Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
09.augustil 2011 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu R V hagi OÜ N vastu töölepingutest tulenevates rahalistes nõuetes
Tsiviilasja hind
2711,13 eurot(42 420 Eesti krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R V (isikukood xxx, elukoht: xxx), Hageja lepinguline esindaja advokaat Meelis Masso (Advokaadibüroo Arvisto & Koch, Tornimäe 5, 10145 Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja N OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx, registriaadress xxx), Kostja lepinguline esindaja advokaat Martin Traat (Advokaadibüroo Eipre ja Partnerid, Juhkentali 8-9/10, Tallinn, 10132; e-post: [email protected])
Asja arutatud kohtuistungil
09.juunil 2011
Kohtuistungil osalesid
Adv M. Masso ja adv M. Traat
RESOLUTSIOON
1.Jätta R V hagi OÜ N vastu töölepingute alusel maksmata lisatasude väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Menteluskulud jäävad hageja R V kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei vsta menetlustähtaja ennistamist.
10.07.2007. a. esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 100 000 krooni nõudes. Võlgniku vastuväite tõttu jätkus menetlus hagimenetluses. 07.01.2008.a esitas hageja kohtule hagiavalduse nõuetele vastava menetlusdokumendi, milles nõudis hageja kostjalt kokku 54 033,60 krooni saamata jäänud töötasu. 09.09.2008 hageja esitas kohtu nõudmisel hagiavalduse tervikteksti. Nõude aluseks olevate asjaolude kohaselt töötas hageja kostja juures reisiesindajana tähtajaliste töölepingute alusel järgnevalt: tööleping nr 6 tähtajaga 27.03.2004 – 01.04.2004 (töölähetus Tuneesias); tööleping nr 9 10.04.2004 – 18.06.2004 (töölähetus Tuneesias); tööleping nr 59 23.09.2005 – 29.04.2006 (töölähetus Egiptuses) ja tööleping nr 73 30.04.2006 – 02.08.2006 (töölähetus Türgis). Lisaks töötas hageja 2004.a. oktoobrist 2005.a. aprillini kirjaliku töölepinguta (töölähetus Egiptuses). Nimetatud töölepingutes oli tööülesannete täitmise kohaks Tallinn, kuigi tegelikult töötas hageja töölähetuses Tuneesias (aprillist juunini 2004, töölepingud nr 6 ja 9), Egiptuses (Hurgadas, oktoobrist 2004 kuni aprillini 2005 ning töölepinguga nr 59oktoobrist 2005 kuni aprillini 2006) ja Türgis Alanyas, aprillist 2006 – juulini 2006, tööleping nr 73). Viimane tööleping lõppes tähtaja möödumisega ning kostja maksis 15.08.2006.a hagejale välja lõpparve summas 2029 krooni. Hageja töötas nii õhtu- kui ka öötundidel tulenevalt töö iseloomust. Palk pidi sisaldama ka tasu õhtusel ja öisel ajal töötamise eest, kuid seda kostja hagejale välja ei maksnud. Hagejal jäi saamata töötasu Tuneesias töötatud aja eest summas 5 108,15 krooni, Egiptuses töötatud aja eest aastatel 2004 ja 2005 kokku 29 712,20 krooni, aastatel 2005 ja 2006 Egiptuses töötatud aja eest 12 153 krooni ja Türgis töötatud aja eest 7060,25 krooni, kokku 54 033,60 krooni. Tuneesias töötatud aja eest (töölepingud nr 6 ja 9) töötasu nõudest hageja 18.03.2009 kohtuistungil loobus. 26.04.2011 kohtuistungil hageja, tulenevalt asjatundja tehtud arvutustest, täpsustas oma nõuet ja hageja lõplikuks nõudeks jäi 2711,13 eurot (42 420 krooni). Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud panna kostja kanda. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja leiab, et kostja rikkus seadusest tulenevat tööandja kohustust pidada kõigi töötajate tööaja arvestust. Hagejal oli töölepinguline suhe kostjaga, nii seaduse kui ka kirjaliku töölepingu kohaselt oli kostja kohustatud maksma hagejale tasu ületundide, puhkepäevadel ja riigipühadel töötamise ning õhtuse ja öötöö eest. Asjas ei ole tähtsust, milliseid töösuhte vseid tasusid hageja võis töölähetusel saada. Aegumistähtaja piires esitatud lisatasude (saamata jäänud palga) väljamõistmise nõuet ei saa pidada hea usu vastaseks nõudeks.
