Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-10-48119

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-10-48119 tõendava dokumendi. Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse teatistest nähtub, et hageja ei ole sooritanud isegi B1-tasemel eksamit. Töötajat on pidevalt ja järjekindlalt informeeritud vajadusest viia keeleoskus nõutavale tasemele. Kostja andis hagejale õpetajana töötamiseks vajaliku keeleoskuse nõuete täitmiseks piisavalt aega. Kuivõrd töötaja seda kokkulepitud tähtajaks täitnud, ei olnud võimalik tema töölepingut pikendada ning see lõppes 05.04.2010. Töölepingu tähtajalisuse tuvastamise ja töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamise nõue on aegunud. Töötaja ei saa nõuda töölepingu ülesütlemise kehtetuks tunnistamist, sest tööleping lõppes tähtaja möödumise tõttu. Nõude esitamise lepingu tähtajalisuse vaidlustamiseks möödus 06.08.2009, s.o 4 kuud peale töölepingu muudatuste nr 42 (korduv) sõlmimist. Töötaja nõuded tööga kindlustamiseks ja kahju hüvitamiseks on alusetud ja põhjendamatud. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus tegi 08.04.2011 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Kohus jättis läbi vaatamata hageja nõude töölepingu tähtajalisuse tühisuse tuvastamiseks. Kuna hagejaga lõpetati tööleping 05.04.2010, siis kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 131 lg 1 järgi tuleb töölepingu lõpetamise õiguspärasuse hindamisel kohaldada alates 01.07.2009 kehitavat töölepinguseadust. TLS § 131 lg 1 järgi enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Arvestades 08.06.1993, 04.04.2008 ja 06.04.2009 sõlmitud töölepinguid, leidis kohus, et 04.04.2008 ja 06.04.2009 sõlmitud lepingud ei ole iseseisvad lepingud, vaid poolte kokkuleppega 08.06.1993 sõlmitud lepingu tingimuste osaline muutmine. Kuna vaidluse all on 04.04.2008 ja 06.04.2009 sõlmitud kokkulepe lepingu tähtajaliseks muutmiseks, siis vaidluse lahendamiseks tuleb vastavalt kehtiva TLS § 131 lg 2 kohaldada kuni 01.07.2009 kehtinud seadust. Kehtinud TLS § 27 lg 2 sätestas, millal võib sõlmida töölepingu määratud ajaks, ning selle sätte punkti 6 järgi võib määratud ajaks töölepingu sõlmida ka seadusega, samuti vabariigi valitsuse määrusega ettenähtud juhtudel. Vabariigi Valitsuse 07.09.1999 määrus nr 267 sätestab, et kui koolieelse lasteasutuse, lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli või gümnaasiumi õpetaja vaba ametikohta ei õnnestu täita konkursi korras, lubada direktoril (juhatajal) sõlmida õpetajaga tööleping määratud ajaks, tähtajaga kuni üks aasta. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et enne hagejaga 04.04.2008 ja 06.04.2009 sõlmitud lepingu muudatusi, oli korraldatud nimetatud ametikohale konkurss ning see nurjus. Seega lepingu muutmiseks tähtajaliseks puudusid seadusest tulenevad alused. TLS § 15 lg 1 järgi töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust, on kehtetud. Seega tuleb kohtu arvates asuda seisukohale, et töölepingu tingimuste muutmine selliselt, et tööleping muutus tähtajaliseks, on kehtetu. Kuna TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole lepingu tingimusel, millega muudeti tähtajatu tööleping tähtajaliseks, õiguslikke tagajärgi algusest peale, ei allu nimetatud tingimuse tühisuse tuvastamine aegumise regulatsioonile. Seega ei ole vaidlusaluse lepingutingimuse tühisuse tuvastamine aegunud. TsÜS § 85 kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Seega 06.04.2009 töölepingu muudatuste p-s 1.2 kokkulepitu, mille kohaselt kohustus hageja hiljemalt 05.04.2010 esitama kostjale riigikeele oskust tõendava dokumendi, on kehtiv. Nimetatud poolte kokkulepe ei ole vastuolus TLS §-s 15 lg 1 sätestatuga, kuivõrd Vabariigi Valitsuse 26.06.2008 määruse nr 105 § 11 lg 3 järgi nõutakse vähemalt B2-tasemel eesti keele oskust pedagoogidelt (v.a eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajad). Kostja on 05.04.2010 käskkirjas (toimik lk 20) viidanud, et tööleping lõpetati tähtaja möödumise tõttu. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selle, et tööleping lõpetati selle tõttu, et hageja

