2-10-6159/12 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 05.02.2010 esitas NK Harju Maakohtule hagi, milles palus kohustada ARt eemaldama XXXXXXXXXX XXX XX ja XXXXXXXXXX XXX XX kinnistute piiril üle kaevu ehitatud aed ning puhastama kaev risust. Hagiavalduse kohaselt ehitati Tallinnas XXXXXXXXXX XXX XX ja XX elamud 1962. aastal ning veevõtukohana kasutati krundi piiril asuvat ühiskaevu. 1980. aastal vedasid omanikud veetrassi majadesse ning ühiskaevust kasutasid mõlemad majaomanikud tarbevett. 2000. aastast suhted uue majaomaniku, kostjaga, ei laabunud, kuna kostja alustas tegevust krundil ühiskaevu ja kaevurakete lõhkumise ja reostamisega. Kostja ehitas piirdeaia üle kaevu ning sügisel kallas kaevu kogu kinnsitult riisutud leheprahi. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõue on tõendamata. Aed on ehitatud vana võrkaia asemele ja samale kohale, kus asus vana võrkaed. Kostja ei ole kaevu reostanud. Hageja on ise ümbruskonda prahiga reostanud. Maakohtu otsuse põhjendused 07.03.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja kohustas AR-t eemaldama Tallinnas XXXXXXXXXX XXX XX ja XXXXXXXXXX XXX XX kinnistute piiril asuva kaevu kohale ehitatud aia ja puhastama kaevu prügist. Menetluskulud jäid kostja kanda. Puudub vaidlus, et hageja on Tallinnas XXXXXXXXXX XXX XX asuva kinnistu kaasomanik ja kostja on XXXXXXXXXX XXX XX kinnistu kaasomanik koos oma alaealiste lastega. Puudub vaidlus ka selles, et XXXXXXXXXX XXX XX ja XXXXXXXXXX XXX XX kinnistu piiril asub kaev, mis kuulub poolte kaasomandisse. Üle kaevu on kostja ehitanud plankaia. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Käesoleval juhul ei ole kaasomanikud sõlminud kaevu kasutamise kokkulepet selle tavapärasest muuks kasutamiseks (näiteks lehtede ladustamiseks) või kasutamise lõpetamiseks. Sellise kokkuleppe puudumisel kuulub kaev kasutamisele vastavalt tema tavapärasele otstarbele. Vastavalt kaevu otstarbele peab olema kaevust võimalik kätte saada vett. Vee saamist kahjustava tegevuse korral (näiteks vee reostamise või veevõtu takistamise korral) on kaasomanikul õigus nõuda, et asja kasutatakse vastavalt asja otstarbele (AÕS § 72 lg 5). AÕS § 70 lg 3 järgi kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. TsÜS § 56 kohaselt asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata. Seega on nii hagejal kui kostjal õigus kasutada tervet kaevu (sõltumata sellest, kumma poole kinnisasjale võib see jääda), sest kaevu omanikud on hageja ja kostja mõttelistes osades, mis on reaalselt piiritlemata. Seetõttu ei saa üle kaevu tõmmata piiri nagu praegu aed seda teeb. Hagejat takistab üle kaevu ehitatud aed vee võtmisel. Kaasomanike vahel puuduvad kokkulepped kaevu tavapärasest erinevaks kasutamiseks või kasutamise lõpetamiseks. Seetõttu on hagejal nõudeõigus kostja vastu üle kaevu ehitatud aia eemaldamiseks, sest see kahjustab hageja huve (AÕS § 72 lg 5). Hageja nõue üle kaevu ehitatud aia eemaldamiseks on õigustatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja peab eemaldama aia vaid osas,