KOSTJA VASTUS
Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud, kuna nõude esitamise tähtaeg möödus juunis 2007.a. Samuti leidis kostja, et hageja nõue on sisuliselt alusetu, kuna hagejale maksti palk nõuetekohaselt ja vastavalt lepingule välja. Hageja ei ole kunagi töölepingu ega seaduse alusel pidanud saama palka hagis näidatud suuruses. Kostja asus seisukohale, et hageja ei saa nõuda töötasu, mille osas poolte vahel kokkuleppe puudus. Hageja sai töölepingu nr 59 alusel Egiptuses töötatud aja eest töötasu ka kostja lepingupartnerilt summas 10 091,76 krooni kuus ja teenis seega kokku keskmiselt 23 328,30 krooni kuus palka. Kostja leiab, et kostja lepingupartneri heaks töötatud aega ei saa lugeda kostjaga sõlmitud töölepingu alusel töötatud aja hulka. Kostjale jäi arusaamatuks, miks esitas hageja hagi alles aasta pärast töösuhte lõppemist. Kõik hageja töölepingud olid tähtajalised ning iga järgmine leping sõlmiti pärast eelneva lepingu lõppemist. Tekib küsimus, miks hageja sõlmis kostjaga järgmise töölepingu, kui eelnevate lepingute alusel töötasu (väidetavalt) korralikult välja ei makstud. Ei ole usutav, et hageja sai oma õiguste rikkumisest teada pärast kõikide töölepingute lõppemist. Kostja asus seisukohale, et hagi oli esitatud pahauskselt sooviga kostja arvelt alusetult rikastuda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kehtiva töölepinguseaduse § 131 lg 2 kohaselt töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit kohaldatakse senikehtinud seadust. Kuna pooltevaheline töösuhe lõppes enne 2009. aasta 1.juulit, tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada kuni 30.06.2009 kehtinud töölepingu seadust (edaspidi TLS), palgaseadust (PaS) ning töö- ja puhkeaja seadust (TPS).
2.PaS § 2 lg 1 kohaselt palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud lisatasu ületundide eest ning töö eest puhkepäevadel, öö- ja õhtutundidel ning riigipühadel. Vastavate tasude maksmise näevad ette palgaseaduse §§ 14 – 17. Hageja kinnitas hagiavalduses ja kohtus vande all ütlusi andes, et kostja ei ole ületunnitöö eest talle lisatasusid maksnud ega hüvitanud seda ka vaba aja andmisega, samuti kostja ei ole hagejale hüvitanud töötamist puhkepäevadel ega ole lisatasusid maksnud õhtuse ja öötöö eest. Kostja leiab, et hageja on töötatud aja eest kogu saadaoleva tasu kätte saanud ning nõue on alusetu ja tõendamata.
3.Kuivõrd hageja Tuneesia lähetusega seotud osas nõudest loobus, siis kohus ei analüüsi hageja ja kostja vahel 27.03.2004 sõlmitud töölepingut nr 6. Egiptuse esimese lähetuse osas (oktoober 2005 – aprill 2006) kirjalik tööleping puudub. Kostja selles osas töösuhet hagejaga ei vaidlusta. Samuti ei ole vaidlust, et 2004-2005 Egiptuse lähetuse ajaks lepiti kokku samasugustes töölepingu tingimustes, nagu sellele eelnenud viimases, 08.04.2004 sõlmitud kirjalikus töölepingus nr 9 (tl 109). Kostja ei ole vaidlustanud, et ka 2004 – 2005 Egiptuses töötamise ajal kehtis hagejale 8 tunnine tööpäev ja 40 tunnine töönädal (so üldine riiklik tööajanorm TPS § 24 lg 1 järgi) ning hageja asus tööle täistööajaga vaba graafiku alusel. Järelduvalt kostja poolt hagejale reaalselt tehtud väljamaksetest oli hagejale makstava põhipalga suurus 2004.a. lõpuni 2500 krooni kuus ning alates 01.01.2006 seoses Vabariigi Valitsuse poolt uue palga alammäära kehtestamisega 2700 krooni kuus. Varasemast kirjalikust lepingust nähtuva poolte kokkuleppe kohaselt sisaldas kokkulepitud töötasu ka tasu õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel töötamise eest. Lisatasu maksmine nähti ette üksnes lisatöö ja tulemusliku töö eest. Sellist nõuet ei ole hageja esitanud. Vabariigi Valitsuse 18.12.2003 määrusega nr 323 „Palga alammäära kehtestamine“ sätestati alates 01.01.2004 tunnipalga alammääraks 14 krooni 60 senti ja kuupalga alammääraks täistööaja korral 2480 krooni ja Vabariigi Valitsuse 24.12.2004 määruse nr 374 „Palga alammäära kehtestamine“ kohaselt oli alates 01.05.2005 tunnipalga alammäär 15,90 krooni ja kuupalk täistööaja