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-10-48119 ei valda nõutaval määral eesti keelt. 28.02.2011 kohtuistungil selgitas hageja, et ta oli teadlik keeleoskuse nõudest ning tööandja kordas seda pidevalt. Seega tööleping öeldi sisuliselt hagejale üles TLS § 88 lg 1 p 2 alusel, mis sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei sobi töökohale. Hageja töötas lasteasutuses pedagoogina ja pidi valdama eesti keelt vähemalt B2- tasemel. Asjas puudub vaidlus, et hageja ei vallanud eesti keelt ei B1- ega B2-tasemel. Seetõttu oli kohtu arvates hagejaga töölepingu lõpetamine õiguspärane. Kostja 05.04.2010 käskkiri vastab TLS § 95 lg-s 1 sätestatud ülesütlemisavaldusele kehtestatud nõuetele. Asjaolu, et käskkirjas ei ole sõnaselgelt viidatud, et tööleping öeldakse üles, kuna hageja oskused ei vasta ametikohale esitatavatele nõuetele, ei too kaasa kohtu arvates ülesütlemise tühisust, kuna ülesütlemise põhjenduse puudumine ei mõjuta TLS § 95 lg 3 järgi ülesütlemise kehtivust. 06.04.2009 töölepingu muudatuste p-st 1.2 nähtub, et kostja andis hagejale teada, et kui ta eesti keele oskust nõutaval tasemel ei omanda, siis tööleping lõpetatakse 05.04.2010. Seega on kohtu arvates kostja TLS § 97 lg 1 ettenähtud ette teatamise tähtaega järginud. Kuna hagejaga lõpetati tööleping õiguspäraselt, puudub hagejal õigus nõuda palga maksmist. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud töölepingu tähtajalisuse tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks hagi esemena puudub õigustatud huvi, kuna asjas on esitatud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, tööle lubamise ja saamata jäänud töötasu nõuded. Hageja poolt esitatud tuvastusnõude näol on sisuliselt tegemist hagi avalduse asjaoludesse kuuluva õigusliku väitega, mistõttu tuleb nimetatud nõue TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi jätta läbi vaatamata. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega tühistada TLS § 80 alusel töölepingu ülesütlemine, võimaldada edasi töötamist või alternatiivselt lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel. Ebaõige on kohtu seisukoht, et hagejaga lõpetati tööleping sisuliselt TLS § 88 lg 1 p 2 alusel. Kui kohus tuvastas, et lepingu tähtajaliseks muutmiseks puudusid õiguslikud alused, oleks ta pidanud tuvastama, kas lepingu ülesütlemine TLS § 80 alusel oli tühine. Selle asemel lõpetas kohus lepingu omal algatusel ja uuel alusel, ületades sellega hagi lahendamise piire. Töölepingu ülesütlemisel TLS § 88 lg 1 p 2 alusel pidi kohus selgitama, kas kostja pakkus töötajale täiendõpet, kas hageja osales selles ja mis tulemusel. Kohus jättis kohaldamata TLS § 107 lg 2 ja § 109 lg 1 sätestatu. Vastustaja seisukoht Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb edasikaevatud osas tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu, ringkonnakohus saab asjas teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Vaidlustamata asjaolude kohaselt: - on hageja töötanud Loksa lasteaias õpetajana 25 aastat; - alates 08.06.1993 tähtajatu töölepingu alusel;

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-10-48119 -

-

04.04.2008 sõlmisid pooled tähtajalise töölepingu nr 42 kehtivusega kuni 03.04.2009; 06.04.2009 sõlmisid pooled tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni 05.04.2010, leping sisaldas tingimust, et hageja esitab ühe aasta jooksul riigikeele oskust tõendava dokumendi; kostja 05.08.2010 käskkirjaga nr 8 lõpetati hagejaga tööleping tähtaja möödumisel alates 05.04.2010; kuigi hageja on läbinud mitmeid eesti keele kursusi, ei valda ta riigikeelt õpetaja ametiks vajalikul B-2 tasemel; hageja keskmine brutopalk on 7 020 krooni.

