A. Šuvaloviga sõlmitud töölepingu ülesütlemine 08.11.2020 oli tühine. 2.3.Lõpetada OÜ Seicom Uksetehas ja A. Šuvalovi vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 09.11.2010. 2.4.Mõista OÜ-lt
Seicom Uksetehas välja 21.99
(kakskümmend üks eurot ja 99 senti) kasutamata puhkuse hüvituseks ja 120,30 (sada kakskümmend eurot ja 30 senti) eurot hüvitisena töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest.
2.5.Muus osas jätta hageja nõuded rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Ardi Šuvalov esitas 02.12.2010 maakohtule hagi OÜ Seicom Uksetehas vastu, milles palus tuvastada, et töölepingu ülesütlemine hagejaga 08.11.2010 oli tühine, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 08.11.2010 ning välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 11 868 krooni, ja samuti hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 344 krooni. Hagiavalduse kohaselt asus hageja tööle OÜ-s Seicom Uksetehas 06.10.2010 abitöölisena. Kirjalikku töölepingut hagejaga ei sõlmitud. Viimaseks tööpäevaks jäi 05.11.2010, s.o reede. Esmaspäeval teatas tööandja, et tööleping hagejaga on lõpetatud alates 08.11.2010. Tööandja
ei ole teatises töölepingu ülesütlemist põhjendanud ja hageja ei tea, miks tööandja töölepingu üles ütles. Samuti pole tööandja järginud töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaegu.
2.Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud, väites, et 05.11.2010 käis Tartu Vangla kinnipeetavaid kontrollimas ning kostjale teatati, et hageja on rikkunud Tartu Vangla poolt seatud tingimusi ja teda ei lubata alates 08.11.2010 enam tööle ning paluti saata AS-le Eesti Vanglatööstus töölepingu lõpetamise teade. Kogu teenitud töötasu on hagejale välja makstud. Kohtuistungil võttis kostja esindaja õigeks hageja nõude saamata jäänud puhkuse eest hüvitise väljamõistmiseks summas 344 krooni.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 1. märtsi 2011 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja OÜ-lt Seicom Uksetehas A. Šuvalovi kasuks kasutamata puhkuse hüvituse 21.99 eurot (344 krooni). A. Šuvalovi hagi OÜ Seicom Uksetehas vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja õigeks võtnud saamata jäänud puhkuse eest hüvituse maksmata jätmise hagejale, samuti ei vaidlusta kostja hageja arvestust. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks 344 krooni, s.o 21.99 eurot, välja mõista, arvestades TsMS § 440 lg 1, vangistusseaduse § 41 lg 2 ja töölepingu seaduse (TLS) § 71 sätteid. Tl 3 on töölepingu lõpetamise teatis, mille kohaselt on kostja alates 08.11.2010 lõpetanud hagejaga sõlmitud töölepingu. Hageja on teatise kätte saanud. Kuigi töölepingu lõpetamise/ülesütlemise avalduses puudub tööandja põhjendus, on ülesütlemisavaldus tulenevalt TLS § 95 sätetest formaalselt kehtiv. TLS § 88 sätestab alused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja poolt töötajast tuleneval mõjuval põhjusel. Loetelu on lahtine. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, ka juhul, kui tööandja juures töötab kinnipidamiskohas karistust kandev isik ja tööandjast sõltumatult keelab kinnipidamisasutuse pädev ametiisik kinnipeetava lubamise tööle väljaspool kinnipidamisasutust. Käesolevas vaidluses ei ilmunud hageja 08.11.2010 tööle sellepärast, et teda ei lubatud kinnipidamisasutusest välja. Kummalgi töölepingu poolel ei olnud võimalik töölepingut täita, kusjuures mõjuv põhjus oli töötajal. TLS § 97 lg 3 kohaselt käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda tähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kui hageja ei ilmunud 08.11.2010 tööle kokkulepitud ajal (hageja väitel algas tööpäev kell 8.00) kostja asukohta (Tartu Ringtee 1) ning tööandjale oli teatatud, et hagejat ei lubata kinnipidamisasutuse poolt enam tööle, siis võis tööandja TLS § 97 lg 3 kohaselt TLS § 88 lg 1 alusel hagejaga sõlmitud töölepingu üles öelda tähtaega järgimata. Tööandjalt ei ole võimalik mõistlikult nõuda, et ta oleks teatanud töölepingu ülesütlemisest ette, sest töösuhe lõppes töötajast tuleneval põhjusel. Töövaidluses ei oma tähtsust Tartu Vangla direktori asetäitja 12.11.2010 käskkiri, millega tunnistati alates 09.11.2010 kehtetuks hageja töötamise luba. Käskkiri reguleerib kinnipidamisasutuse ja kinnipeetava, mitte kinnipeetava ja tema väljaspool vanglat oleva tööandja vahelist suhet. Töötamise luba tunnistati kehtetuks põhjusel, et kinnipeetava liikumine väljaspool vanglat võib ohustada tema enda, vangla või teiste isikute julgeolekut. Töötamise luba ei tunnistatud kehtetuks põhjusel, et tööandja keeldus hagejat tööle lubamast või tegi talle etteheiteid töö kvaliteedi vms osas.
Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt etteteatamistähtaega järgimata oli toimunud seadusest tuleneval alusel ja seaduse nõuetele vastavalt, olles kehtiv nii sisult kui ka vormilt, mistõttu kohtul ei ole alust ülesütlemise tühistamiseks. Hagejal ei ole alust nõuda hüvitust töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A. Šuvalov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 1. märtsi 2011 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja lõpetada tööleping A. Šuvalovi ja OÜ Seicom Uksetehas vahel ning välja mõista OÜ-lt Seicom Uksetehas hüvitis summas 758.50 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus rajanud otsuse kostja paljasõnalistele ütlustele, mis ei ole kooskõlas kirjalike dokumentidega. Nii oli vastavalt töölepingu ülesütlemise avaldusele hageja viimane tööpäev 05.11.2010, mitte 08.11.2010, nagu leidis ekslikult kohus; 2) on ekslik kohtu järeldus, et hageja ei ilmunud 08.11.2010 tööle hagejast tuleneval mõjuval põhjusel. Hagejat ei lubatud 08.11.2010 Tartu Vanglast välja, sest sellest päevast oli hageja ja kostja töösuhe lõppenud, hageja ei olnud kohustatud ilmuma tööle ja Tartu Vangla ei olnud kohustatud lubama teda vanglast välja. 08.11.2010, kui kostja ütles töölepingu üles, oli hagejal Tartu Vangla direktori luba töötamiseks kostja juures väljaspool vanglat. Luba tühistati alles 12.11.2010, s.o pärast seda, kui kostja ütles töölepingu üles; 3) ei sisalda töölepingu ülesütlemise avaldus ja tööloa tühistamise käskkiri asjaolusid, mis tingisid töölepingu ülesütlemise ja tööloa tühistamise. Seetõttu lasub kostjal kohustus tõendada, et esinesid asjaolud töölepingu ülesütlemiseks. Kostja ei ole seda kohustust täitnud. Ajaliselt oli kostja esimene, kes ütles töölepingu üles, sellele reageeris Tartu Vangla ainuvõimalikul viisil – keelas kõigepealt liikumise väljaspool vanglat ja tühistas siis tööloa. Töölepingu erakorraline ülesütlemine ei toimunud seadusest tulenevatel alustel ja korras.
5.OÜ Seicom Uksetehas vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt lõpetas kostja töölepingu korrektselt. Kostjale teatas 05.11.2010 Tartu Vangla peaspetsialist Evi Sõdda, et kinnipeetav A. Šuvalov on rikkunud tööl käimise režiimi ja enam teda kostja ettevõttesse tööle ei lubata. Hageja täitis tööülesandeid rahuldavalt, seega kostjal ei olnud huvi temaga töölepingut lõpetada. Kuna aga vangla hagejat tööle ei lubanud, siis pidas kostja enesestmõistetavaks, et lõpetab töölepingu. Eeltoodust lähtuvalt ei olnud kostjal võimalik rakendada töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnustada ülesütlemise tühisust ja jättis rahuldamata hüvitise nõude. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega tuvastab ülesütlemise tühisuse ja lõpetab töölepingu alates 09.11.2010 ning mõistab hageja kasuks välja hüvitise 10 tööpäeva ulatuses. Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ja TsMS § 651 lg 1 alusel ringkonnakohus ei kontrolli osas, milles maakohtu otsust ei vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
7.Maakohus on õigesti viidanud vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-le 2, mille kohaselt kinnipeetava töötamise korral järelevalveta väljaspool vanglat kohaldatakse töösuhteid
reguleerivate seaduste sätteid, sealhulgas töölepingu sõlmimise ning töötasu ja puhkuse kohta. Kinnipeetavaga sõlmitavast töölepingust ei tohi nähtuda tema viibimine karistuse kandmisel. VangS § 41 lg 1 kohaselt kinnipeetaval, kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võimaldatakse tema nõusolekul töötada järelevalveta või järelevalve all väljaspool vanglat, kui see on vastavuses vangistuse täideviimise eesmärkide ja kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 22 sätteid. VangS § 22 lg 1 sätestab soodustused, mida vanglateenistuse ametnik võib kinnipeetavale tema nõusolekul kohaldada. Ringkonnakohus leiab, et kinnipeetava töötamise õigus on soodustus, mida kohaldatakse haldusaktiga ning seega ka lõpetatakse haldusaktiga. Käesolevas asjas on maakohus kohtuistungil avaldanud Tartu Vangla direktori 12.11.2010 käskkirja, millega tunnistati kehtetuks A. Šuvalovi töötamise luba alates 09.11.2010 (lk 23). Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et tööandja ei ole maakohtus ega ka ringkonnakohtus tõendanud oma väidet, et vangla peaspetsialist E. Sõdda teatas 05.11.2010, et A. Šuvalovi ei lubata enam tööle. