Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkoste määramise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Narva Linn Sotsiaalabiameti kaudu (RK 75009148, asukoht Linda 4, 20309 Narva; e-post: [email protected] ); Avaldaja esindaja: Jelena Ševtsova (e-post: [email protected]); Puudutatud isiku esindaja: Vandeadvokaat Anti Aasmaa (e-post: [email protected] ) Puudutatud isik: J M (IK XXX, Elukoht: XXX, Puudutatud isik: D M (IK XXX, elukoht: XXX, viibib Narva Laste Varjupaigas) Puudutatud isik L B (IK XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isik: Z K (IK XXX, elukoht: XXX ).
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada J M (isikukood IK XXX, XXX) üle eestkoste kuni 07.07.2016.a ning määrata tema eestkostjaks Z K (isikukood XXX, elukoht: XXX, Narva), kellele 1 (5)
2-11-17144 anda esindusõigus eestkostetava J M suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. Keelata J M kõikide tehingute tegemise. Z K on J M seaduslik esindaja ning on kohustatud: a. kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1); b. esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt 31. augustil 2011.a. c. esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuaril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2); Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 07. juulil 2016.a. J M on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. Jätta kõik avaldaja menetluskulud tema enda kanda, J M esindaja kulud ning asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda. Saata kohtumäärus menetlusosalistele ja nende esindajatele teadmiseks ning Z K täitmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) esitas 14. aprillil 2011.a Viru Maakohtule avalduse täisealise J M üle eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt J M haiguse diagnoos on traumajärgse ajukahjustuse sündroom ja orgaaniline luululine psühhoos. J M ei ole võimeline tegema iseseisvalt mingeid tehinguid ning ei tule toime iseseisva eluga. Avaldaja on seisukohal, et tervise seisundi tõttu J M ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, mis põhjendab temale eestkostja määramise vajadust.
2.J M on lahutatud, tema ülalpidamisel on alaealine tütar, kes viibib praegu Narva Laste Varjupaigas. J M ema L B kirjalikult keeldus olla J M eestkostjaks. Avaldaja palub lähtudes J M terviseseisundist seada tema üle eestkoste ja määrata eestkostjaks Z K, kellele anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. Z K oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes J M tervise seisundi ja huvide kaitsmiseks. Menetluse käik
3.Viru Maakohtu 26.04.2011.a kohtumäärusega määrati J M riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaat Anti Aasmaa. 2 (5)
2-11-17144
4.Viru Maakohtu 26.04.2011.a kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Eestkostja kandidaadi Z K seisukoht
5.17.05.2011 eestkostja kandidaat Z K esitas kohtule seisukoha avalduse kohta. Z K kinnitas, et ta on nõus olema J M eestkostjaks viieks aastaks, talle on teada eestkostetava probleemid, mis on seotud tema õiguste ja huvide kaitsega. Puudutatud isiku esindaja seisukoht
6.23. mail 2011.a esitas kohtule oma seisukoha puudutatud isiku esindaja. M esindaja kuulas ära puudutatud isiku 17.05.2011. Esindaja, tutvudes tsiviilasja materjalidega ning enda isikliku mulje põhjal leidis, et J M näol on võib olla tegemist isikuga, kes vajab eestkostet. M käitus esindajaga agressiivselt ning keeldus igasugustele küsimustele vastamast. M väitis, et ta ei vaja eestkostet. Esindaja teatas, et kuivõrd M keeldus küsimustele vastamast, ei ole võimalik esindajal esitada oma lõpliku seisukoha ning esitab selle pärast ekspertiisiakti saamist. Ekspertiisi akt
7.26.05.2011 esitatud ekspertiisi aktist nr 81 tuleneb, et J M kannatab orgaanilise isiksushäire, psühhoorgaanilise ja psühhopaatiataolise sündroomiga düsfooriaga ja perioodilise dekompensatsiooniga haiguse all, mida võrdsustatakse vaimu haigusega, millele viitavad peatrauma anamneesis, afektiivne labiilsus, mõtlemine rigiidne, inertne, resoneerne, meeleolu düsfooriline, psühhopaatiataoline ebaadekvaatne käitumine, huvide ring piiratud, kognitiivne defitsiit ja haigusekriitika puudumine. Uuritav ei ole võimeline iseseisvalt oma igapäevaelu korraldama. Vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust ega võimalda teda ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. 8.Ekspert leiab, et psüühilise seisundi tõttu uuritav ei ole võimeline iseseisvalt mingiteks rahalisteks, juriidilisteks, varalisteks tehinguteks ja toiminguteks. Ekspert leiab, et tema tervisliku seisundi tõttu tuleb talle määrata eestkostja, kelle ülesandeks jätta kõik rahalised, juriidilised, varalised tehingud ja toimingud, sh pisitehingud, kaitsma tema õigusi ning kontrollima ravimite kasutamist.
