Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

järgi oli põhipalk 3 600 krooni ja lisatasu makstakse töötamisel õhtusel ajal 10% tunnipalga määrast ja 20% tunnipalga määrast öötundidel töötamise eest. Ajal, mil hageja töötas ei ole näha lisatasusid palgalehtedel. On alus arvata, et lisatasu on pandud põhipalga sisse. Hageja ei olnud teadlik lisatasudest, kuni kostja esitas tabeli, kus on kõik välja toodud. Nimetatud tabel tuleks jätta arvestamata. Hageja nägi vaid seda, mis palgalehtedel kirjas oli. Hageja soovib oma nõuet tõendada töölepinguga, boonustetabeliga ja palgalehtedega, kust on näha töötajale arvestatud väidetav põhipalk, kuid ei nähtu arvestatud lisatasusid, mis tõendab hageja hinnangul seda, et põhipalga hulka arvutati 3 600 krooni ja lisatasud. Samuti viitab hageja 22.04.2010 kohtuistungi protokollile (tl. lk 38), millest nähtub, et tööandja on protokolli järgi omaks võtnud selle, et vähem on makstud 5 500 krooni ja arvestades juulist töötatud päevadega on vähem makstud 5 608 krooni. Hageja seisukohaks jääb, et kostja on maksnud vähem palka kui seadus ette näeb, mistõttu palub hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud palgavahe. Hageja palub kostjalt välja mõista 14 250 krooni, millest viivitamata täitmisele kuuluv summa brutos 8 700 krooni on tasutud ja tasumata on brutos 5550 krooni. III Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja Bellus Furniture OÜ ei taotle TVK otsuse läbivaatamist osas, milles hageja nõue rahuldamata jäeti. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja ei ole talle maksnud põhipalka, mis vastaks seaduses sätestatud kuupalga alammäärale. Hageja on seisukohal, et kuna 01. jaanuarist 2008 kehtestati kuupalga alammääraks 4350 krooni, ei muutnud pooled 8. juunil 2007 sõlmitud kirjalikus töölepingus hageja põhipalka (3600 krooni kuus), mistõttu peab kostja hüvitama hagejale palgavahe 2008/2009 18 kuu eest kokku summas 14 250 krooni. Kostja rõhutab, et Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 254 § 1 kehtestas alates