korral 2690 krooni. Seetõttu ühe kuu töötasu 2004.a 2500 krooni ja 2005.a 2700 krooni täistööajaga töötavale hagejale sai sisaldada tasu õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel töötamise eest üksnes vastavalt 20 ja 10 krooni kuus. Hageja ja kostja vahel 22.09.2005 määratud ajaks 23.09.2005 – 29.04.2006 sõlmitud töölepingu nr 59 (tl 112) kohaselt hageja asus reisiesindajana tööle täieliku tööajaga, mille kestuseks on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Tööaja algus ja lõpp on reguleeritud töösisekorraeeskirjades. Hageja põhipalgaks selle lepingu kohaselt oli 2700 krooni. Lepingu punkt 4.2. nägi ette tööandja õiguse maksta töötajale kirjalikus palgakokkuleppes või teiste tööandja sisedokumentidega määratletud lisatasu. Reaalselt on hagejale alates 01.01.2006 välja makstud töötasuna üle 3000 krooni, millest võib järeldada, et alates 01.01.2006 ka hageja palk suurenes seoses uue palga alammäära kehtestamisega. Töölepingu nr 73 (tl 111) järgi oli samuti hageja tööaja kestuseks 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas; tööaja algus ja lõpp reguleeritakse töösisekorraeeskirjades. Selle lepingu järgi oli hageja põhipalgaks 3000 krooni kuus, mis vastas alates 01.01.2006 Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määrusega nr 328 „Palga alammäära kehtestamine“ kehtestatud kuupalga alammäärale 3000 krooni (tunnipalga alammäär 17,80 krooni). Lisatasude maksmine nähti ette sarnaselt lepingus nr 59 märgitule. Töölepingute nr 59 ja 73 järgi ei sisaldanud töötasu mingeid lisatasusid. Kostja kohtu
nõudmistele vaatamata ei esitanud töösisekorraeeskirjasid, mis pidid määratlema hageja tööpäeva alguse ja lõpukellaajad. Kõikide töölepingute puhul oli töötegemise kohaks Tallinn. Vaidlust ei ole, et reaalselt täitis hageja tööülesandeid vslähetustes Egiptuses ja Türgis.
4.Kohus leiab, et vanemreisiesindaja töösuhte iseloomust tulenevalt on vähemalt vslähetuses oleku ajal tegemist TPS § 1 lg 3 p-s 1 nimetatud töötajaga, kes omab iseseisvat otsustuspädevust ning vastavalt töölepingule või ametiasutuse põhimäärusele määratleb ise oma tööaja, kusjuures nende tööaega ei määratleta otseselt ega kaudselt tööandja ühepoolse otsuse või poolte kokkuleppega. Nähtuvalt kohtule esitatud „Reisiesindaja vsriigis ametijuhenditest“ (tl 118 – 129) on reisiesindaja (ja vanemreisiesindaja) kohustatud tulema iseseisvalt toime talle antud tööga. Reisiesindaja töökohustusteks on turistide vastuvõtmine lennujaamas, nende registreerimine, info jagamine külastatava maa ja hotelli kohta, turistide küsimustele vastamine, info andmine vspartnerite ekskursioonide kohta, turistide abistamine hotelli registreerumisel, ekskursioonide müük ja läbiviimine, hotellide külastamine vähemalt 3 korda nädalas ja turistide küsimustele vastamine ja tekkinud probleemide lahendamine. Reisiesindaja tööülesannete täitmise aeg sõltub turistide saabumise-lahkumise aegadest, ühe lennuga saabunud turistide majutamise paikade arvust ja asukohast, kostja koostööpartnerite poolt korraldatavatest ekskursioonide aegadest, turistidel probleemide tekkimisest jms. Vanemreisiesindajana oli hageja kohustuseks ka reisiesindajate töö korraldamine, aruannete (ekskursioonide, transfeeride aruanded, müügiaruanne, kütusearuanne) reisiesindajatelt kokku kogumine ja/või koostamine. Kuivõrd eelnimetatud tööülesannete täitmist mõjutavaid asjaolusid ei saa määrata tööandja, ei ole võimalik ühegi tööandja poolse dokumendiga konkreetseks päevaks või pikemaks ajaperioodiks vanemreisiesindaja tööpäeva algust või lõppu kehtestada. Hageja hagiavalduses märgitud kahe nädala tööde graafikust esimese Egiptuse lähetuse kohta (tl 85) nähtub, et hageja tööpäeva algus ja lõpp sõltusid suures osas kostja vspartnerite poolt korraldatavate ekskursioonide alguse ja lõpu ning lennukite saabumise – lahkumise aegadest. Hageja ega kostja ei ole esile toonud, et ametijuhendis ettenähtud kohustuslike hotellikülastuste, infotundide ja kontoritöö aegu oleks hagejale ette kirjutanud tööandja.
