TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

ASJAOLUD

Kohtla-Nõmme Vallavalitsus esitas 31.märtsil 2011 Viru Maakohtule avalduse E. N.a määramiseks 18.07.1975 sündinud M. N.a eestkostjaks. Avalduse kohaselt on M. N. töövõimetuspensionär. M. N. ei tule ise oma elu korraldamisega toime ning seetõttu elab ta tegelikult oma ema E. N.a elukohas. Ta ei oska süüa teha, majapidamise eest hoolt kanda. Talle tuleb täpselt öelda millal riideid vahetada ning mida selga panna kui ta õue läheb. Haigusest tingituna peab ta võtma ravimeid, kuid vabatahtlikult ta seda teha ei taha. Kui ta ei ole pikema aja jooksul ravimeid tarvitanud, muutub ta vägivaldseks. M. ei oska oma pensioniga terve kuu jooksul majandada. 2009 müüdi või kingiti M.le Kohtla-Järvel elamiseks kõlbmatu võlgadega korter. Sellega seoses võttis M. Bigpangast laenu. Laenu tagasimakseid ta ei ole teinud ja võlg on kasvanud 464 euroni. Ostetud korteriga kaasnevad kommunaalkulud. Avalikus kohas kasutab M. ebatsensuurseid sõnu, süüdistab võõraid. Viru Maakohtu 01.aprilli 2011 kohtumäärustega määrati M. N.ale esindaja riigi arvel riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta ja ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

Vastavalt TsMS § 520 lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 05.05.2011 aktist nr KP-0044-11/1240 nähtub, et M. N.al on raskekujuline psüühikahäire- paranoidne skisofreenia. Ta ei saa aru oma tegudest ja ei ole võimeline neid juhtima, selline võimetus on kestva iseloomuga, M. N. vajab eestkostet (tl 2829). Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Kohus kuulas M. N.a ära temale tuttavas keskkonnas tema tegelikus elukohas E. N.ale kuuluvas elamus: Kohtla-Nõmme vallas xxx sotsiaaltöötaja M.R. ja E. N.a juuresolekul ( tl 58 ). Perekonnaseadus (PkS) § 203 lg 1 alusel, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib eestostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Kohus on seisukohal, et M. N. vajab eestkostet. Samas maakohus leiab, et M. N. võib teha pisitehinguid summas 3 eurot päevas kuid mitte üle 30 euro kuus. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab M. N.a eestkostjaks E. N.a tähtajaga viieks aastaks, so kuni 22.juunini 2016. Seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Kohus on seisukohal, et E. N. sobib oma isikuomadustelt täitma eestkostja ülesandeid. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 1, § 525 lg 3, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 3 alusel /---/ isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud /---/ võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Teatavakstegemine Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks

ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas.

Kohtunik O.Mihkelson

Digitaalselt allkirjastatud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.