Asjaõigus › Omandiasjad

majaomanikud tarbevett. 2000a-st suhted uue majaomanikuga, kostjaga, ei laabunud, kuna kostja alustas tegevust ühiskaevu ja kaevurakete lõhkumisega ja reostamisega. Kostja ehitas piirdeaia üle kaevu ning sügisel kallas kaevu kogu leheprahi. Hageja palub kohustada kostjat eemaldama üle kaevu ehitatud aed ning puhastama kaev risust. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja nõue on tõendamata. Aed on ehitatud vana võrkaia asemele ja samale kohale, kus asus vana võrkaed. Kostja ei ole kaevu reostanud. Hageja on ise ümbruskonda prahiga reostanud. Kohtu seisukoht Puudub vaidlus, et hageja on Tallinnas, Xxx asuva kinnistu kaasomanik (t lk 6). Kostja elukoht on Xxx , kostja on selle kinnistu kaasomanik koos oma lastega (t lk 24). Puudub vaidlus ka selles, et Xxxja Xxxpiiril asub kaev, mis kuulub poolte kaasomandisse (t lk 7, 40, 36-39). Üle kaevu on kostja ehitanud plankaia. Nendes asjaoludes puudub vaidlus ja kohus loeb need tuvastatuks. Hageja esitas kaks nõuet – kohustada kostjat eemaldada üle kaevu ehitatud aed ning puhastama kaev risust. Kõigepealt vaatleb kohus nõuet eemaldama üle kaevu ehitatud aed ja annab hinnangu kaasomandisse kuuluva kaevu kasutamise aluste kohta. Kaasomandit reguleerib asjaõigusseadus (AÕS), mille § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Käesoleval juhul ei ole kaasomanikud sõlminud kaevu kasutamise kokkulepet (t lk 40) selle tavapärasest muuks kasutamiseks (näiteks lehtede ladustamiseks) või kasutamise lõpetamiseks. Sellise kokkuleppe puudumisel kuulub kaev kasutamisele vastavalt tema tavapärasele otstarbele. Vastavalt kaevu otstarbele peab olema kaevust võimalik kätte saada vett. Vee saamist kahjustava tegevuse korral (näiteks vee reostamise või veevõtu takistamise korral) on kaasomanikul õigus nõuda, et asja kasutatakse vastavalt asja otstarbele (AÕS § 72 lg 5). AÕS § 70 lg 3 järgi kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 56 kohaselt asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata. Seega on nii hagejal kui kostjal õigus kasutada tervet kaevu (sõltumata selles, kumma poole kinnisasjale võib see jääda), sest kaevu omanikud on hageja ja kostja mõttelistes osades, mis on reaalselt piiritlemata. Seetõttu ei saa üle kaevu tõmmata piir nagu praegu aed seda teeb. Hagejat takistab üle kaevu ehitatud aed vee võtmisel. Nagu kohus on varem tuvastanud, puuduvad kaasomanike vahel kokkulepped kaevu tavapärasest erinevaks kasutamiseks või kasutamise lõpetamiseks. Seetõttu on hagejal nõudeõigus kostja vastu üle kaevu ehitatud aia eemaldamiseks, sest see kahjustab hageja huve (AÕS § 72 lg 5). Hageja nõue üle kaevu ehitatud aia eemaldamiseks on õigustatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja peab eemaldama aia vaid osas, mil see on ehitatud üle kaevu. Kuivõrd kaevu ümber olev maa ei kuulu kaasomandisse, võib aed seal eksisteerida. Hageja väidab, et kostja on kaevu visanud prahti. Kostja seda eitab. Kohus tegi hagejale ülesandeks tõendada, et kostja on kaevu prahti visanud (t lk 40). Hageja tõendiks oli tunnistaja Z J ütlused, mille kohaselt nägi tunnistaja umbes 2 aastat tagasi sügisel, kuidas kostja viskas mustad prügikotid kaevu. Pärast läks tunnistaja vaatama ja leidis kaevust lehed. Seega on tunnistaja ütlustega tõendatud, et kostja viskas kaevu lehed. Hageja on väitnud, et

tunnistaja ei võinud enam kui 2-meetri kõrguse plankaia näha, et kostja või keegi teine oleks prügikotte või lehti kaevu visanud, kuid see väide ei muuda tunnistaja ütlusi kohtu jaoks ebausaldusväärseks. Hageja on esitanud aiast foto (t lk 8), millest nähtub, et välistatud ei ole aiaplankude vahelt näha, kes on teisel pool aeda. Seejuures ei oma tähtsust kas seda fotot on kasutatud eelmises kohtuvaidluses või mitte. Tunnistaja on andnud vande, mille kohaselt vastutab ta oma ütluste õigsuse eest ja on teadlik valeütluste andmisele järgnevast kriminaalvastutusest. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütlustes. Just nende tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja viskas kaevu prahti. Selline kostja käitumine on õigusvastane võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 mõttes, kuna rikub hageja (kaas)omandiõigust. Kostja käitumises süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole (VÕS § 1050 lg 1). Seetõttu kostja kohustatud hagejale hüvitama tekitatud kahju VÕS § 1043 alusel. Hageja nõuab kostjalt kaevu prügist (risust) puhastamist. VÕS § 136 lg 5 järgi on kahju hüvitamine võimalik ka muul viisil kui rahas. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus peab võimalikuks hageja nõue rahuldada ja kohustada kostjat puhastama kaev prügist. Kohus ei nõustu kostjaga, et kohus on juba selle vaidluse lahendanud. Harju Maakohus on 16.01.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2/21-72/03 rahuldanud rahalised nõuded kostja vastu (t lk 36-39). Need nõuded ei tulene samadest asjaoludest. Esmalt käis selles lahendis jutt ehitusprahiga täidetud kaevust – käesoleval juhul käib jutt eelkõige lehtedest. Teiseks, tunnistaja väitel nägi ta vaidlusalust sündmust umbes 2 aastat tagasi ning seetõttu ei saanud see asjaolu olla aluseks 2006a alguses tehtud kohtulahendile. Kohus leiab, et antud vaidluses puudub kohtulahend ning see võimaldas antud asja lahendada. Kohus märgib, et tulenevalt AÕS § 72 lg 5 alusel kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Samas näeb seadus ette iga kaasomaniku õiguse nõuda kaasomandi lõpetamist AÕS § 76 alusel. Seega rahuldab kohus hagi tervikuna. Menetluskulud jäävad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.