Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkoste määramise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: I V (IK XXX, elukoht: XXX, tel XXX) Puudutatud isiku esindaja: Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev (e-post: [email protected] ) Puudutatud isik: N V (IK XXX, Elukoht: XXX); Puudutatud isik: Narva Linn Sotsiaalabiameti kaudu (RK 75009148, asukoht Linda 4, 20309 Narva; e-post [email protected]); Avaldaja esindaja: Svetlana Timofejeva (e-post: [email protected] );
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada N V (isikukood XXX, elukoht: XXX) üle eestkoste kuni 14.07.2016.a ning määrata tema eestkostjaks I V (isikukood XXX, elukoht: XXX), kellele anda esindusõigus eestkostetava N V suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
3.Keelata N V ́il kõikide tehingute tegemise.
4.I V on N V seaduslik esindaja ning on kohustatud: a. kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja 1 (5)
sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1); b. esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt
31.augustil 2011.a. c. esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuaril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2); Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 14. juulil 2016.a. N V on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. Jätta kõik avaldaja menetluskulud tema enda kanda, asjast puudutatud isiku esindaja kulud ning asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda. Saata kohtumäärus avaldajale täitmiseks, menetlusosalistele ning nende esindajatele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Avaldaja I V esitas 20.04.2011.a Viru Maakohtule avalduse täisealise N V üle eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt asjast puudutatud isiku haiguse diagnoos on vaskulaarne dementsus depressiivse sündroomiga. Asjast puudutatud isik ei ole võimeline tegema iseseisvalt mingeid tehinguid ning ei tule toime iseseisva eluga. Avaldaja on seisukohal, et tervise seisundi tõttu asjast puudutatud isik ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, mis põhjendab temale eestkostja määramise vajadust.
2.Asjast puudutatud isik on vallaline, tema ainuke laps on avaldaja, kes teostab hooldust asjast puudutatud isiku suhtes. Avaldaja palub lähtudes asjast puudutatud isiku terviseseisundist seada tema üle eestkoste ja määrata eestkostjaks avaldajat ennast, kellele anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. Avaldaja oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes asjast puudutatud isiku tervise seisundi ja huvide kaitsmiseks ning tema eest hoolitsemiseks. Menetluse käik
3.Viru Maakohtu 27.04.2011.a kohtumäärusega määrati asjast puudutatud isikule riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev.
4.Viru Maakohtu 27.04.2011.a kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Puudutatud isiku Narva Linna esindaja seisukoht 2 (5)
2-11-18343
5.11.05.2011.a esitas oma seisukoha Narva linna esindaja, kes teatas, et asjast puudutatud isikul on vaskulaarne dementsus ning asjast puudutatud isik on vaimuhaige isik, kes vajab ööpäevaringset hooldust, järelevalvet ja juhendamist. Asjast puudutatud isiku eest hoolitseb avaldaja I V, kes on nõus olema asjast puudutatud isiku eestkostjaks ning on selleks sobiv isik. Ekspertiisi akt
6.16.06.2011 esitatud ekspertiisi aktist nr 86 tuleneb, et asjast puudutatud isik kannatab ajuinfarkti järgse dementsuse all ning tal esineb parema kehapoole halvatus. Uuritav ei ole võimeline iseseisvalt oma igapäevaelu korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Vaimse seisundi tõttu asjast puudutatud isik ei ole suuteline aru saama tegude tähendusest ega neid juhtida, vajab püsivalt igapäevaselt jälgimist, suunamist ja abistamist. Vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust.
