Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Edasikaebamise kord

1(4)

Hagi läbivaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 3 kohaselt määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitada. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 25,56 eurot.

Asjaolud ja menetluse käik H. K. esitas 07.03.2011 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kaebuse kohtutäitur Taive Peedosaare tegevusele täiteasjas nr 119/2010/1742. 04.07.2011 esitas H. K. ́i esindaja adv. Valli Murde avalduse kaebuse tagasivõtmisest tsiviilasjas nr 2-11-9380. Esitatud avaldus kohaselt on kaebajale selgitatud, et seisuga 11.03.2011 on kohtutäitur pangale esitatud esildise alusel kaebaja avaldus sisuliselt lahendatud st. pangakontol on vabastatud arestist elatusmiinimumvahendid. Ülaltoodu alusel võtab kaebaja tagasi kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, sest kaebuse aluseks olev asjaolu on ära langenud. Esindaja avaldusele on lisatud H. K. ́i poolt isiklikult koostatud tekst. TsMS § 199 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus avaldus tagasi võtta, TsMS § 464 lg 1 alusel võib kohus määruse teha kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi ära kuulamata. Esindaja märgib muuhulgas ka seda, et H. K. ́ile on antud riigi õigusabi tema esindamiseks esimese astme kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Esindaja palub võtta vastu H. K. ́i avaldus kaebuse tagasivõtmisest tsiviilasjas nr 2-11-9380, millega ühtlasi lõpetada asja menetlus. Menetluskulud palub esindaja jätta täielikult menetlusosaliste endi kanda (tl. 160-161). 07.07.2011 kohtule edastatud H. K. ́i avaldusest nähtuvalt loobub ta kaebusest tsiviilasjas nr 2-11-9380 ning palub menetlus lõpetada, samas teatab, et soovib esitada hagi kahju hüvitamiseks kohtutäituri vastu (tl. 168, 171). 26.07.2011 teatas kohtutäitur Taive Peedosaar kohtule, et 11.03.2011 on edastatud AS-ile SEB Pank esildis ühele H. K. ́ile kuuluvale arveldusarvele elatusmiinimumi kohaldamiseks võlgnikule ning tema kahele ülalpeetavale. Võlgniku taotlus on rahuldatud alates arveldusarve vabastamisest 11.03.2011. Kohtutäitur märgib, et H. K. ́i käitumine menetluse jooksul on olnud pahatahtlik ning kohtutäituri mainet kahjustav. Võttes arvesse kaebuse esitamise asjaolusid ning H. K. käitumist menetluse jooksul on kohtutäitur seisukohal, et menetluse lõpetamise aluseks peab olema TsMS § 429 lg 3, mille kohaselt kohaldub menetluse lõpetamise tagajärjena § 432, kui menetlus on lõpetatud ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 429 lg e ja 432 juhindudes palub kohtutäitur lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-11-9380, menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et avaldus kaebuse tagasivõtmises kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on hagita asjadeks kaebused kohtutäituri tegevuse 2(4)

peale. Hagita asjade läbivaatamise kord on sätestatud TsMS § 477 lõige 6. Viidatud sätte kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagita menetluses saab avaldaja avalduse tagasi võtta, mitte sellest loobuda. TsMS § 423 lg 1 punkti 2 kohaselt jätab kohus hagi läbivaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud, § 424 lg 1 kohaselt võib hageja, hagita menetluses avaldaja hagi (avalduse) tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 425 lg 1 sätestatu kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Vastuseks kohtutäituri seisukohale märgib kohus, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele TsMS § 429, sest viidatud sättes on märgitud hagist loobumise sätted, mille tagajärjeks on menetluse lõpetamine. Kohus asub seisukohale, et kuna hagita menetluses on võimalik ainult avaldus tagasi võtta, siis ei saa kohus menetlust lõpetada, vaid jätab esitatud avalduse läbi vaatamata. Kohus nõustub kohtutäituriga selles, et hagi läbivaatamata jätmise tagajärjed on sätestatud TsMS § 426, mille kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus märgib, et jätab esitatud kaebuse läbi vaatamata, seega H. K. ́i kaebust kohtutäituri tegevuse peale ei ole menetluses olnud ja kaebuse esitajal on õigus uuesti avaldus esitada. Kaebuse esitaja on taotlenud menetluskulude jätmist poolte endi kanda, kohtutäitur on palunud jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse muu hulgas ka määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 5 sätestatu kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesolevas tsiviilasjas on kaebus esitatud 07.03.2011, 09.03.2011 kirjaga on kohus kohtutäiturile teatanud esitatud kaebusest ning kohustanud kohtutäiturit 3 päeva jooksul esitama H. K. kaebuse osas tehtud otsus. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja pangakonto on elatusmiinimumi ulatuses arestist vabastatud alates 11.03.2011, seega pärast kaebuse esitamist kohtule. TsMS § 190 lg 4 sätestatu kohaselt kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse lõikes 3 sätestatut, mille kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt rahuldatud osaga. 18.04.2011 Tartu Maakohtu määrusega vabastati H. K. täielikult riigilõivu so. 63,91 euro tasumisest (tl. 59 -60). 30.mai 2011 Tartu Ringkonnakohtu määrusega rahuldati H. K. riigi õigusabi taotlus ning H. K. le anti riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasjas nr 2-11-9380 kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi korras määratud advokaat Valli Murde on esitanud taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamiseks summas 268.46 eurot (tl. 164-165). Kohus on esitatud taotluse rahuldanud. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetluskuludeks riigilõiv ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 punkti 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate kulud. Seega on menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kokku 332.37 eurot (63,91 + 268,46= 332,37), mis tuleb sisse nõuda kohtutäiturit, kuna kohtutäitur rahuldas nõude pärast avalduse esitamist kohtule. Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise määruse ja menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 3 3(4)

kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitada. Määruskaebus tuleb esitada ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 25,56 eurot.

Heiki Kolk kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.