suurem, kui seaduses sätestatud miinimummäär. Asjaolu, et see jäi poolte vahel sõlmitud töölepingus kirjalikult fikseerimata, ei oma kostja hinnangul tähtsust, kuna pooltevahelisest praktikast ning ka hageja isikukonto väljavõttelt nähtub ilmselgelt, et pooled leppisid palgatõusus kokku. Kostja märgib, et juhul, kui hageja töötasu oleks jäänud alla seaduses sätestatud miinimumi, siis oleks kostja teinud talle saamatajäänud osas täiendava juurdemakse. Kuna töötajale oli igal juhul garanteeritud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäär ning töötaja ei saanud vaidlusalusel ajaperioodil kordagi töötasu alla alammäära, on hagi alusetu ning tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta. Kostja märgib, et isegi juhul, kui nõustuda hagejaga, et kostja on maksnud hagejale seaduses sätestatud alampalgast madalamat tasu (millega kostja siiski ei nõustu), on hageja nõue põhjendamatult suur. Kostja on seisukohal, et täielikult arusaamatuks jääb TVK otsuses esitatud seisukoht, et tööandja ei ole piisavalt selgelt määratlenud, milline töötaja tasu on põhipalk ning milline lisatasu, mistõttu rahuldab komisjon töötaja töötasu nõude täies ulatuses. Kuna kostja on maksnud hagejale kogu kõnealuse ajaperioodi jooksul suuremat töötasu, kui Vabariigi Valitsuse poolt sätestatud töötasu alammäär, siis ei ole hageja nõue põhjendatud ning TVK otsus ei tugine asjas kogutud tõenditele. Samas on TVK jätnud oma otsuses täielikult tähelepanuta asjaolu, et kui palga alammäär muutus, siis tõstis kostja koheselt ka hageja põhipalka. Palga tõstmise fakt on üheselt tõendatud hageja isikukonto väljavõttega. Kostja rõhutab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et Bellus Furniture OÜ ei maksnud hagejale miinimumtasu (millega kostja nõus ei ole), siis ei ole hageja nõue 14 250 krooni ulatuses põhjendatud. Hageja palgalehtedelt nähtub üheselt, et Bellus Furniture OÜ on maksnud hagejale igakuiselt põhipalka summas 4280 krooni (täistööaja korral), v.a jaanuar-veebruar 2008, kui töötaja sai põhipalka summas 3758 krooni (brutosummad). Alates 01. jaanuarist 2008 on alampalga määraks 4350 krooni. Seega, kui lähtuda üksnes hageja väitest, et ta ei ole saanud miinimumtasu, on kostja maksnud hagejale kokkuvõttes töötasu 2008 jaanuaris ja veebruaris ühe kuu kohta 592 krooni vähem, kui seaduses sätestatud miinimummäär. Ülejäänud vaidlusaluste kuude eest on kostja tasunud hagejale 70 krooni vähem, kui seaduses sätestatud miinimummäär. Sellisel juhul võiks hageja nõude maksimumsumma olla 70 x 16 + 592 x 2 = 2304 krooni, mitte 14 250 krooni. Töövaidluskomisjon on jätnud nimetatud asjaolu oma otsuses täielikult tähelepanuta. Eelöeldust hoolimata jääb kostja oma varasemate seisukohtade juurde. Bellus Furniture OÜ ei ole maksnud hagejale Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 254 sätestatud palga alammäärast madalamat töötasu. Hageja nõue nn palgavahe hüvitamiseks on alusetu ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. 24.05.2011 kohtuistungil kinnitab kostja, et ta jääb eelnevalt menetluse käigus esitatud seisukoha juurde. Puudub vaidlus selle üle, et reaalselt on makstud välja oluliselt suuremad summad kui alammäär ette näeb. Juhul kui kohus asub seisukohale, et seadust ei ole võimalik sellisel viisil tõlgendada, siis tuleb arvestada, et veebruaris - jaanuaris 2008 oli põhipalgaks 3 600 krooni, alates märtsist 2008 on kostja tõstnud hageja palka 4 100 kroonini, mis kajastuvad kohtutoimiku lk 42 toodud tabelis, kus on välja toodud töötaja põhipalga summad. Juhul kui muudetakse töötasu tuleb sellest lähtuda. Kostja on seisukohal, et kui vaadata põhipalka, siis selles osas tuleb vaadata reaalselt kokku hageja poolt töötatud tööpäevi. Hetkel tugineb hageja sellele, et hageja on töötanud kõik tööpäevad. Esitatud dokumentidest nähtub, et hageja ei ole töötanud kõik päevi. Jaanuarisveebruaris 2008 oli hageja põhipalk 3 600 krooni, hagejale oleks vähemmakstud 1 500 krooni, kuid tuleb arvestada ka seda palju hageja reaalselt tööd tegi. Kostja on hageja eest kohustused täitnud. Mitte üheski kuus ei ole töötajas saanud palka, mis jääb alla miinimummäära. Juhul kui kostja on seadust vääralt tõlgendanud, siis tuleb arvestada põhipalka, mis töötajale oli määratud.

