Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.04.2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-48119
Tsiviilasi
TP hagi L linn LLkaudu vastu töövaidlusega seotud nõuetes
Hagi hind
4 037,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Resolutsioon
Hageja – TP(isikukood XXX) Hageja nõustajad Vassili S ja Viktoria G Kostja – L linn LL kaudu Kostja esindaja AÖ, kostja nõustaja Kaire K Kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata. Jätta läbi vaatamata TP hagi L linn LL kaudu vastu nõudes tuvastada töölepingu tähtajalisuse tühisus. Hageja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese teatavakstegemisest.
astme
kohtu
otsuse
avalikult
Hagiavalduse kohaselt töötas hageja L lasteaias õpetajana 25 aastat alates 1985.a. 08.06.1993.a on hageja ja LLvahel sõlmitud tähtajatu tööleping nr 10, mis on seniajani lõpetamata. 2008.a sõlmisid pooled tähtajalise töölepingu üheks aastaks s.o kuni 03.04.2009.a. Selle lepingu lõppemisel tähtaja saabumisega sõlmisid hageja ja kostja uue tähtajalise lepingu. Lepingu p 1.2 järgi oli leping sõlmitud 1 aastaks tingimusel, et töötaja esitab selle aja jooksul riigikeele oskust tõendava dokumendi. Lepingu viimaseks kuupäevaks oli 05.04.2010.a. 08.04.2010.a lõpetati hagejaga tööleping. Hageja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine on tühine. 2008.a ja 2009.a sõlmitud tähtajalised töölepingud on tühised. 08.04.2010.a on lõpetatud tööleping nr 42, kuid tähtajatu tööleping nr 10 on lõpetamata. Kostja ei võimalda hagejal tööülesandeid täita. Tööandja peab hüvitama hagejale töölt sunnitud aja eest saamata jäänud töötasu alates 09.04.2010.a kuni tööle asumise ajani. Hageja töötasu oli 7200 krooni kuus bruto. Hageja palub tuvastada, et töölepingu ülesütlemine on tühine, ning mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu alates 09.04.2010.a.
Kostja hagi ei tunnista. Hagejaga sõlmiti 08.06.1993.a tööleping, töölepingu tingimusi muudeti mitmel korral, poolte vahel vormistati uus töölepingu redaktsioon, millele pandi uus number 42. Töölepingu tingimusi muudeti, tööleping sõlmiti määratud tähtajaks, põhjuseks oli hageja puudulik kvalifikatsioon/keeleoskus. Aasta möödudes muudeti lepingut ning loeti tööleping sõlmituks kuni 05.04.2010.a s.o üheks aastaks tingimusel, et töötaja esitab selle aja jooksul riigikeele oskust tõendava dokumendi. Riikliku Eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse teatistest nähtub, et hageja ei ole sooritanud isegi B1-tasemel eksamit. Vajadusest keeleoskus nõutavale tasemele viia on informeeritud töötajat pidevalt ja järjekindlalt. Kostja leiab, et on andnud töötajale õpetajana töötamiseks vajaliku keeleoskuse nõuete täitmiseks piisavalt aega. Kuivõrd töötaja seda kokkulepitud tähtajaks ei teinud, ei olnud võimalik tema töölepingut pikendada ning see lõppes 05.04.2010.a. Kostja on seisukohal, et töölepingu tähtajalisuse tuvastamise ja töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamise nõue on aegunud. Töötaja ei saa nõuda töölepingu ülesütlemise kehtetuks tunnistamist, sest tööleping lõppes tähtaja möödumise tõttu. Nõude esitamise aeg sõlmitud lepingu tähtajalisuse vaidlustamiseks möödus 06.08.2009, s.o 4 kuud peale seda kui töölepingu muudatused nr 42 (korduv) sõlmiti. Töötaja nõuded tööga kindlustamiseks ja kahju hüvitamiseks on alusetud ja põhjendamatud.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidele lisatud lepingu (tlk 13-14) kohaselt sõlmisid pooled 08.06.1993.a töölepingu nr 10, mille kohaselt asus hageja tööle L lasteaeda kasvataja ametikohale, tööleping sõlmiti määramata tähtajaks. 04.04.2008.a sõlmiti poolte vahel tööleping 42 (tlk 1617), mille p 1.2 kohaselt sõlmiti leping üheks aastaks. 06.04.2009.a. sõlmiti poolte vahel tööleping nr 42 (korduv) (tlk 18-19) tähtajalisena üheks aastaks, lepingu viimane kuupäev on 05.04.2010.a.
