Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-10-17728 Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Sergei Trizno esitas Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse AS-i Muuga CT vastu, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista välja kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis summas 39 972 krooni. Töövaidluskomisjon rahuldas 24.03.2010 otsusega avalduse. AS Muuga CT esitas 16.04.2010 taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluse korras. 16.07.2010 hagiavalduses palus hageja tunnistada temaga töölepingu erakorraline ülesütlemine tühiseks, lugeda TLS § 107 lg 2 alusel tööleping lõppenuks alates 12.11.2009 ja mõista välja kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis summas 38 444,55 krooni. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja 21.06.2006 sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel alates 24.08.2006 kostja juures dokker-mehhanisaatorina. 12.11.2009 ülesütlemisavaldusega lõpetas kostja erakorraliselt hagejaga töölepingu usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p-i 5 alusel. Kostja ei ole töölepingu erakorralist ülesütlemist põhjendanud, mistõttu on ülesütlemisavaldus tühine TLS § 104 lg 1 kohaselt. Avalduses pole kirjeldatud väidetavat tegu kui ka süüd. Hageja avaldas tööandja teadete tahvlile ülesriputatud pöördumisele omapoolse kommentaari lisamisega pettumust ettevõtte sünnipäeva preemiast ilmajäämise kohta. Hageja arvas, et tema kirjutis ei jõua tööandja juhtkonnani. Hageja vabandas tööandja ees. Hageja ei ole senini tööd leidnud, sest tööraamatus on viide töölepingu lõpetamise alusele, mille tõttu peetakse teda vargaks.
Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja juurdekirjutus kostja juhatuse esimehe pöördumisele oli äärmiselt solvav. Pärast tööandjale seletuskirja kirjutamist võttis hageja kostja töölaualt kaasa juurdekirjutusega juhatuse esimehe pöördumise koopia, mida tööandja pidas dokumendi varguseks. Hageja eitas juhatuse kohtumisel oma teguviisi, valetas selle kohta ega tahtnud juhatuse ees vabandada.
Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 12.04.2011.a otsuse, millega tuvastas hagejaga töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, luges töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks alates 12.11.2009 ja mõistis kostjalt hagejale välja hüvitise summas 2457,05 eurot. Kohtuotsuse kohaselt ei ole vaidlust, et hageja lisas kostja juhatuse liikme poolsele töötajatele suunatud kirjalikule pöördumisele omapoolse juurdekirjutuse. 10.11.2009 seletuskirjas märkis hageja, et juurdekirjutatu ei olnud mõeldud solvanguna ja vabandas juhatuse liikme ees. 12.11.2009 töölepingu ülesütlemise teatisega on tõendatud, et töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli töötajatele suunatud kirjalikule pöördumisele käsitsi juurde kirjutatud läkitus juhatuse esimehele, mis sisaldas solvanguid ja alatusi. Siseuuringuga tehti kindlaks, et läkituse autoriks oli hageja. Tööandja leidis, et tulenevalt TLS § 14 lg 1 ja VÕS § 76 lg 2 peab
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-10-17728 töötaja oma kohustusi täitma lojaalselt, hea usu põhimõttest lähtuvalt ning osapooled peavad olema vastastikku lugupidavad ja viisakad. Tööandja leidis, et tema avalik solvamine ja alandamine on otseses vastuolus töösuhte põhimõttega ning antud tegu võib tekitada suurt kahju tööandja mainele, sh inimesena, ja rikkuda usaldusvahekorra kogu kollektiivis. Tööandja leidis ka, et vastavalt TLS § 15 lg 2 p-le 9 peab töötaja hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet. Tööandja leidis, et vastavalt TLS § 88 lg 1 p-le 5 on tal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Töölepingu lõpetamise lisaga on tõendatud, et hagejaga sõlmitud tähtajatu tööleping lõpetati TLS § 88 p-i 5 alusel 12.11.2009. Eeltooduga on tõendatud, et hageja rikkus TLS § 15 lg 2 p-is 9 kirjeldatud töötaja kohustust hoiduda tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet. Järelikult oli tööandjal õigus tuginedes TLS §-le 72 kasutada töötaja suhtes võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Kohus leidis, et TLS § 88 lg 1 p-is 9 nimetamata jäetud muud teod peavad põhinema töötaja ebaausal käitumisel. Hageja ei ole tööandjat petnud, varastanud, esitanud talle ebaõigeid andmeid, viinud teda tahtlikult eksitusse või käitunud muul viisil tööandjaga ebaausalt, mille tõttu võinuks tööandja töölepingu üles öelda TLS § 88 lg 1 p-i 5 alusel ja TLS §-s 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaega kohaldamata. Ebaviisakas käitumine või sõnakasutus ei anna kohtu arvates alust töötaja suhtes usalduse kaotamiseks TLS § 88 lg 1 p-i 5 mõttes, töötajaga võinuks sellise käitumise eest töölepingu üles öelda TLS § 88 lg 1 p-i 3 alusel eeldusel, et tööandja oli töötajat varem töölepingu rikkumiste eest hoiatanud. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja oli töötanud kostja juures alates 24.08.2006 (varasem tööleping nr 529, 21.08.2006) ning tööandja ei olnud teda kordagi distsiplinaarkorras karistanud ega TLS § 88 lg 3 tähenduses hoiatanud. Töötaja kvalifikatsiooni tabelist nähtub, et töötaja oli ennast tööalaselt pidevalt täiendanud, järelikult oli kuni antud töökohustuse rikkumiseni tegemist kohusetundliku ja tööandjale lojaalse töötajaga. Kuivõrd töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel annavad aluse üksnes TLS § 88 lg-s 1 loetletud põhjused ning muudele sätetele kui TLS § 88 lg 1 p 5 tuginetud ei ole, siis teised tööandja poolt ülesütlemise teates loetletud sätted lepingu lõpetamise aluse seisukohast tähendust ei oma. TLS § 95 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et töölepingu ülesütlemine peab olema põhjendatud ja tehtud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas ülesütlemisavalduses. Tööandja ei saa vaidluse korral töövaidlusorganis ülesütlemise teates kirjeldatud süüteo asjaolusid laiendada ega täiendada, vastasel juhul ei ole töölepingu ülesütlemise avalduse asjaolud enam kontrollitavad ning vastavuses TLS § 95 lg-tega 1 ja 2. Kostja vastuväidetest nähtub, et kui töövaidluskomisjonile esitatud vastuses lisandus töölepingu ülesütlemise alusele väide, et hageja pani toime S. A töötajatele suunatud kirjaliku pöördumise koopia varguse administratsiooni kabinetist, siis kohtule esitatud vastuväidetes täiendas kostja hageja süütegu väitega hagejapoolsest valetamisest tööandjale. Kuna ülesütlemisteates antud asjaolusid süütegudena esile toodud ei ole, siis järelikult ei saanud need TLS § 95 lg-te 1 ja 2 järgi olla töölepingu ülesütlemise alusteks ning kohus jätab need tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja ütles hagejaga töölepingu üles seadusest tuleneva aluseta, mis TLS § 104 lg 1 kohaselt on tühine. Tulenevalt TLS § 107 lg 1 kui töövaidlusorgan tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sellisel juhul lõpetab töövaidlusorgan TLS § 107 lg 2 alusel tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja taotles töölepingu lõpetamist alates 12.11.2009, mis oli tema viimaseks tööpäevaks ning kohus leiab, et TLS § 107 lg 2 alusel tuleb poolte vahel sõlmitud tööleping lugeda lõppenuks alates 12.11.2009. TLS § 109 lg 1 järgi kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Sama sätte teise lause
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-10-17728 kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kostja töötasu arvestuse kohaselt oli hageja ühe kuu keskmine töötasu 12 814,85 krooni, seega on hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 38 444,55 krooni ehk 2457,05 eurot. Hagejale väljamõistetava hüvitise vähendamiseks alust ei ole, kuna tööleping öeldi üles ilma seadusliku aluseta ja see tõi hagejale kaasa rasked tagajärjed, sest ta ei ole tööraamatus oleva märke ja töölepingu lisasse märgitud töölepingu lõpetamise aluse tõttu senini tööle saanud. Hageja vabandas tema poolt kirjutatu pärast kostja ees ja oli valmis ka kohtumenetluse käigus tööandja juhatuse ees vabandama, vähendama hüvitise nõuet ühe kuuni ning lõpetama vaidluse kompromissi sõlmimisega. Kostja seevastu muutis menetluse käigus oma seisukohti ning kui ta töövaidluskomisjonile esitatud vastuses veel võttis omaks, et töötaja vabandas tööandja ees, siis kohtumenetluse ajal ta seda juba eitas. Kostja ei võtnud vastu ka hageja kompromissi ettepanekut vaidluse lõpetamiseks. Järelikult ei ole kostja olnud huvitatud väljamõistetava hüvitise vähendamisest. Seega kuulub hagi rahuldamisele.
Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 12.04.2011.a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja 10.02.2011 täiendava seisukoha ja osa sellele lisatud tõenditest, samaaegselt valikuliselt võttes toimikusse sama seisukoha lisadeks olevad teised osad. Kohus võttis toimikusse töötaja kasuks rääkivaid tõendeid (vana tööleping ja kvalifikatsiooni tõend), aga töötaja kahjuks rääkivad tõendid (täiendav seisukoht, juhtorganite otsused jne) tagastas esitajale. Kostja esindaja esitas kohtule ka vastava vastuväite, kuid kohus jättis selle rahuldamata. Töölepingu ülesütlemise teatises on kostja viidanud lisaks TLS § 88 lg 1 p-le 5, ka töölepingu p-dele 4.1.1 ja 4.1.11, TLS §14 lg-le 1, VÕS § 76 lg-le 2, TLS § 15 lg-le 1 ja lg 2 p-le 9. Hageja käitumise näol (tööandja avalik anonüümne solvamine) on ilmselgelt tegemist täiesti vääritu teoga enne 01.07.2009 kehtinud TLS § 86 p 8 tähenduses ja kehtiva TLS § 88 lg 1 p-i 5 tähenduses. Kohus tuvastas, et hageja pani toime vääritu teo, kuid jättis analüüsimata selle võimalikud tagajärjed. Kohus järeldas põhjendamatult, et hageja ebaviisakas käitumine ja sõnakasutus oli aus käitumine. Kohus ei defineerinud, mis asi on ebaviisakas käitumine ja sõnakasutus, kus lõpeb selle piir ja kust algab usalduse kaotust põhjustava käitumise piir. Kohus ei seletanud, kuidas tuleb neid käitumisvorme eristada. Tööandja anonüümne avalik solvamine (lisaks dokumendi vargus ja valetamine) ei ole aus käitumine. Kehtiva seaduse kohaselt ei oma tähendust töölepingu lõpetamise vormistamine. Õiguslikku tähendust omab nõuetekohase ülesütlemisavalduse vormistamine, põhjendamine ja kätte toimetamine. Ülesütlemisavalduse põhjendamata jätmine ei muuda ülesütlemist kehtetuks. Vaatamata sellele, et ülesütlemisteatises ei ole viidatud vargusele ja valetamisele, saab kostja neid fakte tõendada ja ta püüdis seda teha maakohtus, kuid kohus põhjendamatult ei andnud selleks võimalust. Kohus ei analüüsinud väidet, et hageja rikkus lojaalsuskohustust (mitte kritiseerida tööandjat tahumatus vormis). Kostja ei nõustu kohtu järeldusega, et kuna töötaja oli ennast pidevalt täiendanud, oli tegemist kohusetundliku ja tööandjale lojaalse töötajaga. Lojaalne on tööandja, kes nõustub omal kulul õpetama ilma vastava hariduseta ja kogemuseta töötajat, aga mitte koolitust läbiv töötaja. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei saa tööraamatus sisalduva töölepingu lõpetamise kande tõttu tööd. Töötaja ei ole kohustatud tööraamatut näitama ja keegi ei ole õigustatud selle esitamist temalt nõudma. Seega ei saa tööraamatu märkele viitamine olla hüvitise vähendamata jätmise aluseks. Kompromiss peab arvestama mõlema poole huve.
Vastustaja seisukoht
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-10-17728
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades käesolevas kohtuotsuses esitatud põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolude alusel ei saa järeldada, et esinesid asjaolud, mis saaksid olla erakorralise ülesütlemise aluseks. Ringkonnakohus ei nõustu siiski maakohtuga selles, et töölepingu ülesütlemise õiguspärasuse hindamisel ei võiks arvestada asjaolusid, millele ei ole ülesütlemisavalduses viidatud. Kuigi TLS § 95 lg 1 näeb ülesütlemisavaldusele ette vorminõude ja kuigi § 95 lg 2 näeb ette ülesütlemisavalduses põhjenduste esitamise nõude, ei too põhjendamiskohustuse rikkumine endaga kaasa ülesütlemise tühisust (TLS § 95 lg 3). Eespool toodust tulenevalt oli kostjal õigus põhjendada ülesütlemist ka muude asjaoludega, kui üksnes need, mis on ülesütlemisavalduses expressis verbis esile toodud.