Hageja on kinnitanud, et ta on saanud palgast aru. Töötaja on saanud tabeli, mis on esitatud ka kohtule. Varem vastuväiteid ei ole olnud. Tööandja peab vormistama töötajate kohta arvestused, tööandja on kõik oma kohustused vormistanud ja need on töötajale esitatud. Hageja viitas padjatoppimise lehele, kus on põhipalk koos vahetuslisaga, millest nähtub, et 4 100 krooni on põhipalk, millele lisandus vahetuslisa 180 krooni. Hageja nõue tugineb vaid töölepingule, kus on märgitu töötaja palgaks 3 600 krooni, kuid pooled on suusõnaliselt kokku leppinud suuremas tasus. Kostja leiab, et kirjaliku lisa vormistata jätmine ei tähenda, et palka ei ole tõstetud. Kostja ei ole eelmisel istungil midagi omaks võtnud vaid eelmisel istungil toimusid kompromissi läbirääkimised ja kompromissi läbirääkimistel nimetatud summasid ei saa võtta omaksvõtmisena. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et alates 2007.a. ei saanud hageja aru millele on rajatud tööandja palgasüsteem. Töötaja on väga hästi kursis kõigega. Hageja on arvanud, et põhipalka on tõstetud öötundidel töötamise arvelt. Kui hagejale jäi midagi arusaamatuks oleks pidanud tööandjalt selgitusi küsima. Põhipalga määrad tulenevad üheselt palgalehtedest, mis on hagejale kätte antud. Palka on tõstetud, see on faktiline asjaolu ja seda tuleb arvestada. Vahetuslisad ei tulnud hagejale üllatusena, sest nendest oli juttu ka TVK-s. Hageja viitas ise, et vahetustasu summa on 158 krooni. Kostja peab vastuoluliseks hageja väidet, et põhipalka ei tõstetud vaid tõusid vahetuslisa summasid. Jääb arusaamatuks miks töötaja ei tundnud huvi miks lisatasud nii drastilised muutusid. Kostja tugineb oma vastuväidetes isikukonto väljavõtetele (tl. 39-41), kus on välja toodud arvestused, ning esitatud tabelile (tl. 42), kus on välja toodud töötaja põhipalgad ja selle arvestused. IV Maakohtu otsuse põhjendused Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 24 lõike 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mitte-nõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITVS § 24 lõike 4 kohaselt juhul, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. ITVS § 24 lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. OÜ Bellus Furniture on vaidlustanud TVK 21.10.2009 otsust nr. 9.1-2/1834-2009 osas, millega viimaselt mõisteti välja hageja S A’a kasuks saamata jäänud töötasu summas 14 250 krooni, mis on ka hageja nõudeks käesolevas kohtumenetluses. Vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 131 lõigetele 1 ja 2 kohaldatakse enne 2009. aasta

või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. Lisatasu makstakse töötajale peale põhipalga, s.o. lisaks töölepingus kokkulepitud palgamäärale. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on tasunud hagejale igakuiselt palka (põhipalka ja lisatasusid), mille suurus perioodil 2008 kuni juuli 2009 on olnud suurem, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Poolte vahel on vaidlus selles, kas Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 254 § 1 kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni kohaldus vaid töötaja põhipalgale, mistõttu on kostja maksnud hagejale eelmärgitud perioodil seaduses sätestatud alammäärast madalamat tasu või hõlmas kehtestatud palga alammäär ka töötajale makstavaid lisatasusid ehk kõiki tasusid, mis on hõlmatud palga mõistega. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja tõstis märtsis 2008 hageja põhipalka või suurenes see lisatasude arvelt. PalS § 2 lõige 7 kohaselt on palga alammäär Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms.) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga. Poolte vahel töölepingu sõlmimise ajal, 18.06.2007 kehtinud TLS § 26 lg 1 p 6 kohaselt, oli töölepingu kohustuslikuks tingimuseks palgatingimused. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-114-09 p. 12 kohaselt on palgatingimused töölepingu olulisteks tingimusteks. Kuni 1. juulini 2009 kehtinud PalS § 3 lg 1 alusel käsitleti palgatingimustena palgamäära, lisatasu ja juurdemakset summana, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad maksud. Palgatingimustena käsitleti ka palga arvutamise viisi ning maksmise korda. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt määrati töötaja palgatingimused ja nende muudatused kindlaks töölepingus. PalS § 10 lg 1 kohaselt määrati töötaja palgamäär kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Seega eristab seadus palgamäära ja lisatasusid, kusjuures palgamäära puhul on tegemist kindlale ajaühikule kehtestatud kindla summaga, milles on töölepingus kokku lepitud, mistõttu asub kohus seisukohale, et ajapalga lihtvormi puhul ühtib põhipalk palgamääraga vastava ajavahemiku eest. Tööandja õigus on aga otsustada, kas maksta lisaks nimetatud summale veel erinevaid lisatasusid, mille suuruses ning maksmise korras ei pea tingimata töölepingus kokku leppima. Vabariigi Valitsuse pädevuses on õigus kehtestada riiklik palgamäära miinimumsuurus, millest madalamat palgamäära ei ole tööandajal õigust kehtestada täistööajaga töötajale. Poolte vahel sõlmitud töölepingu (TVK tl. 3-6) punkti 3.1. kohaselt asus hageja tööle täieliku tööajaga ning punkti 4.1 kohaselt oli hageja põhipalgaks 3600 krooni (bruto). Töölepingu punkti 4.3 kohaselt maksti palka 1 kord kuus. Seega leppisid pooled kokku kuupalgamääras 3600 krooni, milline summa ei tohtinud olla väiksem kui riiklikult kehtestatud palga alammäär. Töölepingu punkti 4.2. kohaselt võis tööandja sõltuvalt töötaja töötulemustest maksta töötajale lisatasu, mis on määratletud kirjalikus palgakokkuleppes või teiste tööandja sisedokumentidega. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole peale palga alammäära suurenemist jaanuaris 2008 tema palgatingimusi muutnud. Kostja väidab, et tõstis hageja põhipalga alates märtsist 2008 suusõnalisel kokkuleppel 4100 kroonini. TVK-le ja kohtule esitatud palgalehtede kohaselt (TVK tl. 8-13, 5766) on kostja märkinud hageja põhipalgana 2008 jaanuaris ja veebruaris 3758 krooni ning edaspidi igakuiselt 4280 krooni. Hageja ei eita, et palgalehtedel märgitud põhipalk suurenes alates 2008 märtsist 522 krooni võrra, kuid on seisukohal, et see suurenes lisatasude arvelt. Kostja poolt kohtu esitatud tabeli (tl. 42) kohaselt koosnevad palgalehtedel põhipalgana märgitud summad põhipalgast ja vahetuselisast (vastavalt 3600 krooni + 158 krooni ja 4100 krooni + 180 krooni). Asjaolu, et