5.TPS § 1 lg 3 p 1 järgi võib muu hulgas jätta kohaldamata sama seaduse sätted, mis reguleerivad ületunnitööd, õhtust- ja öötööd, tööaja arvestust ja iganädalast puhkeaega (TPS §-d 7-9, 11, 14, 21), töötaja suhtes, kellel on iseseisev otsustuspädevus ning kes töölepingu või ametiasutuse põhimääruse kohaselt määrab ise oma tööaja, kusjuures tema tööaega ei määrata otseselt ega kaudselt tööandja ühepoolse otsuse või poolte kokkuleppega. Kohus leiab, et pooltevaheline töösuhe sisuliselt nii toimiski: hageja täitis (vanem)reisiesindaja tööülesandeid ajal, mil reaalselt oli vajalik ja võimalik neid ülesandeid täita, ning hageja puhkas ajal, mil tööülesanded seda võimaldasid. Tehtud ületunnitöö, õhtuse- ja öötöö ning puhkepäevadel töötamise kohta ega tegelikult puhkamiseks kulutatud aja üle arvestust ei peetud. Seda kinnitab ka hageja vande all antud ütlustes, mille kohaselt ei olnud võimalikud 8 tunnised tööpäevad, hageja viis muu hulgas läbi kruiise, mis kestavad 5 ööpäeva ning mille vältel hageja oli turistidega koos 24 tundi ööpäevas. Samuti olid hageja tööülesannete kirjeldusest nähtuvalt kavas erinevad safarid, ekskursioonid ja teemaõhtud, mille kohta oli ette teada, et need ei mahu normtööaja (8 tundi päevas) ja päevase tööaja (kella 6.00 – 18.00) piiresse. Vslähetuses viibiva töötaja töötundide (sh ületundide ning õhtu- ja öötundide) arvestamine on ressursimahukas. On mõistlik ja loogiline eeldada, et neid asjaolusid ette teades leppisid pooled kokku, et lähetuses viibimise aja eest ületundide, õhtuse ja öötöö eest ning puhkepäevadel töötamise eest lisatasusid ei arvestata. Pooltevaheline selline praktika nähtub selgelt varasematest lepingutest, kus on selgesõnaliselt kirjas, et hageja asub tööle vaba graafiku alusel ning kõik võimalikud töötundidest ja –ajast tuleneda võivad lisatasud juba sisalduvad palgas. Kohtu selline järeldus on kooskõlas hageja vande all antud ütlustega, et kostja lisatasusid ei maksnud, kuid lubas maksta preemiat pikkade ekskursioonide eest, mis kestsid 48 tundi järjest. Tunnistaja Teelnevaga kooskõlas seletas samuti, et ületundide eest ei makstud ühelegi reisiesindajale, reisiesindajad ei teinud iga päev 8 tundi tööd; see on äärmiselt ebaregulaarse graafikuga töö ning kui töötati
kolmekesi, oli nädalas keskmiselt üks puhkepäev, paberitööd tehti vabast ajast; otsese töö juurde käis 24 tundi valmisolekut probleeme lahendada, kuid tunnistaja sõnul reisiesindaja töö seda eeldabki. Lisaks on enam kui tõenäoline, et töölepingutes märgiti hageja töötamise kohaks Tallinn, et võimaldada suurem osa töötasust välja maksta maksuvabalt lähetuse päevarahana; tegelikult kokkulepitud töötasusumma oli sellest tulenevalt oluliselt kõrgem, kui töölepingutesse märgitud palga alammäärale vastav töötasu ning töötasu suuruse määramisel arvestati, et töö- ja puhkeajaseadusest tulenevaid lisatasusid ei maksta. Sellise järelduse õigsust kinnitavad tunnistaja Aaviku ütlused (tl 201-202) selle kohta, et N maksis töötasu miinimumpalgas ja päevarahas, kohapeal ekskursiooni müügist said reisiesindajad komisjonitasu ning keskmine töötasu kuus oli orienteeruvalt 15 000 krooni. Tunnistaja Aavik seletas ka, et töötunde ei olnud praktiliselt võimalik kokku lugeda, sest pidi kogu aeg olema valmis midagi tegema; ei makstud tasu õhtu tundide, öötundide ja töötamise eest riiklikel pühadel. Samuti tunnistaja T(tl 209) seletas, et töölepingus oli sätestatud miinimumpalk ning päevaraha lähetusel, tunnistaja selle kohta mingeid pretensioone ei teinud.
