TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võivad avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud 1(3)

2-11-6234 menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg-te 1 ja 5 alusel kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 17 kohaselt teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 510 lg-te 1 ja 4 alusel pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Teates avaldatakse hoiatus võimalikust surnukstunnistamisest ja kutsutakse kõiki isikuid üles esitama kohtule andmeid isiku kohta, kelle surnuks tunnistamist taotletakse. Kui menetlust ei algatatud siseministri avalduse alusel, teatab kohus siseministrile menetluse algatamisest ning küsib temalt riigile teadaolevaid andmeid teadmata kadunud isiku kohta ning seisukohta isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Kohus võib koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel, sõltumata sellest, kes esitas surnuks tunnistamise avalduse.

2(3)

2-11-6234 Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kutsus T P üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, kuid kohtule andmeid ei ole keegi esitanud. Kohus edastas päringu isiku kohta ka siseministeeriumile, kuid vastusest selgus, et riigile ei ole teada andmeid isiku kohta. Kohtu poolt võetud abinõud andmete väljaselgitamiseks isiku kohta ka ei andnud tulemusi. Menetluse käigus selgus, et isiku kohta ei ole midagi teada alates 11. oktoobrist 1993.a. 04. augusti 1997.a Sillamäe linnakohtu otsusega tunnistati T P teadmata kadunuks alates 11. oktoobrist 1993.a, s.t et rohkem kui viis aastat ei ole teadmata kadunud isiku kohta andmeid, et ta oleks elus. Eeltoodu ja tsiviilasjas kogutud tõendite alusel kohus järeldab, et T P on surnud. TsÜS § 20 lg-te 1 ja 2 kohaselt surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg. Kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. T P kohta on viimased andmed 1993. aastast (kui T P lahkus kodust). Seega kohus loeb T P surmaajaks XXX.a. Eeltoodu alusel tunnistab kohus T P surnuks ning loeb tema surmaajaks XXX.a. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus rahuldab avalduse ja menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.