2-10-34891/17 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur esitab lühikokkuvõtte vara valitsemisest, kajastades vara valitsemisega seonduvaid olulisemat informatsiooni ja sündmusi. Võlgniku juhatuse liige on selgitanud menetluse alguses ja haldur on tuvastanud, et võlgniku laenuportfell koosnes suurema riskiga ettevõtetest. Likviidusukriisi ajal (2009-2010) soovisid paljud osanikud ja kliendid oma vahendid ühingust välja võtta, mille tulemusel hakkas võlgnik oma laenulepingutest tulenevaid nõudeid odavamalt realiseerima. Kuna hoiu-laenuühistu teeb tehinguid oma osanikega siis ühingu suurosaniku poolt likviidsuse tagamiseks tehtud vastutehingud ( märkus : haldur mõistab seda kui laenuportfelli koondumist ühe ühistu liikme vastu) ja selle tulemusena tekkinud osakaal portfellis kujunes suureks ja suurosaniku makseraskused mõjutasid võlgniku seisundit tervikuna. Suurimaks osanikuks ja ka laenusaajaks kujunes LIAS (pankrotis). Pankrotimenetluse ajal majandustegevuse jätkamine oli võimatu. Laenulepingutest tulenevad nõuded LIAS (XXX) vastu summas 7 127 100 krooni ja OÜ L vastu summas 250 000 krooni. 15.09.2010 algatas Harju Maakohus AS L pankrotimenetluse, OÜ L majandusaasta aruanded on esitamata aastast 2007. Haldur hindas vara väärtuseks menetluse alguses ca 22 369 kuni 44 738 eurot (pankrotimenetlus, kogemuse baasil, sõltub LIAS ja OÜ L majanduslikust seisundist). Haldur uuris majandusaasta aruandeid ja võlgniku raamatupidamist. Aastaaruannetes kajastatu lubab asuda seisukohale, et võlgniku 2009 majandusaastal on säilitatud ca 11,0 suurune laenuportfell, millest on laekunud ca 898 378 krooni intressitulu ja võimaldanud teenida ca 677 103 krooni kasumit, mis on alles alustanud laenuühistu jaoks hea tulemus. Võlgnikul on ca 600 000 kroonine raha jääk, samas on suurenenud viitlaekumised 2009 aasta alguses summalt 649 876 kroonilt aasta lõpus 1 505 834 kroonini (arvestuslik intress laenulepingutest). Olulised muutused on toimunud 2010 aasta jooksul. Rahalised vahendid kassas on vähenenud 584 572 kroonilt 5 455 kroonini, viitlaekumised on vähenenud 1 505 834 kroonilt 650 025 kroonini, pikaajalised finantsinvesteeringud on vähenenud 11,0 miljonilt kroonilt 7,3 miljoni kroonini. Samas on suurenenud lühiajalised kohustused 15 378 kroonilt 3 701 154 kroonini, pikaajalised kohustused olid summas 5 973 019 krooni (laen MES-lt) ja omakapital on vähenenud 6 038 000 kroonilt 1 932 000 kroonini ja on tekkinud kahjum summas 4 634 667 krooni. Halduril on tekkinud küsimus, kas asutajate massiline lahkumine ja väljamaksed 2010 aastal olid õigustatud, samal ajal kui ei tasutud peamise võlgniku finantseerija MESA kohustusi. Aruanded annavad võimaluse asuda seisukohale, et asutajad olid eelistud peamise võlausaldaja ees. Küsimusi tekitab ka laenuportfelli koosseis, mille kohaselt LIAS (XXX) vastu summas summas 7 127 100 krooni ja OÜ L vastu summas 250 000 krooni on objektiivne. Võlgniku eesmärgiks oli pakkuda tegevuspiirkonnas elavatele isikutele kiiret ja personaalset teenust, finantsvahendust ning arendada tööhõivet ning majandustegevust XXX omavalitsuste haldusterritooriumil ühistegevuse kaudu. Taolise seisundi tekitamine enne pankrotimenetluse algust ei vasta enne pankrotimenetlust seatud asutamise eesmärgile. Halduri arvates juhtorganite tegevuses puuduvad iseloomulikud jooned tahtliku maksejõuetuse tekitamisele, kuid ilmnevad alged kas hooletuse tõttu hetkeolukorra kujunemisele. Tagantjärgi analüüsides jääb küll arvamus, et juhatuse liikmed ei arvestanud alati võlgniku tegelikku seisundit oma otsuste tegemisel ja tegevuse kavandamisel. Juhatuse liikmed oleks pidanud juba 2008 majandusaastal tegevuse alustamisel lähtuma rangest laenude tagatuse printsiibist laenude väljastamisel võlgniku liikmetele. Samuti kui 2010 alustati sisuliselt tegevuse lõpetamist oleks pidanud eelistama võlausaldajat ühistu liikmetele. Kuigi pole otseselt võlgniku tegevust lõpetatud, on toimunud võlgniku seisundit halvendav liikmetele kapitali väljamaks. Samas võlgniku põhikiri ühistu liikmete/osanike lahkumise protseduure ei sätesta. Võlgniku põhikiri XI peatüki 11.1 sätestab, et ühistu lõpetamisel tasutakse enne võlausaldajate nõuded ja

