lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-25267/32

Tööõigus › Muud tööõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 23.02.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-25267/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Muud tööõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.02.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1304
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-07-25267

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.02.2010. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-25267

Tsiviilasi

R. V. hagi OÜ N. vastu töölepingutest tulenevates rahalistes nõuetes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.10.2009.a otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

48 925 krooni ja 20 senti

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ N. apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): R. V. (isikukood

XXXXXXXXXXX,

elukoht: XXXXXXXXXX, aadress: XXXXXXXXX XXX X-X, XXXXX XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja advokaat Meelis Masso; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ N. (registrikood XXXXXXXX, asukoht: XXXXXXX, aadress: XXXXXX XXX XX, XXXXX XXXXXXX), tehinguline esindaja advokaat Martin Traat

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Harju Maakohtu 30.10.2009. a otsus tühistada. Saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. OÜ N. apellatsioonkaebus rahuldada. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja 1(4)

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr: 2-07-25267 taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.10.07.2007. a. esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 100 000 krooni nõudes. Võlgnikupoolse vastuväite esitamise tõttu jätkus menetlus hagimenetluses. 07.01.2008.a esitas hageja kohtule hagiavalduse nõuetele vastava menetlusdokumendi, mille kohaselt nõuab hageja kostjalt kokku 54 033,60 krooni saamata jäänud töötasu. Nõude aluseks olevate asjaolude kohaselt töötas hageja kostja juures reisiesindajana tähtajaliste töölepingute alusel järgnevalt: alates 27.03.2004.a tööleping nr. 6 tähtajaga 27.03.2004.a – 01.04.2004.a; tööleping nr. 9 10.04.2004.a – 18.06.2004.a; tööleping nr. 59 23.09.2005.a – 29.04.2006.a ja tööleping nr. 73 30.04.2006.a – 02.08.2006.a. Nimetatud töölepingutes oli tööülesannete täitmise kohaks Tallinn, kuigi tegelikult töötas hageja töölähetuses Tuneesias, Egiptuses ja Türgis. Viimane tööleping lõppes tähtaja möödumisega ning kostja maksis 15.08.2006.a hagejale välja lõpparve summas 2029 krooni. Hageja töötas nii õhtu- kui ka öötundidel tulenevalt töö iseloomust. Palk pidi sisaldama ka tasu õhtusel ja öisel ajal töötamise eest, kuid seda kostja hagejale välja ei maksnud. Hagejal jäi saamata töötasu Tuneesias töötatud aja eest summas 5 108,15 krooni, Egiptuses töötatud aja eest aastatel 2004 ja 2005 29 712,20 krooni, aastatel 2005 ja 2006 Egiptuses töötatud aja eest 12 153 krooni ja Türgis töötatud aja eest 7060,25 krooni, kokku 54 033,60 krooni. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud, kuna nõude esitamise tähtaeg möödus juunis 2007.a. Samuti leidis kostja, et hageja nõue on sisuliselt alusetu, kuna hagejale maksti palk nõuetekohaselt ja vastavalt lepingule välja. Kostja asus seisukohale, et hageja ei saa nõuda töötasu, mille osas poolte vahel kokkuleppe puudus. Hageja sai töölepingu nr. 59 alusel Egiptuses töötatud aja eest töötasu ka kostja lepingupartnerilt summas 10 091,76 krooni kuus ja teenis seega kokku keskmiselt 23 328,30 krooni kuus palka. Kostjale jäi arusaamatuks, miks esitas hageja hagi alles aasta pärast töösuhte lõppemist. Kostja asus seisukohale, et hagi oli esitatud pahauskselt sooviga kostja arvelt alusetult rikastuda. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 48 925,20 krooni. Menetluskulud jäid 90% osas kostja ja 10% osas hageja kanda. Kohus leidis, et hageja nõue saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks Tuneesias töötamise eest summas 5018,15 on aegunud. Ülejäänud osas leidis kohus, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 48 925,20 krooni. Maakohus luges õigeks hageja esitatud arvestused töötatud tööaja kohta ja arvestas ka asjaolu, et kostja ei esitanud omapoolset tööaja arvestust. Kohus märkis, et kostja vastuväide, mille kohaselt maksti tasu kostja lepingupartnerite poolt oli asjakohatu, kuna sellist kokkulepet ei nähtunud esitatud töölepingust ega muudest tõenditest. Apellatsioonkaebus

