TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

09.03.2011.a esitas Kiviõli Linnavalitsus Viru Maakohtule avalduse täisealisele isikule A. S.le eestkostja määramise kohta. A. S.l on tuvastatud psüühika häire. Tervisliku seisundi tõttu on arstliku ekspertiisi otsusega talle määratud 100% töövõimetust ja sügav puue. Iseseisvalt A. S. oma igapäevaeluga toime ei tule, ta vajab pidevat kõrvalabi, kontrolli ja juhendamist. Tervislikust seisundist lähtuvalt vajab isik eestkostjat, kes teda esindaks erinevates ametiasutuste, kaitseks tema õigusi ja huve, ajaks vastavalt vajadusele tema asju, jälgiks tema ravi ja rehabilitatsiooniteenuste

kättesaadavust ning tema eest otsuseid vastu võtaks. R. T. on avaldanud soovi olla oma poja A. S. eestkostjaks. R. T. on oma pojale autoriteediks ja suudab täita seadusest tulenevaid eestkostjale pandud kohustusi. 18.märtsi 2011 a määras kohus A. S.le õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. A. S. esindas menetluses vandeadvokaat Sergei Politšev. 18.03.2011. a määras kohus ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiisi teostas ekspert

O. T..

A. S. esindaja esitas kohtule arvamuse 10.05.2011. a, ekspert kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti 03.05.2011. a.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et avaldaja taotlus ei ole põhjendatud. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 203 lg 2 järgi võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 13.08.2009 otsuste (tl 9-11) kohaselt esineb A. S.l sügav puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud kestusega kaks aastat. Korduvekspertiisi taotlemise tähtaeg 05.04.2011-20.04.2011. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis nr KP-0046-11/1512 02.05.2011 (tl 37-39) esitatud eksperdi arvamuse kohaselt põeb A. S. psüühikahäiret- kerge vaimne alaareng. Tal on nõrgamõistuslikkus selle kerges astmes. Psüühikahäire on püsiva iseloomuga. Tervislik seisund võimaldab tal aru saada oma tegudest ja neid juhtida. Samuti võimaldab A. S. tervislik seisund tal õigesti hinnata, kuidas igapäevane tehing mõjutab tema huve. Probleemid võivad ilmneda keerukama loomuga tehingute sooritamisel ja sellest johtuvalt tuleneb ka juhendamise vajadus. Eksperdi arvates ei vaja A. S. eestkostet. Kiviõli Linnavalitsuse poolt antud kirjelduse (tl 18) kohaselt on A. S. lapseeast psüühikahäirega. Ta on lõpetanud lihtsustatud õppekavaga laste kooli. Tema huviks on lugemine ja filmide vaatamine, on töötanud kojamehena. Isik arvab ise, et ema abi ja juhendamiseta ta elus hakkama ei saa, sest tal on raskusi vajalike asjade ajamisega ja dokumentide vormistamisega ametiasutustes ja ametnikega suhtlemisel. Sisseoste teeb ainult ema juhendamisel. Arvamuse kohaselt peaks ema olema tema eestkostjaks ja tema eest seisjaks kui selleks vajadus on. Ema sõnal on tema jaoks otsustav tähtsus. A. S. esindaja leiab (tl 43-45), et esindatav ei ole valmis iseseisvalt igapäevase eluga toime tulema. Isiku õigustele ja huvidele kahju tekkimise riskide vältimiseks on eestkoste vajalik kõikide tehingute tegemiseks ja ametlikuks asjaajamiseks. Samas on A. S. lõpetanud erivajadustega laste

koolis kaheksa klassi. Töötas 12 aastat majahoidjana ja Kiviõli Keemiatehases. Oskab lugeda ja kirjutada ning saja piires liita-lahutada. Kõik igapäevaeluga seotud küsimused lahendab tema ema. A. S. avaldas ärakuulamisel soovi olema oma ema poolt eestkostetavaks (tl 52). R. T. leidis, et poeg pole suuteline tegema mingeid tehinguid, samuti võib ta valimisõiguse osas tunnistada teovõimetuks. Ta on nõus täitma poja eestkostja kohustusi (tl 53). Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lg 1 mõtte kohaselt on eestkoste seadmise eeldus täidetud, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kohus loeb sotsiaalkindlustusameti dokumentidega ja kohtupsühhiaatriaekspertiisiaktiga tõendatuks, et A. S. põeb psüühikahäiret kerge vaimse alaarengu näol. Hinnates linnavalitsuse sotsiaaltöötaja ja A.S.le määratud esindaja antud selgitusi isiku elamistingimuste, senise elukäigu ja isikukirjelduse kohta, järeldab kohus, et A.S. psüühikahäire ei takista teda oma tegudest aru saamast või neid juhtimast, mistõttu ei ole eestkoste määramine põhjendatud. Isiku huvid on turvaliselt ja jätkuvalt kaitstud olnud tema perekonnaliikmete , eriti ema R. T. kaudu ning puudub alus eeldada, et nimetatud tugi lähiajal kõrvalt kaoks. Lisaks emapoolsele igapäevasele personaalsele juhendamisele on võimalik lisada volituse kaudu asjaajamise korraldamine, seda enam, et A.S.l on olemas põhihariduse tasemel kirjaoskus ning arusaam asjaajamise vajalikkusest. Eeltoodust lähtudes jätab kohus avalduse rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.