TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-10-67308

2-10-67308 otstarbekas täies ulatuses piirata tema pisitehingute tegemise õigust. Esindaja hinnangul võiks jätta temale tehingute tegemise õigus 30 euro ulatuses kuus. Esindaja on seisukohal, et Z K on sobiv eestkostja kandidaat. Esindaja palub määrata V R eestkostjaks viieks aastaks Z K ning lubada V R teha igakuiselt pisitehinguid kuni 30 euro väärtuses. Eestkostja kandidaadi seisukoht Z K 10.01.2011.a. kohtule esitatud kirjalikus seisukohas kinnitas, et on nõus olema V R eeskostjaks. Ta on nõus täitma eestkostja ülesandeid V R suhtes. Ta teab, mis on peamisi probleeme, mis seotud V R õiguste ja huvide kaitsega. Z K teatab, et alates 05.04.2010.a. töötab ta Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskuses käsunduslepingu nr 08/10 alusel ning kinnitab, et on nõus olema V R eestkostjaks 5 aastat. Kohtumääruse põhjendused Kohus, analüüsinud V R esindaja ja avaldaja seisukohti ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et Narva Linnakohtu 04.01.1996.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1569 seati V R üle eestkoste ning V R eestkostjaks määrati tähtajatult tema ema G R. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 määrab, et kui täisealisele isikule on enne käesoleva seaduse jõustumist määratud tähtajatult eestkostja, loetakse ajaks, millal kohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lõike 2 punkti 5 järgi hiljemalt otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise 2011. aasta 1. jaanuar. Kuna 01. jaanuariks 2011.a. ei ole kohus otsustanud V R eestkoste pikendamist, siis kohus asjaoludest tulenevalt peab käesolevas menetluses otsustama V R eestkostja määramise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt vajab V R psüühilise seisundi tõttu eestkoste seadmist. Avaldaja arvamusel ei saa V R ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. V R esindaja on veendunud, et V R vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. Esindajal puuduvad vastuväited, et V R eestkostjaks määrataks Z K. Ekspert psühhiaater Aleksandr Spivak tuli järeldusele, et vaimse seisundi tõttu ei ole V R suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, 3/5

2-10-67308 langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, ning ta vajab eestkostet oma elupäevade lõpuni. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, V R esindaja kui eksperdi arvamusega, et V R vajab eestkostet, sest V R ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 65 kohaselt tuli ekspert järeldusele, et V R ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil. Kuna eksperdi väitel V R tervislik seisund ei võimalda tema ärakuulamist ei pea kohus põhjendatuks tema ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Z K on andnud oma kirjaliku nõusoleku V R eestkostjaks olemiseks. Kohus arvestab ka asjaolu, et V R ema oma tervise seisundi tõttu ei saa jätkata eestkostja ülesannete täitmist ja V R ei ole muid sugulasi või lähedasi isikuid, kes võiksid täita eestkostja ülesandeid. Kohus on veendunud, et Z K on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et Z K sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata V R eestkostjaks Z K. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et lähtudes ekspertarvamusest tuleb eestkoste seada V R kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab V R üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt 4/5

2-10-67308 kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.