Kiviõli Linnavalitsuse avaldus täisealise isiku M. S.i üle seatud eestkoste pikendamiseks
Menetlustoiming
Eestkoste pikendamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: Kiviõli Linnavalitsuse ( RK 75005162,
esindajad
asukoht: Keskpuiestee 20, 43199 Kiviõli) e-post: [email protected] Puudutatud isikud: M. S. (IK xxx, registrijärgne elukoht: xxx, viibimiskoht: xxx) Esindaja vandeadvokaadi abi T. D. e-post: [email protected] Nina S. (IKxxx, elukoht:xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kiviõli Linnavalitsuse avaldus.
2.Pikendada M. S.i (isikukood xxx) üle seatud eestkostet viieks aastaks, so kuni 5. juulini 2016. a.
3.Määrata M. S.i eestkostjaks Nina S. (isikukood xxx).
4.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
Eestkostja ülesanneteks on M. S. esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.
6.Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama Viru Maakohtule kirjaliku aruande kord aastas. Esimese aruande esitamise aeg on 10.07.2012. a.
7.Jätta avaldaja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus.
Asjaolud
1.Avaldaja taotleb eestkoste pikendamist M. S.i suhtes ning eestkostja ametiaja pikendamist. Avalduse kohaselt on Viru Maakohtu 02. juuli 2008. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-11909 M. S.i eestkostjaks määratud tema abikaasa .N S.. M. S. põeb paranoidset skisofreeniat tahtetundeelu defektiga, seoses sellega on ta piiratud teovõimega isik. Eestkoste on seatud kuni 02.07.2011. a. Nina S. on nõus jätkama eestkostja ülesannete täitmist.
2.24.03.2011. a määras kohus M. S.ile õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. M. S.i esindas menetluses advokaat T. D. .
3.M. S.i esindaja esitas kohtule arvamuse 28.06.2011. a.
Kohtumääruse põhjendused ja järeldus
4.Kohus oma järelduses juhindub Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-526.
5.TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
6.PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 alusel peab kohus TsMS § 526 lg 2 p 5 järgi otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise.
8.TsMS § 524 lg 1 kohaselt kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. 26.mail 2011 kuulas kohus ära M. S.i, kes selgitas, et ta on Aavere Hooldekodus elanud kaks aastat ja talle meeldib seal, kodus üksi olles võib teha midagi keelatut, vahel käib tal kallal Vaim. Kohus veendus vahetu mulje põhjal, et M. S. ei ole võimeline eestkoste pikendamise küsimuses oma tahet avaldama.
9.M. S.i esindaja arvamuse kohaselt kohtus esindaja M. S.iga 27.06.2011 tema viibimiskohas Aavere Hooldekodus kolmandate isikute juuresolekuta. Esindatav orienteerub ajas ja kohas, on teadlik, kus ta asub ja mis ajast alates. Ta saab hakkama enesehügieeniga, kõrvaliste abi ei vaja, tunneb raha väärtust. Vaatamata sellele, et isik tundub adekvaatne olevat, vaevavad teda luulumõtted. Esindaja on arvamusel, et M. S. ei suuda alati oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks on vajalik eestkoste pikendamine, kuivõrd tervislik seisund eelnenud kolme aastaga paranenud ei ole. Kiviõli Linnavalitsuse avaldus M. S.i suhtes seatud eestkoste ja Nina S. eestkostja ametiaja pikendamiseks järgmiseks viieks aastaks on põhjendatud ning avaldus tuleb rahuldada. Nina S. selgitas kohtule, et abikaasale on jätkuvalt vaja eestkostjat. Samas käib ta tööl ja abikaasat kodus hoida pole võimalik, samuti pole abikaasa iseseisvalt võimeline tegema mingeid tehinguid.
10.Vastavalt TsMS § 528 lg 3, ei pea eestkostja ametiaja pikendamisel eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. 22.05.2008.a teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtub, et M. S. põeb praktilisest pidevakujulist paranoidset skisofreeniat tahte-tundeelu defektiga, mis pidevalt süveneb. Oma psüühilise seisundi poolest ei saa ta aru anda oma tegudest ja neid juhtida ning täielikult mõista nende iseloomu. Eeltoodust tulenevalt ning eestkoste määramise aluseks olevate materjalide ja käesolevas tsiviilasjas kogutud tõendite põhjal on kohus seisukohal, et arvestades M. S.i seisundi pöördumatust, on ilmselge, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud ega lange ka lähemal ajal. Ekspertiisi teostamine ei anna uusi andmeid eestkostetava seisundi ega asja lahendamise seisukohast, mistõttu ei pea kohus ekspertiisi teostamist vajalikuks ega põhjendatuks.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M. S. on piiratud teovõimega ja ta vajab jätkuvalt eestkostet.
12.PkS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohtu arvates on Nina S. sobilik eestkostja, kuna on olnud varem M. S. eestkostjaks ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, et ta oleks tegutsenud eestkostetava huvide vastaselt.
13.Kuna TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, tuleb
eestkoste seada viieks aastaks.
14.Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Menetluskulud
15.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda.
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.