Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

seaduse nõuetele mittevastava töölepingu ülesütlemise eest hüvitist 4 kuu töötasu osas summas 1140,06 eurot (17838 krooni). Hageja esitas tõenditena töölepingu ( tl 26-29), täieliku materiaalse vastutuse lepingu (tl 30), 17.11.2009 käskkirja (tl 31), panga väljavõtte (TVK t 9-15). Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võtnud, kuna tööleping on lõpetatud seaduslikul alusel TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Töötaja pidi teostama toodangu lõpliku töötlemise osakonna juhataja tööd, mille eest maksti talle lisatasu. Töö toimus periooditi tööandja korraldusel. Töötaja pidi mõõteriista abil kontrollima detailide töötlemise protsessi õigsust tsehhi töötajate poolt. 13.11.2009 töötajat hoiatati, kuna viimane suhtus lohakalt oma töösse. 23.02.2009 tehniline kontroll tuvastas detailide töötlemisel praagi, mis oli põhjustatud töötaja lohaka töösse suhtumise tõttu. Töölepingu ülesütlemine toimus 25.02.2010, so mõistliku aja jooksul. Tööandja esitas TLS § 95 lg 1 alusel töölepingu ülesütlemisavalduse ning tutvustas seda töötajale. Kostja leiab, et töölepingu ülesütlemine on seaduslik ja põhjendatud, kuna töölepingu ülesütlemisele oli eelnenud hoiatus. Kostja esitas oma vastusele tõenditena reklamatsiooni tellimuse mittevastuvõtmiseks (tl 41), praakdetailide kahju suuruse hindamise tõendi (tl 43), transpordikulude maksumuse tõendi (tl 45), 23.02.2010 tehnilise kontrolli akti (tl 47), reklamatsiooni alusel detailide tagastamise kirje (tl 49). Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete juurde. Hageja taotles hagi rahuldamist ning kostja hagi rahuldamata jätmist. Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Töölepingu seaduse (TLS) § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepingu seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Kostja ütles hageja töölepingu erakorraliselt üles kuna ta hoiatusest hoolimata oli rikkunud töökohustusi. Kohtule esitas kostja tõendid praagi tekkimise kohta 23.02.2010, kuid tõendeid selle kohta, et hageja kui töötaja vastutas praagi tekkimise eest ning et viimane pidi kontrollima toodangu kvaliteeti kohtu käsutuse ei ole. Töölepingust ja muudatustest ( tl 2629) nähtub, et töötaja on tööle võetud 23.01.2007 laohoidjana. Alates 02.07.2007- 02.11.2009 töötaja täitis lisakohustusi toodangu lõppviimistluse osakonna juhatajana. 17.11.2009 käskkirjaga on T K vabastatud toodangu lõppviimistluse osakonna juhataja kohustustest ning talle ei maksta lisatasu nende ülesannete eest (tl 31). Kostja väited, et hageja pidi osakonna

juhataja kohustusi täitma veel veebruaris 2010 on seetõttu paljasõnalised ja tõendamata. Lisaks nähtub hageja pangaväljavõttest, et kostja tööandjana on lõpetanud alates novembrist lisatasu maksmise töötajale ning detsembrist 2009 on hageja saanud töötasu kätte 4517 krooni ja jaanuaris 2010- 4454,00 krooni. Veebruaris on hagejale tasutud töötasu kahe ettevõtte OÜ Micro-Fix ja OÜ TMT-Fasteners poolt kokku 8 919.00 krooni. Kohus järeldas eeltoodust, et antud juhul- 25.02.2010 töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust ei olnud ning töötaja töölepingu erakorraline ülesütlemine tuleb tunnistada tühiseks (TLS § 104 lg 1). TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt kui erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva. TLS § 99 kohaselt kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, annab ta töötajale ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks. TLS § 100 lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kohus tuvastas, et kostja ei ole järginud töölepingu etteteatamise tähtaegu. TLS § 97 lg 2 p 2 ja 105 lg 5 kohaselt on töötajal õigus saada hüvitist 30 kalendripäeva eest ehk ühe kuu töötasu, mis on töölepingu järgi 319,56 eurot (5000 krooni). Kostja ei täitnud ka TLS § 99 nõuet anda töötajale uue töö otsimiseks vaba aega. TLS § 107 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 kohaselt TLS § 107 lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus loeb, et tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud ning kuna töötaja on esitanud taotluse lõpetada tööleping TLS § 91 lg 1 alusel alates 27.03.2010, siis kuulub nimetatud taotlus TLS § 107 lg 2 alusel rahuldamisele. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus loeb põhjendatuks, et töölepingu lõpetamisel seadusest tuleneva alusel puudumise tõttu tuleb kostjal tasuda töötaja kolme kuu keskmine töötasu. Töölepingu kohaselt on keskmiseks töötasuks 319,56 eurot (5000 krooni) ning väljamõistetavaks hüvitiseks on 958,67 eurot (319,56 eurot x 3). Kohus ei pea vajalikuks ega põhjendatuks hüvitise suurust muuta. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb hageja menetluskulud 80 % ulatuses jätta kostja kanda ja 20 % ulatuses jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 442, 630-632 nõudeist.

Kristel Vedro Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.