Vaidlus oli poolte vahel selles, kas kostja sai öelda üles hagejaga lepingu TLS § 80 alusel alates 05.04.2010 põhjusel, et hageja ei oska nõutaval määral (vähemalt B2-tasemel) riigikeelt. Maakohus tuvastas õigesti, et töölepingu tingimuste muutmine selliselt, et tööleping muutus tähtajaliseks, on kehtetu ja vaidlusaluste lepingutingimuste tühisuse tuvastamine ei allu aegumise regulatsioonile. Õige on maakohtu seisukoht, et tehingu ühe osa tühisus ei toonud kaasa 06.04.2009 töölepingu p 1.2 kehtetust, mis kohustas hagejat esitama hiljemalt 05.04.2011 kostjale riigikeele oskust tõendavat dokumenti. Maakohus tuvastas õigesti, et tööleping lõpetati tähtaja möödumise tõttu, kuid sisuliseks töölepingu lõpetamise põhjuseks oli keeleoskuse puudumine ja tööleping öeldi hagejale üles TLS § 88 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud normi kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei sobi töökohale. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tõlgendanud vääralt TLS § 95 lg 3, mille kohaselt ülesütlemise põhjenduste puudumine ei mõjuta TLS § 95 lg 3 järgi ülesütlemise kehtivust. Sätet ei saa tõlgendada viisil, et ülesütlemisavalduses võivad sisalduda valed alused või põhjendused töölepingu ülesütlemiseks. Ülesütlemine on tööandja ühepoolse tahteavaldusega teostatav õigussuhet lõpetav kujundusõigus. Kui üldjuhul ei näe seadus ette ülesütlemise vorminõuet, siis TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama sätte teise lõike kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Käesolevas asjas esile toodud asjaolude kohaselt ütles tööandaja töötajale töölepingu üles kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis üksnes tähtajalise lepingu lõppemise tõttu ja suuliselt vajaliku keeleoskuse puudumise tõttu. Seega suuline ülesütlemine keeleoskuse puudumise tõttu oli tühine (TLS § 95 lg 1 II lause) ja ülesütlemist ei saa lugeda sellel alusel toimunuks (TLS § 104 lg 1). Seetõttu ei ole asjakohased ka maakohtu järeldused TLS § 97 lg-st 1 tuleneva etteteatamistähtaja andmise kohta 06.04.2009 töölepingu p-s 1.2 keeleoskuse omandamiseks. Kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1). Sellisel juhul lõpetab kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2). Vastava taotluse on hageja alternatiivselt apellatsioonkaebuses esitanud. Seadusest ei tulene, et kohtu poolt töölepingu lõpetamise eelduseks on vajalik eelnev hoiatamine või täiendõppe pakkumine töötajale tööandja poolt,

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-10-48119 mistõttu vastavad apellatsioonkaebuse väited ei ole põhjendatud. Arvestades, et töötaja oli töötanud 25 aastat lasteaias õpetajana, oleks temale saanud erakorraliselt töölepingu üles öelda vajaliku keeleoskuse puudumise tõttu TLS § 88 lg 1 p 2 alusel vähemalt 90-päevase etteteatamisajaga (TLS § 97 lg 2 p 4). 06.04.2009 tähtajatu töölepingu punkti 1.2 ei saa lugeda ülesütlemisavalduseks koos etteteatamisajaga, kuna see on tingimuslik ja seetõttu tühine (TLS § 95 lg 1). Seega tuleb pooltevaheline tööleping lugeda lõppenuks kolme kuu möödumisel tühise ülesütlemisavalduse tegemisest ehk 05.04.2010 + 3 kuud, so alates 05.07.2010. Hageja nõue võimaldada tal viivitamatult edasi töötada on käsitletav tööle ennistamise nõudena. Sellist õiguskaitsevahendit alates 01.07.2009 kehtiv töölepinguseadus ette ei näe ja hageja nõuet pole võimalik rahuldada. Kui kohus lõpetab töölepingu § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 1). Käesolevas asjas on töötaja toonud kaalumist vääriva asjaoluna esile pikaaegse staaži kostja juures ja töölepingu ülesütlemise mittenõuetekohasuse, kostja aga hagejal vajaliku keeleoskuse puudumise. Kohus leiab, et antud asjaoludel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 21 060 krooni. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul märkinud otsuses valesti hagihinna. Maakohtus nõudis hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja töötasu alates 09.04.2010 kuni tööle asumiseni. Samuti taotles hageja tööle ennistamist, mis on mittevaraline nõue hinnaga 25 000 krooni. Kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind (TsMS § 134 lg 3). Rahalise nõude näol oli tegemist korduva kohustuse täitmisele suunatud nõudega, mille korral on hagihinnaks kohustuste koguväärtus, kuid mitte suurem kui kohustuste aastase koguväärtuse kolmekordne summa (TsMS § 129 lg 1). Arvestades, et hageja keskmine kuupalk oli 7020 krooni, oli hagihinnaks (7020 x 12) + 25 000 = 109 240 krooni ehk 6 981,71 eurot. Hageja nõudest rahuldab ringkonnakohus nõude tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja rahalisest nõudest 21 060 krooni, mis vastab 1 345,99 eurole. See vastab umbes poolele hageja nõuete koguulatusest. Seega tuleb maakohtu menetluskulud jätta 50 % ulatuses kostja ja 50 % ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebuse esitamisel on tsiviilasja hind tulenevalt apellatsioonkaebuse ulatusest 21 060 krooni. Apellatsioonkaebuse rahuldamisest tulenevalt jäävad apellatsioonimenetluse kulud täies ulatuses kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Imbi Sidok

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.