6.Töötasu ja lisatasude maksmise osas otsuse eelmises punktis kirjeldatud kokkulepete olemasolu järeldamiseks annab alust ka asjaolu, et hageja sõlmis aastatel 2004 – 2006 kostjaga järjest 5 sarnastel tingimustel, palga alammäärale vastava töötasuga töölepingut, kuid enne 2007.a. juulit ühtegi pretensiooni vähemsaadud palga kohta ei esitanud. Hageja hagiavaldusele lisatud arvestuste kohaselt pidanuks ta iga lepingu järgi saama koos lisatasudega palka ca 2 korda rohkem, kui kostja tegelikult välja maksis. Seega pidi iga lepingu lõppemisel hiljemalt lõpparve väljamaksmisel olema koheselt arusaadav, et lisatasusid ületundide, õhtuse- ja öötöö ning puhkepäevadel töötamise eest ei ole makstud. Seejuures ei ole tõendatud, et hageja sai arvestuse aluseks olevad andmed (lk 114 – 117) kostja töötajalt (vt hageja esindaja selgitus 02.11.2010 protokollis, II kd lk 41). Kohus andis hagejale võimaluse kutsuda kohtusse tunnistajana kostja raamatupidaja, kellelt hageja väidetavalt andmed Exceli tabeli vormis sai. Hageja väidetud kostja raamatupidaja asemel hageja kutsus kohtuistungile asjatundjana isiku, kes ei ole kostjaga seotud ning kes tegi uued töötasuarvutused hagejalt saadud töötundide tabelite alusel. Kostja väiteid, et tegemist on hageja ühepoolsete arvutustega, tõendab ka esitatud palkade tabelist (tl 113) nähtuv, et viide N’ilt saadud tabelile on lisatud üksnes veerule, milles on märgitud 2004 – 2005 Egiptuse lähetuse perioodi tööpäevade arv kuude lõikes. Hageja väide, et ta sai tööaja arvestuse aluseks andmed kostja raamatupidajalt on samuti vastuolus hageja enda väitega, et kostja töötajate tööajaarvestust ei pidanud. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et hageja oli TPS § 3 lg 1 p-s 1 nimetatud isik ning tema suhtes vastavalt poolte kokkuleppele jäeti TPS §-d 7-9, 11-16 ja 19-21 kohaldamata. Seega on hageja nõue lisatasude väljamõistmiseks alusetu.
7.Hageja esitas nõude saamata jäänud lisatasude väljamõistmiseks rohkem kui aasta pärast viimase töölepingu lõppemist ja lõpparve väljamaksmist. Kuigi töötasu nõuete jaoks on ette nähtud 3-aastane aegumistähtaeg ning aegumistähtaja jooksul nõude esitamist ei peeta hea usu põhimõttega vastuolus olevaks, ei ole kohtu hinnangul nõude esitamisega viivitamiseks käesoleval juhul mõistlikku põhjendust, mis tekitab kahtlusi nõude vastavuses tegelikkusele. Esialgsest hagiavaldusest (tl 53) selgub, et ka kostja poole pöördus hageja (advokaadi vahendusel) esmakordselt 05.07.2007 e-kirjaga, nõudes tööraamatu väljaandmist ja vähemmakstud palga (54 033,35 krooni) ning hüvituste (104 381,15 krooni) kohtuvst hüvitamist. Töötasu nõude esitamisega pikka aega viivitamine on kohtu hinnangul üks asjaolu, mis käesoleval juhul viitab sellele, et nõue on väljamõeldud ega vasta tegelikkusele.
