M L tütar M L on võimeline olema oma ema eestkostjaks. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et M L ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil. Aktis järeldub, et ei ole soovitatav ka M L ärakuulamine tema tavalises keskkonnas. Eksperdi arvamusest lähtudes ei pea kohus põhjendatuks M L ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. Kohus leiab, et eestkoste seadmise tingimused on täidetud. Kogutud tõendite põhjal järeldab kohus, et eestkostet vajaval isikul esineb vaimuhaigus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. M L vajab jätkuvalt eestkostet. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. TsMS § 530 lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel eestkostja ametist vabastada. PKS § 197 lg 2 p 2 ja lg 3 kohaselt kohus võib eestkostja vabastada eestkostja enda avalduse alusel. Eestkostja vabastamiseks teeb kohus korralduse eestkoste edasiseks teostamiseks. Avaldaja M L palub vabastada A H vanuse ja tervislike seisundi tõttu M L eestkostja ametist ning määrata ennast oma ema M L eestkostjaks. A H on esitanud kohtule kirjaliku avalduse, et ealistel ja tervislikel põhjustel soovib ta loobuda eestkostja ametist ning palub määrata M L eestkostjaks M L. Asjast puudutatud isik S L on andnud ka oma nõusoleku, et M L oleks 4/5

2-08-8167 määratud M L eestkostjaks. Eestkosteasutus ning M L esindaja toetasid avaldust ning palusid määrata M L eestkostjaks M L. Kohus leiab, et M L üle seatud eestkostet tuleb pikendada, vabastada A H M L eestkostja ametist, kuna ta ei suuda oma vanaduse ja tervisliku seisundi tõttu täita eestkostja ülesandeid ning M L uueks eestkostjaks määrata M L. Kohus on leiab, et M L on M L eestkostjaks sobiv isik ning sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. M L esindaja leidis, et tuleb jätta M L õigus teha pisitehinguid igakuiselt kuni 60 euro väärtuses. Eksperdi arvamusel võib M L jätta õiguse olmelisteks rahalisteks pisitehinguteks vastavalt eestkostja äranägemisele. Kohus nõustub esindaja väljendatud seisukohaga pisitehingute suhtes ning leiab, et M L tuleb jätta õigus teha tehinguid kuni 60 euro väärtuses kuus. Esindaja arvamusel tuleb jätta M L valimisõigus. Eksperdi arvamusel ei ole M L võimeline teostama valimisõigust. Arvestades eksperdi arvamust leiab kohus, et M L tuleb lugeda valimisõiguse tähenduses jätkuvalt teovõimetuks. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus pikendab M L üle seatud eestkostet viieks aastaks, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. PKS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.