palgalehtedel märgitud põhipalgale on lisatud ka vahetuslisa, tõendab ka kostja poolt töötajatele koostatud boonuste arvestamise graafikus märgitu (TVK tl. 7, 21). Kohus ei nõustu hageja esindaja seisukohaga, et nimetatud graafiku kohaselt pidi arvestatud vahetuslisa suuruseks olema 680 krooni, kuna graafiku kuupäevaks on märgitud 10.10.2007. Kohus leiab, et sellisel juhul oleks hageja pidanud nimetatud graafiku kohaselt saama juba alates 2007.aasta oktoobri kuust põhipalka koos vahetuslisaga summas 4280 krooni, kuid esitatud isikukonto väljavõtete kohaselt (tl. 39, 40) ei arvestatud hagejale 2007.aastal, s.o. alates tööle asumisest, kuni 2008 veebruarini põhipalgana 4280 krooni vaid 3758 krooni, millisel juhul saabki vahetuslisa suuruseks olla 158 krooni (3758-3600 = 158). Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja palgalehtedel märgitud põhipalk sisaldas ka vahetuslisa, mille näol on aga siiski tegemist igakuise püsiva lisatasuga, mille maksmises töölepingus kokku ei lepitud ning mida kokkulepitud palgamäära hulka arvestada ei saa. PalS § 4 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud palka korraldavate seaduste, valitsuse määruste, kollektiivlepingu või töölepingu muutumisel muutma töötajate palgatingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast. PalS § 10 lg 2 kohaselt muudetakse palgamäära poolte kokkuleppel, samuti palga alammäära muutmise korral, kui kehtestatud palga alammäär osutub madalamaks Vabariigi Valitsuse poolt või kollektiivlepinguga kehtestatust. TLS § 70 kohaselt vormistatakse töölepingu tingimuste muutmine kirjalikult töölepingus. Muudatustele kirjutavad alla tööandja või tema esindaja ja töötaja. Seega oli kostjal õigus ja kohustus palga alammäära muutumise korral hageja palgamäära muuta, kuivõrd see osutus madalamaks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatust. Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-17-09 p. 13 leidnud, et juhul, kui töötaja palgamäära muudatust ei ole töölepingus kirjalikult vormistatud ning palgamäär nähtub üksnes töötajale makstud palga teatisest, tuleb eeldada, et pooled on palgatingimuste muutmises kokku leppinud. Asjaolu, et hageja põhipalk alates märtsist 2008 tõusis tõendavad hageja palgalehed ning vaatamata sellele, et kostja palgamäära muudatust töölepingus kirjalikult ei vormistanud, saab lugeda, et pooled leppisid kokku palgamäära suurenemises. Hageja väide, et põhipalk tõusis vaid lisatasude arvelt ei ole tõendatud. Kuivõrd kohus tuvastas, et kuni 2008 veebruarini oli hageja põhipalgana märgitud 3758 krooni hulka arvestatud vahetuslisa summas 158 krooni ning kostja ise on tunnistanud, et tasus alates märtsist 2008 hagejale vahetuslisa 180 krooni, loeb kohus tuvastatuks, et kostja tõstis hageja kuupalgamäära alates 2008 märtsist 4100 kroonini. Lähtudes eeltoodust nähtub, et kostja on seoses palga alammäära muutumisega hageja palgatingimusi muutnud, kuid alles alates märtsist 2008 ning mitte nõutavas ulatuses, s.o. riiklikult kehtestatud miinimummäärani. Seega on õige hageja seisukoht, et kostja on arvestanud hagejale töötasu alla riiklikult kehtestatud palga alammäära ning hageja nõue saamatud jäänud töötasu saamiseks on põhjendatud, kuid mitte hagiavalduses nõutavas suuruses. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks perioodil jaanuar 2008 – juuli 2009 ei ole vajalik välja arvutada palju hageja reaalselt töötas. Nimelt kohaldub tööandja kohustus tasuda töötajale töötasu vähemalt riiklikult kehtestatud miinimummääras vaid juhul, kui töötaja töötab täistööajaga. Seega juhul, kui töötaja palgamääraks on kokku lepitud summa, mis vastab riiklikult kehtestatud palga alammäärale, kuid töötaja ei käi tööl nii palju kui tööajanorm täistööajaga töötajale kuus ette näeb, ei saa tööandja ka arvestada töötajale põhipalka suuruses, mis täistööaja puhul on ette nähtud. Kohus ei arvesta hageja poolt saamata jäänud põhipalga arvutamisel kostja poolt esitatud tabelis