8.Nõude põhjendamatuses annavad alust kahelda ka hageja esitatud töötundide arvestused. Hageja arvestustest järelduvalt on ta kostjaga sõlmitud töölepingute täitmiseks töötanud 2004 – 2005 Egiptuses 206 lähetuspäeva jooksul iga päev keskmiselt 16 h päevas (=3304 h (lk 116 hageja tabelis märgitud 2261 normtundi + 1043 ületundi) / 206 päeva); 2005 – 2006 Egiptuses
212 lähetuspäeva jooksul iga päev keskmiselt 9,5 h päevas (= 2015 h (tabel lk 114; 1626,5 normtundi + 388,5 ületundi) / 212 päeva); 2006 Türgis 94 lähetuspäeva jooksul iga päev keskmiselt 10,2 h (=960 (tabel lk 115; 760 normtundi + 200 ületundi) / 94 päeva). Kohus lähtub päeva keskmiste töötundide arvestamisel üksnes hageja märgitud norm- ja ületundidest, sest nii norm kui ületunnid võivad samaaegselt olla ka õhtu- ja öötunnid ning töötamine pühade ajal. Hageja tabelitest ega hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest ei selgu, millises osas erinevad tundide liigid kattuvad (st kas näiteks õhtused ja öötunnid on tehtud norm- või ületundidena). Hageja väidetud töötundide arvu põhjal on mõistlik järeldada, et hagejal ei olnud füüsiliselt võimalik lisaks nimetatud tundidele töötada ja saada sissetulekut teiselt tööandjalt (kohus ei arvesta siia hulka kostja vspartnerite ekskursioonide müümist, mida hageja tegi kostja heaks töötatud töötundide ajal ning mille eest ta sai vspartneritelt komisjonitasu), mistõttu oli kostjalt saadav sissetulek hageja jaoks oluline sissetulekuallikas. Muud olulist sissetulekuallikat ei nähtu ka hageja pangakonto väljavõttest (tl 130 – 138). Loodetud palgast ainult kolmandiku kättesaamine pidi oluliselt mõjutama hageja majanduslikku toimetulekut. Seetõttu on kohtu hinnangul mõistlik eeldada, et kui hageja väidete ja töötundide arvestus vastaks tegelikkusele, oleks hageja esitanud oma nõude saamata jäänud töötasu väljamaksmiseks viivitamatult. Asjaolu, et hageja viivitas nõude esitamisega üle aasta, lubab järeldada, et väidetavalt väljateenitud, kuid saamata jäänud lisatasude nõue on otsitud ja ei vasta poolte tegelikele kokkulepetele.
9.Lisaks on hageja tööaja arvestamise tabelisse märgitud tunnid ilmselgelt põhjendamatud. Töötunnid jagunevad norm- ja ületundideks. Normtunnid tähendavad riiklikult kehtestatud üldise tööaja (8 tundi päevas, 40 tundi nädalas) piires tehtud töötunde. Ka hageja töölepingutes on tööajanormiks riiklik tööaja norm. Seega saab päevaviisilise tööaja arvestuse puhul ühe kuu tööpäevade arvutamisel lähtuda 5-päevasest töönädalast, ühe kuu tööpäevade arvuks on 19 – 23 tööpäeva, sellest tulenevalt saab kuu normtundide arv olla maksimaalselt 152 (19 tööpäevaga kuus) – 184 (23 tööpäevaga kuus). Ka TPS § 14 lg-te 3 ja 4 kohase summeeritud tööaja arvestuse korral ei saaks perioodi normtundide summa ületada selle perioodi kuude normtundide summat. Tööaja summeeritud arvestuse korral peetakse ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavaid töötunde. Seega saab ületunnitöö tekkida alles arvestusperioodi lõpus, mitte igal tööpäeval, mil töötatakse üle kaheksa tunni. Hageja on oma arvestustes siiski lähtunud töötundide päevaviisilisest arvestusest, mitte summeritud arvestusest, sest on arvestanud normja ületunde iga kuu kohta. Summeeritud tööajaarvestuse korral ei ole ükski töötund automaatselt norm- või ületund, ületunnid selguvad alles perioodi lõpus ning iga kuu kohta tehtud ületunde ei ole võimalik näidata.
10.Hageja on näiteks Egiptus 2005 – 2006 tabelis (tl 114) septembrikuu normtundide arvuks märkinud 67,5 tundi (tegelikult jäi hagejaga sõlmitud töölepingu algusest 23.09.2005 kuni kuu lõpuni 7 tööpäeva x 8 h = 56 normtundi); oktoobris 248 tundi (tegelikult 21 tööpäeva, 168 normtundi), novembris 232,5 tundi (22 tööpäeva, 176 normtundi), detsembris 244,5 tundi (22 tööpäeva, 176 normtundi), veebruaris 221 tundi (19 tööpäeva, 152 normtundi), märtsis 247 (23 tööpäeva, 186 normtundi) ja aprillis 212,5 (20 tööpäeva, 160 normtundi). Ainsana on sellest tabelist usutav jaanuaris 2006 märgitud normtundide arv 153,5 tundi, so vähem, kui selles kuus olnud 22 tööpäeva normtundide koguarv. Seega 2005-2006 Egiptuse lähetuse puhul 23.09.2005 – 29.04.2006 oli normtunde maksimaalselt 1192 tundi, mitte 1626,5 tundi, nagu märgib hageja oma arvestustes. Samamoodi ületavad hageja märgitud normtunnid tegelikku normtundide arvu teiste lähetusperioodide kohta koostatud tabelites.