Esindaja seisukoht
9.06.07.2011 esitatud seisukohas, jõudis esindaja, tutvudes ekspertiisiaktiga, järeldusele, et J M vajab eestkostet, kuna tema ei ole ei ole võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja huve. Esindaja leiab, et eestkoste seadmine on põhjendatud ning palus määrata M eestkostjaks viieks aastaks Z K. 3 (5)
2-11-17144 Avaldaja esindaja ärakuulamine
10.Kohus kuulas 06.07.2011 ära avaldaja esindaja Jelena Ševtsova telefoni teel. Esindaja kinnitas, et avaldaja jääb oma avalduse juurde ja palub määrata J M eestkostjaks Z K viieks aastaks, palus lahendada avalduse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Eestkostja kandidaadi ärakuulamine
11.Kohus kuulas 06.07.2011 ära Z K telefoni teel. Z K kinnitas, et ta on nõus olema J M eestkostjaks, temale on teada M tervislik seisund. K teatas, et M ei ole nõus eestkoste määramisega, kuid oma tervisliku seisundi tõttu tekitab probleeme oma lapsele. Z K palus lahendada avalduse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohtumääruse põhjendused
12.Kohus tutvunud avaldusega, puudutatud isiku ja menetlusosalise esindajate seletustega, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.Avaldaja nõudeks on täisealise isiku üle eestkoste seadmine. TsÜS § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
14.Avalduse juurde lisatud psühhiaatri Ilona Kalugina poolt 17.02.2010 väljastatud tõendi kohaselt on J M olnud korduvalt ravil psühhiaatria osakonnas ning oma psüühilise seisundi tõttu vajab eestkostet (t. lk. 8).
15.TsMS §229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. SA Narva Haigla psühhiaatri poolt 26.05.2011.a koostatud ekspertiisiakti nr 81 kohaselt kannatab orgaanilise isiksushäire, psühhoorgaanilise ja psühhopaatiataolise sündroomiga düsfooriaga ja perioodilise dekompensatsiooniga haiguse all. Ta ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Ekspert leiab, et uuritav vajab eestkostja määramist.
16.PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.
17.Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid, nõustub avaldusega. Avaldaja esindaja ja asjast 4 (5)
2-11-17144 puudutatud isik on teatanud, et teisi isikuid, keda saaks alternatiivselt eestkostjaks määrata, ei ole. M ema keeldus olla oma tütre eestkostjaks.
18.PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt Z K ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastanud. Et Z K saaks teha eestkostet vajava isiku nimel tehingud, kohus rahuldab avalduse ja TsMS § 526 lg 2, lg 3 alusel määrab teda eestkostjaks eestkostetava kõigi asjade ajamiseks kuni 07.07.2016.a. Kohus otsustab eestkoste pikendamise avaldaja või eestkostja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus.
19.Vastavalt TsMS § 526 lg 5 kohus keelab J M kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Menetluskulud
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 12,78 eurot riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
21.TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud ja esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
22.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.