(t.l. 42) märgitud hageja töötasu arvestamise arvutuskäiguga, vaid arvestab kostja poolt hagejale esitatud palgalehtedel ja isikukonto väljavõtetel (tl. 16-17 ja 40-41) märgitud summadega, kuivõrd tabelis (mis on koostatud kostja poolt alles kohtumenetluse käigus) ja palgalehtedel on palga arvestamisel aluseks võetavad andmed erinevad (nt. ei ole tabelis arvestatud boonustasusid ning põhipalga arvestamisel hageja poolt reaalselt töötatud päevadega). Hageja töötajana sai lähtuda vaid temale esitatud palgalehtedel märgitud andmetest. Kohus arvestab ka asjaoluga, et palgalehtedel märgitud põhipalga hulka on arvestatud vahetuslisa, mida kostja on arvestanud sarnaselt põhipalgale proportsionaalselt töötatud päevadega, kuid mis lisatasuna põhipalga hulka ei kuulu ja mille kohus maha arvab. kalendrikuu

Täistööaja normtööpäevi kuus

Hageja poolt töötatud tööpäevad palgalehtede järgi

Kostja poolt arvestatud põhipalk (brutos) ilma vahetuslisata

jaanuar `08 veebruar `08 märts `08 aprill `08 mai `08 juuni `08 juuli `08 august `08 september`08 oktoober `08 november`08 detsember`08 jaanuar `09 veebruar `09 märts `09 aprill `09 mai `09 juuni `09 juuli `09 Kokku EEK

2290,90 3428,60

2422,75 3904,75 2373,70 3565,20

1304,55

3021,05 3913,65

1782,60

Riiklikult kehtestatud alammäärast arvestatud põhipalk (brutos) 2768,20 4142,85 3262,50 2570,45 4142,85 2518,40 3782,60

1384,10

3205,25 4152,30

4132,50

1891,30

Saamata jäänud põhipalga summa (kroonides) 477,30 714,25 187,50 147,70 238,10 144,7 217,40

79,55

184,20 211,65

237,50

108,70 4398,55

Seega on hageja poolt saamata jäänud töötasu (põhipalga) suuruseks perioodil jaanuar 2008 – juuli 2009 4398,55 krooni ehk 281,12 eurot (bruto), mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Otsuse täitmisel peab arvestama asjaoluga, et kostja on tasunud hagejale TVK 21.10.2009 otsuse alusel viivitamata täitmisele kuuluva summana 8 700 krooni ehk 556.03 eurot (brutos). Kohtukulude jaotusest Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda, sest kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus TsMS § 162; 442 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 02. augustil 2011.a Nooremreferent

Maido Roots Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.