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-07-25267

4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada esimese astme kohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ja palus teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata. Kostja asus seisukohale, et kohus ei ole oma otsust motiveerinud ega põhjenanud, millistele tõenditele tuginedes on kohus antud lahendini jõudnud. Hageja poolt istungile kutsustud tunnistajad H. A. ja L. T. andsid vasturääkivaid ütlusi ja ühtlasi kinnitasid, et nemad said lisaks hagejale Egiptuses töötades lisatasu, mille maksis välja hageja partnerfirma TopTeam. Kostjal tekkis küsimus, millise tööandja heaks hageja töötas, kui hageja sai ekskursioonidel osalemise eest tasu TopTeamilt, mitte kostjalt ja ka ekskursioonide korraldaja oli TopTeam, mitte kostja. Töölepingu nr. 59 kestus oli keskeltläbi 7 kuud ja sellest tulenevalt sai hageja kostjalt töötasu, mis oli keskmiselt 23 328 krooni ja 30 senti kuus. Tasu maksmist kinnitasid ka mõlemad tunnistajad. Kostja leidis, et kohus ei ole kriitiliselt hageja tööaja arvestust analüüsinud ja seega ei vasta kohtuotsus TsMS § 436 lg-tele 2 ja 3. Kostja hinnangul käitus hageja pahauskselt, kuna hagi on esitatud alles aasta pärast töösuhte lõpetamist ja osad nõuded on aegunud. Hageja nõudis saamata jäänud töötasu kokku nelja töölepingu alusel. Kuna kõik töölepingud olid tähtajalised ja iga järgmine leping sõlmiti päras eelneva lepingu lõppemist, tekib kostjal küsimus, miks sõlmis hageja kostjaga järgmise töölepingu, kui hageja väidete kohaselt talle töötasu välja ei makstud. Kostja aravtes ei ole usutav ega loogiline, et hageja sai oma õiguste rikkumisest teada alles pärast kõikide töölepingute lõppemist. Samuti kinnitab hageja pahausksust asjaolu, et hageja ei soovinud kohtuistungil anda ütlusi selle kohta, et talle maksti kostja partenfirma kaudu lisatasu ekskursioonide müügi eest. Kostja asus seisukohale, et hageja enda selgitustest, tunnistajate ütlustest ja kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja tegelik ajend on kostja arvelt alusetult rikastuda. Hagiavaldusest ei selgu, millega hageja tõendab töötasu mittesaamist. Kuna alusetu rikastumise soov on vastuolus hea usu põhimõttega, tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus on asja lahendamisel rikkunud olulisel määral menetlusõiguse normi, mis tõi endaga kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise. Hageja esitas kohtusse töölepingu täitmise nõude, soovides saada saamata jäänud töötasu osa. Maakohus märkis kohtuotsuse põhjendavas osas lühidalt, et kohus loeb õigeks ja tõendatuks hageja esitatud arvestused töötatud tööaja kohta (vt maakohtu otsuse lk 7). Maakohus ei ole oma otsuses kontrollinud, kas hageja poolt esitatud tööaja arvestus on õige ning ega selles ei esine arvestusvigasid või muid ebatäpsusi. Maakohus on pelgalt sedastanud, et ta loeb hageja poolt esitatud arvestuse õigeks ja tõendatuks. Hageja esitas menetluse kestel erinevaid tabeleid viiel lehel (vt t I kd lk 113- 117), milles oli kuude kaupa esitatud hageja poolt töötatud ja tasustatud tunnid. Sõltumata sellest, kas kohus nõustub hageja väidetega ning loeb poolte poolt esitatud väiteid, vastuväiteid ja tõendeid hinnates tõendatuks, et hageja on ületunde teinud, peab otsuse põhjendavast osas kontrollitavalt nähtuma, millise ajavahemiku eest ja milliste töötundide eest, millisest palgamäärast lähtudes ning millisel õiguslikul alusel on hagejal õigus iga väljamõistetavat summat saada. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 kohaselt tuleb kohtuotsuse põhjendavas osas märkida tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused. Kõiki tõendeid tuleb analüüsida. Konkreetse otsuse puhul ei ole maakohus otsuse põhjendavas osas esitanud jälgitavalt motiive, mille alusel saaks kontrollida, kuidas maakohus

3(4)

Tsiviilasi nr: 2-07-25267 jõudis järeldusele, et väljamõistmisele kuulub nõue summas 48 925 krooni ja 20 senti, ning et just sellise summa väljamõistmine on õiguspärane. Selle nõude täitmata jätmise tõttu tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata ning ei vasta seetõttu kohtuotsusele esitatavatele nõuetele ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Juhul, kui maakohus peaks asja uue läbivaatamise käigus jõudma järeldusele, et hageja poolt esitatud ületunde puudutavad väited on tõendatud, tuleb maakohtul ka kontrollida hageja poolt esitatud rahalise nõude arvestuse paikapidavust.

7.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja