TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Asjaolud Avaldaja taotleb eestkoste pikendamist M. F.`i suhtes. Avalduse kohaselt on Viru Maakohtu 20.06.2008. a määrusega tsiviilasjas 2-07-50703 piiratud teovõimega M. F.i eestkostjaks määratud Maida Vallavalitsus. Alates 19.11.2007 on M. F. paigutatud Võisiku Hooldekodusse ööpäevaringsele hooldamisele. M. F. vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist ja jälgimist. Sõnalist kontakti M. F.iga ei saa.Ta ei ole võimeline aru saama lihtsamatest korraldustest ja tema intellekt vastab sügavale vaimsele alaarengule. Arvestades eeltoodud asjaolusid vajab M. F. jätkuvalt eestkostjat. Avaldajal ei ole õnnestunud leida sobivat füüsilist või juriidilist isikut, kes oleks nõus M. F.i eestkostja ülesandeid täitma. Avaldaja palub määrata M. F.i eestkostja ülesandeid täitma Maidla Vallavalitsuse. 09.05.2011. a määras kohus M. F.`ile õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. M. F.i esindas menetluses vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev. M. F.i esindaja esitas kohtule arvamuse 20.06.2011. a.

Kohtumääruse põhjendused ja järeldus Kohus oma järelduses juhindub Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-526. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma

isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 alusel peab kohus TsMS § 526 lg 2 p 5 järgi otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtunik Maimu Laumets kuulas 17.06.2011 erinõude korras M. F.i tema viibimiskohas Võisiku Hooldekodus. Kohtunikul sõnalist kontakti M. F.iga saavutada ei õnnestunud, sest M. F. ei räägi. Kõnest saab ta aru ilmselt mingit määral, sest täidab korraldusi. Kohtunik veendus vahetu mulje põhjal, et M. F. ei ole võimeline eestkoste pikendamise küsimuses oma tahet avaldama ning tema suhtes ei ole eestkoste vajadus ära langenud. M. F.i esindaja arvamuse kohaselt kohtus esindaja M. F.iga Võisiku Hooldekodus 16.06.2011.a. Sisuline kontakt M. F.iga ei ole võimalik, kuna tal puudub kõne. Ta reageerib oma nimele „M.“. Esindaja veendus vahetult, et M. F. vajab jätkuvalt eestkostet. Esindaja palub määrata M. F.i eestkostjaks 5 aastaks Maidla Vallavalitsuse. Vastavalt TsMS § 528 lg 3, ei pea eestkostja ametiaja pikendamisel eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. 11.04.2008.a kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 40 kohaselt on M. F.il raske vaimne alaareng (nõrgamõistuslikkus idiootsuse kujul). Vaimne alaareng on tal kaasasündinud. Käesoleval ajal avaldub vaimne alaareng kõne puudumisena, võimetusena õppida kõnelema ja mõistma kõnet, võimetusena õppida lugema ja kirjutama, võimetusena ennast ise teenendada ja oma elu iseseisvalt korraldada, pideva ööpäevaringse kõrvalabi ja järelevalve vajadusena. Seisund ei ole ravitav ja kestab kogu elu. M. F. ei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. M. F. ei suuda oma tahet teostada ühegi rahasumma ulatuses. M. F.il tuleks keelata igasuguste tehingute tegemine. M. F. vajab eestkostjat. Eestkostja peaks M. F.i eest ära tegema kõik juriidilised toimingud, rahalised tehingud ja kindlustama pideva ööpäevaringse järelvalve ja kõrvalabi. Kuna M. F.il esinev seisund ei ole ravitav ja kestab kogu eluaja, siis on eestkoste vajadus eluaegne. Eeltoodust tulenevalt ning eestkoste määramise aluseks olevate materjalide ja käesolevas tsiviilasjas kogutud tõendite põhjal, arvestades M. F.`i psüühilise seisundi pöördumatust, on kohus seisukohal, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud ega lange ka lähemal ajal. Ekspertiisi teostamine ei anna uusi andmeid eestkostetava seisundi ega asja lahendamise seisukohast, mistõttu ei pea kohus ekspertiisi teostamist vajalikuks ega põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M. F. on piiratud teovõimega ja ta vajab jätkuvalt eestkostet. PkS § 205 lg 1 kohaselt kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul ning lg 3 kohaselt kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks täisealise elukohajärgne valla- või

linnavalitsus. Kuna sobivat füüsilist või juriidilist isikut, kes oleks nõus ja suuteline täitma eestkostja ülesandeid, ei leidu, määrab kohus M. F.i eestkostjaks Maidla Vallavalitsuse. Kuna TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, tuleb eestkoste seada viieks aastaks. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.