11.Ilmselgelt ei vasta tegelikkusele ka hageja poolt märgitud lähetuses viibitud päevade arv. Nii näiteks on hageja märkinud, et töölepingu nr 59 23.09.2005 – 29.04.2006 kehtimise perioodil 219 kalendripäevast veetis ta lähetuses Egiptuses 212 päeva. Hageja pangakonto väljavõttes (tl 130 – 138) kajastatud pangakaardi tehingutest nähtuvalt 2006.a. jaanuaris viibis hageja
14.01.2006 – 24.01.2006 (11 päeva) Eestis, samal ajal on hageja oma tabelis näidanud, et viibis 2006.a. jaanuaris komandeeringus 31 päeva. Samuti on hageja lähetusest tagasi saabunud hiljemalt 27.04.2006 (sel päeval kell 18:40 oli hageja juba Kuivastu sadamas). Seega 219 päevast veetis hageja lähetuses Egiptuses maksimaalselt 206 päeva (219 – 11 – 2 = 206), mitte 212 päeva. Sarnaseid vastuolusid ilmneb ka Türgi (tööleping 30.04.2006 – 02.08.2006) tabeli (tl 115) ja hageja pangakonto väljavõtte võrdlusest: hageja on märkinud näiteks, et 2006.a. mais oli ta komandeeringus 31 päeva, so terve kuu, kuid 22.05.2006.a. on hageja kaardiga võetud Eestis pangaautomaadist sularaha ja tasutud Järve Selveris ostu eest. Sama pangakaarti (xxxxxxxxxxx) on 18.05.2006 kasutatud Antalyas, mistõttu ei ole kohtul alust arvata, et hageja arvelduskontot kasutas Eestis eraldi pangakaardiga mõni muu isik samal ajal, kui hageja ise viibis vslähetuses. Eeltoodust järelduvalt on hageja arvestuste olulised algandmed ebaõiged, mis omakorda tõendab, et tegemist on kunstlikult konstrueeritud nõudega.
12.Lisaks eelnevale on vastuolulised ka hageja väited ületundide tegemise ning õhtu- ja öötundidel töötamise vajaduse kohta. Egiptuse teise lähetuse kahe nädala graafiku kohaselt (tl 86) toimusid näiteks kolmapäeval, 12.04.2006 kell 9.30 – 14.00 infotunnid, järgmisel päeval, 13.04.2006 kontoritöö kell 11.00. – 13.00 ja 21.00 – 23.30. Puudub mõistlik selgitus, miks kontoritööd tuli nendel päevadel teha selliselt, et tööaeg jäi õhtu ja öötundidesse. Hageja ei ole esile toonud, et täitis 12.04.2006 alates kella 14.00 ning 13.04.2006 kell 8.00 – 11.00 ja 13.00 – 18.00 muid tööülesandeid ega saanuks sellel ajal teha kontoritööd. Olukorras, kus hageja ise saab oma tööaega määrata ning eelistab seda teha õhtu või öötundide ajal, ei oleks põhjendatud panna tööandjale kohustust õhtu- ja öötundide lisatasu maksta ka siis, kui pooltel oleks kokkulepe, et vastavaid lisatasusid makstakse. Kohus otsuses eespool asus seisukohale, et tegelikult oli poolte tahe suunatud sellele, et hageja määrab oma tööaja ise ning lisatasude maksmise regulatsiooni tema suhtes ei kohaldata.
13.Hageja esitas kohtule spetsialisti LK poolt tehtud arvestused (tl 55 – 57). Kohus kuula L. Kase tunnistajana üle. LKseletas (tl 63 – 64), et tegi arvestused hagejalt saadud lähteandmete alusel: hageja esitas tunnistajale tl 113 – 117 tabelid töötatud tundide kohta ning andmed väljamakstud summade kohta. Tunnistaja sõnul koostas ta enda jaoks lisatabelid, kus olid eraldi välja toodud lisatasu aluseks olevad tunnid – öötunnid, õhtutunnid, pühad. Kohtule on esitatud koondtabelid, kust nähtuvad ainult hageja esitatud töötundide arvestuse alusel arvutatud väljamaksmisele kuuluv töötasu, tasumisele kuuluvad maksud, väljamakstud summa ning arvestatud ja väljamakstud summade vahe. Tunnistaja koostatud tabelitest ei nähtu, millest arvestatud töötasu koosneb: ei selgu, millises summas on lisatasusid arvestatud, mistõttu ei ole arvestus kontrollitav. Kohus otsuses eespool põhjendas, et hageja tööaja arvestus ei ole tõepärane. Seetõttu ei ole ka nende andmete alusel tunnistaja poolt koostatud tabelid usaldusväärne tõend hagejal saamata töötasu kohta. Hageja 09.06.2011 kohtuistungil leidis, et on esitanud kõik vajalikud tõendid: hagiavalduses on üksikasjalikult kirjas, mida hageja ületundidel tegi, tabelis on kirjas tundide jaotus ning nende alusel on võimalik spetsialisti koostatud arvestust kontrollida. Tunnistaja teatas, et tal on olemas tabelite tööversioon kaasas, olemas on ka valemiga seadistatud tabelid Excelis. Kostja valemite esitamist vajalikuks ei pidanud. Ka hageja ei esitanud kohtule taotlus täiendavate tõendite esitamiseks, vaid pidas võimalikuks asja sisulise arutamise lõpetada.