7.Ekspert leiab, et uuritavat pole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega temale tavalises keskkonnas. Asjast puudutatud isik ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Ekspert leiab, et tema tervisliku seisundi tõttu tuleb talle määrata eestkostja, kelle ülesandeks jätta kõik rahalised, juriidilised, varalised tehingud ja toimingud, samuti tema esindamine ja heaolu tagamisega seonduva. Ekspert on seisukohal, et asjast puudutatud isik vajab eestkostet oma elupäevade lõpuni. Puudutatud isiku esindaja seisukoht 8.27.04.2011.a asjast puudutatud isiku esindaja kuulas ära puudutatud isiku. Ärakuulamise käigus selgus, et asjast puudutatud isik ei ole võimeline nimetama, kui vana ta on, kust ta saab toitu, kes hoolitseb tema eest. Selgus, et asjast puudutatud isikul oli 4 aastat tagasi esimene insult, 15. jaanuaril 2011 teine insult. Samuti on asjast puudutatud isikul Parkinsoni tõbi. 15. jaanuaril asjast puudutatud isik kukkus ning pärast seda praktiliselt ei liigu. Alates
01.veebruarist 2011, kui asjast puudutatud isikut haiglast välja kirjutati, elab avaldaja isa juures, hoolitseb tema eest. Asjast puudutatud isik vajab ööpäevaringset hooldust. Avaldajal on võimalus paigutada isa rehabilitatsioonikeskusesse, kuid isa leiab, et ta on terve ja ei nõustu. 9.Esindajal puuduvad vastuväited eestkostja kandidaadi suhtes. Asjast puudutatud isiku arvamust selle kohta, et tema ei vaja eestkostet, ei saa võtta arvesse, kuna ta ei ole ilmselgelt võimeline oma tahet avaldama ei eestkoste vajaduse suhtes ega ka eestkostja kandidatuuri osas. Esindaja, tutvudes toimiku materjalidega, vesteldes esindatava ja eestkostja kandidaadiga, ning samuti oma isikliku mulje alusel, jõuab järeldusele, et asjast puudutatud isik vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitsmiseks. Esindaja palub avaldus rahuldada, seada asjast puudutatud isiku üle eestkoste viieks aastaks ning määrata tema eestkostjaks I V. Eestkostja ülesanneteks tuleb määrata asjast puudutatud isiku igapäevaelu korraldamine, ravi, hoolduse, järelevalve ja ülalpidamise tagamine, tema eest kõikide tehingute, sh. pisitehingute, tegemine. 3 (5)
2-11-18343 Kohtumääruse põhjendused
10.Kohus tutvunud avaldusega, puudutatud isiku ja menetlusosalise esindajate seletustega, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.Avaldaja nõudeks on täisealise isiku üle eestkoste seadmine. TsÜS § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
12.Avalduse juurde lisatud psühhiaatri V.Savini poolt 15.04.2011 väljastatud tõendi kohaselt on asjast puudutatud isiku diagnoos vaskulaarne dementsus depressiivse sündroomiga (t. lk. 4).
13.TsMS §229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. SA Narva Haigla psühhiaatri poolt 16.06.2011.a koostatud ekspertiisiakti nr 86 kohaselt asjast puudutatud isik kannatab ajuinfarkti järgse dementsuse all ning tal esineb parema kehapoole halvatus. Ta ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Ekspert leiab, et uuritav vajab eestkostja määramist oma elupäevade lõpuni.
14.PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.
15.Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid, nõustub avaldusega. Avaldaja esindaja ja asjast puudutatud isik on teatanud, et teisi isikuid, keda saaks alternatiivselt eestkostjaks määrata, ei ole.
16.PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt avaldajat ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastanud. Et avaldaja saaks teha eestkostet vajava isiku nimel tehingud, kohus rahuldab avalduse ja TsMS § 526 lg 2, lg 3 alusel määrab teda eestkostjaks eestkostetava kõigi asjade ajamiseks kuni 14.07.2016.a. Kohus otsustab eestkoste pikendamise avaldaja või eestkostja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus.
4 (5)
2-11-18343
17.Vastavalt TsMS § 526 lg 5 kohus keelab asjast puudutatud isikule kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Menetluskulud
18.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
19.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 12,78 eurot riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
20.TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud ja esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
21.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.