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui avaldusest ei tulene teisti. Hageja vaidles maakohtus kostja vastuväidetele vastu, mistõttu pidi kostja oma vastuväiteid tõendama. Maakohus ei ole kooskõlas TsMS § 347 ja § 351 selgitanud pooltele tõendamiskoormist, kuid kostja ei ole ka apellatsiooniastmes soovinud oma väiteid tõendada. Kostja on esitanud tõendina Tartu vangla direktori käskkirja 12.11.2010, kuid nimetatud akt ei andnud alust tööleping üles öelda alates 08.11.2010. Kinnipeetava tööle lubamist väljapoole vanglat reguleerib „Vangla sisekorraeeskiri“ (redaktsiooni jõustumise kp: 01.09.2010) ja „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ ( 07.02.2007 nr 9 justiitsministri määrus; redaktsioon 11.12.2009 31.05.2011). Kui kinnipeetav on tööle lubatud, siis tööandja ja töötaja suhteid reguleerib töölepingu seadus. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et käesolevas asjas esines TLS § 88 lg 3 toodud töölepingu erakorralise üles ütlemise alus. Ringkonnakohus leiab, et tööandja saab töötajaga, kes on kinnipeetav ja töötab loa alusel väljapool vanglat, töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 3 alusel, kui vangla direktor on Vangla sisekorraeeskirja § 966 alusel loa kehtetuks tunnistanud. Käesolevas asjas on esitatud Tartu Vangla direktori 12.11.2010 käskkiri, millega tunnistati kehtetuks A. Šuvalovi töötamise luba alates 09.11.2010 (lk 23). Ringkonnakohtu arvates on vangla seadnud töötaja ja tööandja väga ebamugavasse olukorda, kui tunnistas kaudselt kolmanda isiku (tööandja) õigusi puudutava soodustava haldusakti tagasiulatuvalt kehtetuks. Ringkonnakohus leiab, et kuna puudus hageja töötamise loa tühistamise kohta haldusakt ning tõendatud ei ole ka muul viisil tööandja teavitamine tööloa lõppemisest ajavahemikul 05.-08.11.2010, siis ei olnud alust töölepingut erakorraliselt töötajast tuleneval põhjusel üles öelda. Ringkonnakohus leiab, et kuna töötamise luba 08.11.2010 kehtis, siis sel päeval ei olnud tööle mitteilmumine tingitud töötajast, asjaolu, et teda ei lubatud tööle loa kehtivuse ajal, ei saa olla piisav alus öelda tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt. Kuna tööandjal puudus 08.11.2010 hagejaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alus, siis on töölepingu ülesütlemine tühine TLS § 107 lg 1 alusel.
8.Maakohtus hageja töölepingu lõpetamise nõuet ei esitanud, kuid apellatsioonikaebuses taotleb apellant, et kohus lõpetaks töölepingu. Ringkonnakohus leiab, et hageja tööleping tuleb lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel alates 09.11.2010.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et töölepingu erakorralise ülesütlemise vormipuudused ei too TLS § 95 lg-st 3 tulenevalt kaasa ülesütlemise tühisust. Samuti on maakohus õigesti tuvastanud, et etteteatamistähtaja rikkumist ei ole tööandjale alust ette heita kooskõlas TLS § 97 lg-ga 3.
10.Apellant taotleb hüvitise väljamõistmist kolme kuu palga ulatuses summas 758,50 eur. TLS § 109 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus või töövaidluskomisjon hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Ringkonnakohtu arvates tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada hageja eristaatusega, tema töösuhet reguleerib lisaks töölepingu seadusele ka vangla sisekorra eeskiri. Asja materjalide kohaselt oli tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda alates 09.11.2010. Eelkõige on ülesütlemise tühisus tingitud tööandja ja vangla vahelise suhtluse puudustest, töölepingu ebaõige lõpetamine ei toonud kaasa töötaja õiguste ulatuslikku ja põhjendamatut piiramist. Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja kasuks tuleb välja mõista hüvitis 10 tööpäeva eest. Hageja on märkinud oma oktoobri kuu töötasu suuruseks 3956 kr (252,83 eur). Kostja töötasu suuruse osas vastuväiteid esitanud ei ole. Võttes aluseks „keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra“ §-id 2 ja 3 ja arvestades, et 2010 a oktoobris oli 21 tööpäeva, siis on hageja keskmine töötasu päevas 12,03 eur ja välja mõistmisele kuulub 120, 40 eurot.
10.Menetluskulud jätab ringkonnakohus menetlusosaliste endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel.
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.