mis on ehitatud üle kaevu. Kuivõrd kaevu ümber olev maa ei kuulu kaasomandisse, võib aed seal eksisteerida. Hageja väitel on kostja kaevu visanud prahti. Kostja eitas seda. Hageja tõendiks, et kostja on kaevu prahti visanud, olid tunnistaja ZJ ütlused, mille kohaselt nägi tunnistaja umbes 2 aastat tagasi sügisel, kuidas kostja viskas mustad prügikotid kaevu. Pärast läks tunnistaja vaatama ja leidis kaevust lehed. Seega on tunnistaja ütlustega tõendatud, et kostja viskas kaevu lehed. Hageja väitis, et tunnistaja ei võinud üle enam kui 2-meetri kõrguse plankaia näha, et kostja või keegi teine oleks prügikotte või lehti kaevu visanud, kuid see väide ei muuda tunnistaja ütlusi kohtu jaoks ebausaldusväärseks. Hageja esitas aiast foto, kust nähtub, et välistatud ei ole aiaplankude vahelt näha, kes on teisel pool aeda. Ei oma tähtsust, kas seda fotot on kasutatud eelmises kohtuvaidluses või mitte. Tunnistaja on andnud vande, mille kohaselt vastutab ta oma ütluste õigsuse eest ja on teadlik valeütluste andmisele järgnevast kriminaalvastutusest. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütlustes. Kostja käitumine on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes, kuna rikub hageja (kaas)omandiõigust. Kostja käitumises süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole (VÕS § 1050 lg 1). Seetõttu on kostja kohustatud hagejale hüvitama tekitatud kahju VÕS § 1043 alusel. Hageja nõudis kostjalt kaevu prügist (risust) puhastamist. VÕS § 136 lg 5 järgi on kahju hüvitamine võimalik ka muul viisil kui rahas. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leidis, et hageja nõue tuleb rahuldada ja kohustada kostjat puhastama kaevu prügist. Kohus ei nõustunud kostjaga, et kohus on juba selle vaidluse lahendanud. Harju Maakohus on 16.01.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2/21-72/03 rahuldanud rahalised nõuded kostja vastu, mis ei tulene samadest asjaoludest. Esmalt käis selles lahendis jutt ehitusprahiga täidetud kaevust, käesoleval juhul käib jutt eelkõige lehtedest. Tunnistaja väitel nägi ta vaidlusalust sündmust umbes 2 aastat tagasi ning seetõttu ei saanud see asjaolu olla aluseks 2006. aasta alguses tehtud kohtulahendile. Kohus leidis, et antud vaidluses puudub kohtulahend ning see võimaldas antud asja lahendada. Apellatsioonkaebus Kostja AR palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant on seisukohal, et asudes asja lahendama asjaõigusseaduse sätete alusel, oleks kohus pidanud menetlusosalisena kaasama XXXXXXXXXX XXX XX kinnistu 1⁄2 kaasomaniku TV. TV seisukohta kaasomandisse puutuvas küsimuses ei ole kohus välja selgitanud ja kohtumenetluses ei ole keegi teda esindanud, kuigi tal on hagejaga võrdsed õigused. Kinnistute vahele ehitati plankaed praegusel kujul (ka üle salvkaevu) NK ja TV-ga kooskõlastatult, kuigi nad aia ehitamist rahaliselt ei toetanud. Aia eemaldamist ilma kaasomanike kooskõlastuseta NK ainuisikuliselt otsustada ei saa. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomaniku õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kohus on jätnud kaasomanike huvid vaidlusaluse kaevu valdamise ja kasutamise osas välja selgitamata.