05.04.2010.a käskkirjaga lõpetati hagejaga tööleping 05.04.2010.a. Hageja on seisukohal, et temaga töölepingu ülesütlemine on tühine. Kuna hagejaga lõpetati tööleping 05.04.2010.a siis vastavalt kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 131 lg-le 1 tuleb töölepingu lõpetamise õiguspärasuse hindamisel kohaldada alates 01.07.2009.a kehitavat töölepinguseadust. TLS § 131 lg 1 järgi enne 2009.aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009.aasta
Kostja on oma 05.04.2010.a käskkirjas (tlk 20) viidanud, et tööleping lõpetati tähtaja möödumise tõttu. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selle, et tööleping lõpetati selle tõttu, et hageja ei valda nõutaval määral eesti keelt. 28.02.2011.a toimunud istungil antud hageja seletustest nähtub, et ta oli teadlik keeleoskuse nõudest ning tööandja kordas seda pidevalt. Seega tuleb käesolevas asjas asuda seisukohale, et tööleping öeldi sisuliselt hagejale üles TLS § 88 lg 1 p 2 alusel, mis sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eelda töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei sobi töökohale. Hageja töötas lasteasutuses pedagoogina, Vabariigi Valitsuse 26.06.2008.a määrusest nr 105 tuleneb kohustus, et pedagoog peab valdama eesti keelt vähemalt B2 tasemel. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja ei vallanud eesti keelt ei B1 ega B2-tasemel. Seetõttu leiab kohus, et töölepingu lõpetamine hagejaga oli õiguspärane. TLS § 95 lg 1 sätestab nõuded ülesütlemisavaldusele, mille järgimisel on töölepingu ülesütlemine kehtiv. Kohus on seisukohal, et kostja 05.04.2010.a käskkiri vastab nimetatud nõuetele. Asjaolu, et nimetatud käskkirjas ei ole sõnaselgelt viidatud, et tööleping öeldakse üles, kuna hageja oskused ei vasta ametikohale esitatavatele nõuetele, ei too kaasa kohtu arvates ülesütlemise tühisust kuna ülesütlemise põhjenduse puudumine ei mõjuta TLS § 95 lg 3 järgi ülesütlemise kehtivust. TLS § 97 lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides, lg 2 p 4 kohaselt erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva. Kohus on seisukohal, et 06.04.2009.a. töölepingu muudatuste p- s 1.2 nähtub, et kostja andis hagejale teada, et kui ta eesti keele oskust nõutaval tasemel ei omanda, siis tööleping lõpetatakse 05.04.2010.a. Seega on kohtu arvates kostja töölepinguseaduses ettenähtud tähtaega järginud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagejaga on tööleping lõpetatud õiguspäraselt, sellest tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda palga maksmist. Hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata Hageja on asjas esitanud nõude tuvastada, et poolte vahel sõlmitud töölepingu tähtajalisus on tühine. TsMS (Tsiviilkohtumenetluse seadus) § 368 lg 1 järgi võib hageja hagi esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud töölepingu tähtajalisuse tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks hagi esemena puudub õigustatud huvi, kuna asjas on esitatud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, tööle lubamise ja saamata jäänud töötasu nõuded. Hageja poolt esitatud tuvastusnõude näol on sisuliselt tegemist hagi avalduse asjaoludesse kuuluva õigusliku väitega, mistõttu tuleb nimetatud nõue TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi jätta läbi vaatamata.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb täielikult rahuldamata, tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude
proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.