7.Sellest hoolimata leiab ringkonnakohus, et maakohtupoolne õigusnormi väär rakendamine ei saa olla aluseks maakohtu otsuse resolutsiooni muutmisele. Maakohus jättis kostja poolt taotletud tunnistajad üle kuulamata ja tõendid kogumata, põhjendades seda sellega, et asjaolud, mida kostja tõenditega tõendada soovib, ei ole asjassepuutuvad. Ringkonnakohus leiab, et kuigi vastavad asjaolud on asjassepuutuvad, ei saa ka kostja poolt esile toodud väidete õigsust eeldades järeldada, et vastavatel asjaoludel oleks töölepingu ülesütlemine õiguspärane. Kostja väitis, et hageja võttis peale töölepingu ülesütlemisavalduses kajastatud asjaolude kohta seletuskirja kirjutamist personalispetsialisti kabinetist kaasa solvanguid sisaldava kirja värvikoopia. Kostja väitis, et eelduslikult pidas hageja seda vastava kirja originaaliks. Kostja väitis, et peale vastavat tegu väitis hageja, et ta ei saa aru, milles teda süüdistatakse ja et tema ei ole midagi halba teinud. Kostja leidis, et nendel asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et kostjalt ei saa enam hagejaga töölepingu jätkamist eeldada. Ringkonnakohus sellise väitega nõustuda ei saa. Kostja väidete kohaselt üritas hageja kõrvaldada hageja poolt kirjeldatud kommentaare sisaldava kirja koopiat selleks, et varjata oma tegu. Hageja ei oleks saanud sellisel viisil oma tegu varjata, sest kostja väidete kohaselt üritas ta kirja koopiat kõrvaldada peale seda, kui ta oli juhtkonnale kirjutanud seletuskirja, milles ta oma käitumist selgitas (vt ap kaebuse p 1.5). Seega ei oleks saanud isegi kirja ainukese eksemplari kõrvaldamine luua olukorda, kus asjaolud, mida kostja töölepingu ülesütlemisavalduses kirjeldas oleksid jäänud tõendamata. Nendel asjaoludel ei saa kostja poolt väidetud asjaoludele anda sellist sisu ja hinnangut nagu seda soovib kostja.
8.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et ülesütlemisavalduses esile toodud asjaolud saaksid olla ilma eelneva hoiatuseta töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Kuigi ei saa välistada, et tööandja või tööandja juhtkonna solvamine võib anda ka ilma hoiatuseta erakorraliseks ülesütlemiseks õigusliku aluse, see antud juhul siiski nii ei ole. Igasugused hinnangud ja igasugune solvamine ei saa olla ilma hoiatuseta töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Reeglina peab solvangute puhul eelnema töölepingu erakorralisele ülesütlemisele hoiatus. Üksnes väga erandlikel asjaoludel võib olla solvang ilma eelneva hoiatuseta töölepingu ülesütlemise aluseks. Ringkonnakohtu hinnangul antud juhul sedavõrd trastilise solvanguga tegemist ei olnud.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-10-17728
9.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse vähendada seaduses sätestatud kolme kuu töö tasu suurust hüvitise määra. Seadusandja on kehtestanud eelduse, mille kohaselt tuleb töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral maksta hüvitis kolme kuu keskmise palga suuruses määras. Selleks, et sellest kõrvale kalduda ja hüvitist vähendada, tuleb tööandjal hüvitise vähendamist võimaldavad asjaolud kohtu ette tuua. See, et kostja väitis, et hagejal ei ole vaja tööle kandideerimisel tööraamatut esitada, on õige, kuid see ei saa olla hüvitise vähendamise aluseks, sest seadusandja kehtestas kolme kuu palga suuruse hüvitise eelduse, lähtudes sellest, et tööraamatut tööle kandideerides ei esitata. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et maakohtu otsus on lõppjäreldustes õige ja otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata.
Menetluskulude jaotus
10.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Gaida Kivinurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.