14.Kohus leiab, et tõendamist on leidnud ka asjaolu, et hageja tegi tasustatavat tööd kostja lepingupartnerite heaks samal ajal, mil ta oma arvestuste kohaselt täitis tööülesandeid (ja tegi ületunde ning tööd õhtusel ja ööajal, puhkepäevadel ja pühadel) kostjaga sõlmitud töölepingute alusel. Kostja esitatud tõenditega - hageja omakäeliste kinnitustega raha vastuvõtmise kohta ning allkirjadega aruannetel (tl 148 -186), on tõendatud, et hageja sai kostja vspartneritelt komisjonitasu müüdud ekskursioonide eest, kuid ei tõenda hagejale jäänud summade suurust. Reisiesindaja õigus ja kohustus näiteks infotundide ajal turistidele vspartnerite ekskursioone
müüa on sätestatud reisiesindaja ametijuhendis. Õige on hageja märkus, et kostjaga sõlmitud tööleping ei näe ette, et tööülesannete täitmise eest lisatasusid maksab töötajatele kostja partner. Kohus tuvastas aga, et poolte tegelik praktika töösuhtes oli jätta lisatasude regulatsioon reisiesindajate suhtes kohaldamata. Lisaks nähtub tunnistajate T (tl 209) ja Aaviku (tl 202) ütlustest hageja väidetule vastupidine: kostja vspartner maksis reisiesindajatele ekskursioonide müügi eest komisjonitasu suuruses, mis oli kokku lepitud kostjaga; reisiesindajad müüsid partnerfirma ekskursioone ja kostja nõudel viisid ekskursioone läbi ja tõlkisid, komisjonitasu maksmine toimus koostöös Ni ja partnerfirmaga. Ametijuhendist nähtuvalt tuli müügiaruandeid esitada nii kostja partnerile kui kostjale, kostjale tuli esitada ka aruanded läbiviidud ekskursioonide kohta.
15.Kui kostjal oleks kohustus maksta hagejale hagis nõutud lisatasusid, tuleks igal juhul hageja poolt kostja kasuks töötamise aja arvutamisel võtta arvesse samal ajal teise tööandja jaoks tasulise teenuse osutamiseks kulunud aega. Seetõttu ei ole õige hageja seisukoht, et kostja vspartneritelt komisjonitasu saamine ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Kohus leiab, et hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus oleks nõuda kostjalt lisatasu maksmist ületundide eest, kui kostja heaks töötatud töötundidest osa on kulutatud kostja vspartneri heaks töötamiseks ja saadud selle eest ka tasu. Õige on, et kostja esitatud tõenditest nähtuvaid komisjonitasusid ei saa lugeda üksnes hagejale makstud summadeks. Ekskursiooni müügiaruannetesse on märgitud mitme reisiesindaja nimed. Hageja ja tunnistajate ütluste kohaselt jagati komisjonitasu aruandesse märgitud reisiesindajatega vahel. Hageja vande all seletas (tl 199), et peagiidina võttis ta raha vastu ning jagas selle teiste giididega. Tunnistaja EA(tl 201) seletas, et kohapeal ekskursiooni müügist said reisiesindajad komisjonitasu, mis jagati nelja vahel. Tunnistaja T seletas (tl 208-209), et N reisiesindajad said teatud protsendi ekskursiooni müügi eest, selle maksis välja kohalik partnerfirma, tasu kokku moodustas ühes kuus kuni 10 000 krooni; reisiesindajate omavaheline kokkulepe oli, et kogu raha jagati võrdselt. Hagejale makstud komisjonitasu täpne suurus ei oma aga asjas tähtsust, kuivõrd kohus leidis, et kostja ei ole kohustatud hagejale lisatasusid maksma.
16.Eeltoodu alusel kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjal on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.