Vastustaja on nõude aluseks märkinud üksnes TsÜS § 112, mis käsitleb tehingu tegemisel eelneva nõusoleku tagasivõetavuse tingimusi. Apellandil ei ole NK-ga sõlmimisel tehinguid, mille eelnevat nõusolekut või selle tagasivõetavuse tingimusi oleks vaja arutada. Kohus on andnud NK nõudele õigusliku põhjendatuse, sealhulgas viidanud lisaks asjaõiguse sätetele ka võlaõigusele, selleks et hagi rahuldada. TsMS § 398 lg 1 kohaselt peab kohus eelistungil välja selgitama asja lõpetamise võimaliku kompromissiga, mida kohus teinud ei ole. Apellant leiab, et sellise tegevusega ei ole kohus taganud poolte võrdset kohtlemist ja on üles näidanud erapoolikust, millega on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Vaidlustatavas otsuses on maakohus jõudnud järeldusele, et NK on esitanud kaks mittevaralist nõuet, aga kohus on vastustajale määranud riigilõivu tasumise vaid ühe nõude eest. Kaasomandis olev salvkaev on amortiseerunud ja pinnaseveest reostunud. Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakonna eksperdid on andnud arvamuse, et vaidlusalune kaev baseerub pinnase veekihil. Selles olev vesi ei vasta kvaliteedinõuetele ja on mikrobioloogiliste näitajate osas tervisele ohtlik. Kaevu edasise ekspluateerimise küsimus peab olema otsustatud kaasomanike ühise otsuse alusel. Seni pole ükski kaasomanik seda küsimust püstitanud ega ettepanekuid teinud. Samuti pole arutatud võimalikku kaasomandi lõpetamist. Kohus on teinud esitatud tõendite alusel meelevaldseid ja ebaõigeid järeldusi, märkides otsuses, et hageja poolt esitatud foto aiast võimaldab aiaplankude vahelt tuvastada, kes on teisel pool aeda. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et osundatud tõendit oleks avaldatud ja läbi aia nähtavuse seisukohalt uuritud. Vastustaja väide kaevu risustamise kohta baseerub üksnes tunnistaja ZJ kohtuistungil antud tunnistusel, mis on vastuoluline ja üldsõnaline. Tunnistaja kinnitas, et nägi toa aknast läbi plankaia apellanti prügikotte kaevu viskamas. Apellant ei ole ZJ-ga tuttav, seepärast ei ole tõendatud, et tunnistaja apellandi väidetavas kaevu reostajas ära tundis. Tunnistaja ütlusi tuleb hinnata kriitiliselt, kuna tunnistuse andmisel on tunnistajal olnud ilmne soov NK-t tema nõudes toetada. Apellant ei ole kruntide piiril kaasomandis olevat kaevu aastaid kasutanud ja mingit prahti sinna visanud ning on lehtede äraveoks kasutanud Pirita Linnaosa poolt pakutud teenust. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik, põhjendatud ja lõppjärelduses õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 punktiga 21 tuleb täpsustada maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi, jättes otsuse resolutsioon muutmata. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.

Ringkonnakohus leiab, et vaidlusalune kaev on piirirajatis AÕS § 151 lg 1 tähenduses. AÕS § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses sõltumata asja kuuluvusest. Lõikest 2 tuleneb, et lõikes 1 nimetatud asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile. Kahe kinnistu piiril paiknev kaev vastab AÕS § 151 lõikes 1 toodud piirirajatise tunnustele. Selline rajatis loetakse naabrite ühiskasutuses olevaks. Vaatamata sellele, et selline rajatis ei ole kaasomandis, tuleb kohaldada ühiskasutuse suhtes kaasomandi sätteid, arvestades AÕS § 151 erisustega. Ühisele kasutusõigusele tuleb AÕS § 70 lg 7 järgi kohaldada ühise omandi kohta kehtivaid sätteid ja tulenevalt AÕS § 70 lõikest 6 kuuluvad kohaldamisele kaasomandi kohta kehtivad sätted, kui ühise kasutusõiguse kohta ei ole sätestatud teisiti. Seega võis kohus vaidlust lahendades kohaldada AÕS kaasomandi kasutamist reguleerivaid sätteid. Kolleegium leiab, et maakohus on vaidluse lahendamisel ebaõigesti kohaldanud kahju hüvitamise sätteid. Piirirajatise kasutamisel tekib poolte vahel võlasuhe, mille sisuks on piirirajatise otstarbekohane kasutamine naabrite poolt ja hoidumine naabrit kahjustamast ning millest tuleneva kohustuse rikkumisel võib võlausaldajal tekkida kohustuse täitmise nõue. VÕS § 108 lg 2 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub kohustuse täitmist, mis ei seisne raha maksmises. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on rikkunud piirirajatise kasutamisel hageja kui naabri õigusi visates kaevu lehti ning rajades sellele aia. Kostja ei ole kaevu kasutanud kooskõlas asja otstarbega. Kostja ei ole tõendanud, et kaevu kasutamise lubamine otstarbepäraselt on võimatu või kostjale ebamõistlikult koormav või kulukas. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et AR-t tuleb kohustada eemaldama Tallinnas, XXXXXXXXXX XXX XX ja XX kinnistute piiril asuva kaevu kohale ehitatud aed ja puhastada kinnistute piiril asuv kaev prügist. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsust täpsustada. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus, et maakohtul puudus vajadus XXXXXXXXXX XXX XX kinnistu 1⁄2 kaasomaniku TV kaasamiseks, kuna tegemist on NK ja AR vahelise piirirajatise ebaotstarbekast kasutamisest tuleneva vaidlusega. Poolte kinnistute piiril paikneva kaevu kasutamist on kaevule aia ehitamisega piiranud apellant. Väite, et piirdeaed ehitati kooskõlastatult TV-ga, esitas apellant esmakordselt apellatsioonkaebuses. Kuna apellant ei ole põhjendanud apellatsioonkaebuses uue asjaolu esmakordset esitamist, jätab kolleegium TsMS § 652 lg 4 järgi väite tähelepanuta. Õige ei ole ka apellatsioonikaebuses toodud väide, et kohus on jätnud kaasomanike huvid vaidlusaluse kaevu valdamise ja kasutamise osas välja selgitamata. Maakohus on otsuses märkinud, et käesoleval juhul ei ole kaasomanikud sõlminud kaevu kasutamise kokkulepet selle tavapärasest muuks kasutamiseks (näiteks lehtede ladustamiseks) või kasutamise lõpetamiseks. Sellise kokkuleppe puudumisel kuulub kaev kasutamisele vastavalt tema tavapärasele otstarbele. Vastavalt kaevu otstarbele peab olema kaevust võimalik kätte saada vett. Vee saamist kahjustava tegevuse korral (näiteks vee reostamise või veevõtu takistamise korral) on kaasomanikul õigus nõuda, et asja kasutatakse vastavalt asja otstarbele (AÕS § 72 lg 5). Seega on maakohus tuvastanud poolte huvid vaidlusaluse kaevu valdamisel ning tavapärasel otstarbel kasutamisel. Kaevuvee kvaliteedinõuetele mittevastamine ei anna apellandile õigust kaevu prahi viskamisega või sellele aia ehitamisega takistada vastustajat vee kasutamisel kastmisveena. Apellandi väitel on kaevu risustamine tõendatud üksnes tunnistaja ZJ kohtuistungil antud ütlustega, mis on vastuolulised ja üldsõnalised. 07.02.2011 kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus on toimiku materjalid avaldanud. Kolleegium leiab, et maakohus on tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1 igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustanud oma

siseveendumuse kohaselt, et väide lehtede kaevu viskamise kohta on tõendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütlustes. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka tõendina esitatud foto. Kuna maakohus on toimiku materjalid avaldanud, siis sai maakohus esitatud fotot hinnata. Aia läbinähtavuse kohta sai kohus võtta seisukoha fotot vaadates. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Apellant ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et ta ei ole kaevu prahti visanud. Kolleegium leiab erinevalt apellatsioonkaebuses märgitust, et maakohus on õigusemõistmisel lähtunud TsMS §-st 7 tulenevast poolte võrdse kohtlemise põhimõttest. Kohus ei ole seotud kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Kohus kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Kui apellandil on soov tsiviilasi lõpetada kompromissiga, on TsMS §-st 430 tulenevalt võimalus seda teha lahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hagihinna määranud õigesti võttes riigilõivu mittevaraliselt, toimingute tegemise kohustamise nõudelt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud apellandi (kostja) kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.