alles seejärel tagastatakse osanikele osamaksud. Hoiu-laenuühistu seaduse § 19 sätete kohaselt on hoiu-laenuühistu liikmel õigus hoiulaenuühistust välja astuda, kui tal ei ole hoiu-laenuühistu ees täitmata kohustusi. Hoiulaenuühistu liikmel on õigus ühistust väljaastumisel või väljaarvamisel tagasi saada tasutud osamaks tulundusühistuseaduses ettenähtud korras. Tulundusühistuseaduse § 17 kohaselt on ühistu liikmel õigus ühistust välja astuda kuni ühistu lõpetamisotsuse tegemiseni. Põhikirjaga võib ette näha, et ühistu liige peab ühistust väljaastumisel tasuma ühistule mõistliku hüvituse, kui tema väljaastumine põhjustab vastavalt asjaoludele ühistule olulist kahju või seab kahtluse alla ühistu tegevuse jätkumise. Tulundusühistuseaduse § 18 sätestatuna väljaastumisõiguse võib välistada põhikirja või lepinguga kuni viieks aastaks, arvates liikmeks saamisest. Väljaastumisõigust ei saa täielikult välistada ega teha seda ebamõistlikult raskeks. Mõjuval põhjusel võib liige ühistust välja astuda, kuid sellisel juhul peab liige tasuma ühistule hüvituse. Tulundusühistuseaduse § 33 kohaselt on liikmelisuse lõppemisel liikmel õigus saada tagasi tasutud osamaks. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmelisuse lõppemisel ei tagastata osamaksu, vaid makstakse liikmele hüvitusena see osa varast, mille ta oleks saanud, kui ühistu oleks lõpetatud liikmelisuse lõppemise päeval. Hüvituse määramisel ei arvestata reservkapitali. Hüvitus tuleb välja maksta liikmelisuse lõppemisest kolme aasta jooksul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Üldkoosolek võib hüvituse maksmise tähtaega võrreldes seaduse või põhikirjaga sätestatuga mõistlikult pikendada, kui väljamakse tegemine põhjustaks vastavalt asjaoludele ühistule olulist kahju või seab kahtluse alla ühistu tegevuse jätkumise. Tulundusühistuseaduse § 34 kohaselt kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete isiklik täielik vastutus või lisavastutus, kohaldatakse ühistu ja tema liikmete vastutusele vastavalt täisühingu ja selle osanike vastutuse kohta sätestatut. Liikmete vastutust saab muuta, suurendada või vähendada põhikirja muutmisega. Liikme vastutuse vähendamine või välistamine kehtib kolmanda isiku suhtes vastava kande tegemisest äriregistrisse. Liikme kohustused, mis on tekkinud enne põhikirja muutmise otsuse jõustumist, jäävad kehtima. Osakapitali vähendamisele kohaldatakse vastavalt osaühingu osakapitali vähendamise kohta äriseadustikus sätestatut. Ülalkirjeldatud protseduure nagu laenuandmine, ühistu liikme lahkumine ja makstavad hüvised ning aeg väljamakseteks haldurile esitatud ei ole, kuna olid hävinenud seoses arvutirikkega ja enam tavapäraselt taasesitataval viisil polnud. Pankrotimenetluse ajal taastamine poleks olnud otstarbekas, kuna majandustegevus ei jätkunud. Võlgniku juhatuse liikmed peavad oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187), mis tähendab, et oma otsuste tegemisel ja tegevuse kavandamisel tuleb arvestada äriühingu tegeliku olukorraga. Halduri arvates on juhatuse liige oma kohustusi püüdnud täita küll hoolsusega, kuid selle tulemusena on tekkinud võlausaldajate nõuete rahuldamise võimalus ainult osaliselt. Pankrotimenetluse esimene eesmärk on eelkõige võlausaldajate nõuete rahuldamine. Nagu juba varem märgitud, võlgniku olukorras oli tekkinud seisund, mille kohaselt võlausaldaja nõude katteks on võlgniku nõue ühe liikme vastu samaväärses summas, samas on laenusaaja osas juba algatatud pankrotimenetlus. Kuigi asutajaid ja laenusaajaid võiks olla rohkem, on peamisteks laenusaajateks LIAS, juhatuse liikmed, L OÜ. Võlgniku juhatuse liikmed on selgitanud, et oodati Põllumajandusministeeriumi toetust laenu-hoiuühistutele, mis jäi tulemata ning koos sellega ei olnud võimalik enam tegevust jätkata. Haldur tunnustas nõudeid kokku summas 439 816, 77 eurot, millest suurim võlausaldaja on MESA summaga 430 660, 04 eurot. Vara õnnestus müüa (nõue AS LI(pankrotis, kood XXX) summas 524 023,81 eurot; nõue OÜ L (kood 10993380), vastu summas 15 977, 91 eurot)

Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamisele jätmisele. Tulenevalt eeltoodust kuulub HHL(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. HHL(pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajatel tunnustatud nõude osas jäänud raha saamata järgmiselt: MES 418 890,28 eurot; Eesti Hoiu-laenuühistute Liit 7 645,44 eurot, Kohtute Raamatupidamisekeskus 311,13 eurot; kohtutäitur Hille Kudu 96,10 eurot; AS S 852, 82 eurot. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks nimetatud nõuetele vastuväite esitanud. Seega on käesolev kohtumäärus kooskõlas PankrS §-ga 168 nimetatud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvestatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määratlemisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kohus on seisukohal, et halduri töötasu koos sotsiaalmaksuga summas 4452,69 eurot ja pankrotimenetluses tehtud kulutuste summas 1 200 eurot kinnitamine on piisavalt põhjendatud ja mõistlik arvestades HHL(pankrotis) pankrotivara suurust ning on kooskõlas PankrS §-s 651 sätestatud piirmääraga. Nimetatud summa vastab pankrotihalduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele ja kutseoskustele ning on kinnitatud pankrotitoimkonna poolt. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et HHL(pankrotis) dokumendid tuleb anda AJ(XXX) vastutavale hoiule. Tulenevalt eeltoodust kuulub lõpparuande kinnitamisega.