Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Aleksandr Kornienko töötas Loksa Laevatehase AS-is tootmisosakonna juhatajana alates 26.03.2002. Tööleping öeldi üles 07.08.2009 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ilma ette teatamata ja hoiatamata. Aleksandr Kornienko esitas Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse tööandja Loksa Laevatehase AS vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. 08.10.2009 otsusega (töövaidlusasjas nr 9.4-02/4511/09) jättis töövaidluskomisjon Aleksandr Kornienko avalduse rahuldamata ja luges töölepingu Loksa Laevatehase AS-iga lõppenuks 07.08.2009 ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Aleksandr Kornienko Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile otsusega ei nõustunud ja ITVS § 24 lg 3 alusel esitas 09.11.2009 Harju Maakohtule hagi Loksa Laevatehase AS-i vastu, milles palus tuvastada kostja 07.08.2009 ülesütlemisavalduse tühisust ja mõista kostjalt välja hüvitis hageja kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 77 506,50 krooni ning menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt ütles kostja 07.08.2009 hageja töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ilma ette teatamata ja hoiatamata. 05.08.2009 koostatud sisejuurdluste akti kohaselt leidis kostja, et hageja on kuritarvitanud oma ametiseisundit, kuna ta enda tellimuse täitmisel arvutas valesti materjali koguse ja tellimuse täitmiseks kulunud töötundide arvu, millega tekitas kostjale varalist kahju. Töökohustuste rikkumine seisnes selles, et tellimuse vormistamisel ei ole vormistatud nõuetekohaselt projektikaarti tellimuse kohta, määratud projektijuhti ega korraldatud projektile kulunud normtundide arvestust. Hagejat süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises ja isikliku kasu saamises. Hageja väitel esitas ta 29.04.2009 avalduse oma otsesele ülemusele, tootmisdirektorile, milles palus lubada isiklikuks otstarbeks valmistada aiakonstruktsioonid. Hageja otsene ülemus kooskõlastas tellimuse 29.04.2009. Töö täideti 29.06.2009, mille kohta vormistati üleandmisevastuvõtmise akt ja arve summas 7 743,16 krooni, mille hageja tasus. Hageja ei kuritarvitanud tellimuse täitmisel oma ametiseisundit. Tööjõukulu tööle määrati õigesti ja tegelikult kulunud tööaja määrasid vastavate tootmisüksuste juhid ning materjalide aruanded koostati kolmandate isikute poolt. Hagejal puudus võimalus mõjutada või kontrollida aruannete koostamist. Hageja ei nõustunud kostja poolt töölepingu lõpetamise aluseks toodud asjaoludega ning leidis, et ei ole rikkunud töökohustusi ega kuritarvitanud oma ametialaseid kohustusi. Kostja ei hoiatanud hagejat vastavalt TLS § 88 lg-le 3 eelnevalt töölepingu ülesütlemisest. Samuti oli mööda lastud töölepingu ülesütlemise mõistlik aeg vastavalt TLS § 88 lg-s 4 sätestatule. Kostja pidi ülesütlemisavalduses väidetud rikkumisest teada saama 12.06.2009, kui aiadetailide valmistamine lõppes ning hiljemalt 29.06.2009, tellimuse maksumuse vormistamisel. Seega lepingu ülesütlemine 07.08.2009 ei onud enam mõistlik. Kostja ei täitnud TLS § 97 lg 2 ps 3 ettenähtud lepingu erakorralise ülesütlemise 60 kalendripäevast tähtaega ega põhjendanud selle mittejärgimist. Seega puudus kostjal seaduslik alus töölepingu lõpetamiseks.

Hageja leidis samuti, et ülesütlemisavaldus on tühine, kuna töölepingu väidetavast rikkumisest tulenev nõue on aegunud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud.. Tootmisosakonna juhatajana töötanud hagejale öeldi tööleping üles sisejuurdlusega tuvastatud asjaoludel TLS § 88 lg 1 p 5 alusel tegude eest, millega hageja põhjustas kostja usalduse kaotuse enda vastu. 2009. aprillis võeti kooskõlastatult tootmisdirektoriga töösse hageja tellimus aiakonstruktsioonide valmistamiseks kostja materjalidest ning kasutades kostja töötajaid. Vastavalt oma töökohustustele ja tellimuse vormistamise reeglitele pidi hageja vormistama tellimuse kohta projekti kaardi, määrama vastutava projektijuhi ja korraldama projektile kulunud normtundide arvestuse. Hageja tellimuse valmistamise ajal oli hageja otsene ülemus tootmisdirektor puhkusel 15.06.2009 - 12.07.2009 ja hageja oli sellel ajal määratud tema asendajaks. Tootmisdirektori asendamine andis hagejale suuremad õigused (kinnitada tootmisosakondade kuu projektide aruanne ja osakondade üldaruanne) ja suurema vastutuse. Teiste õiguste seas andis asendamine hagejale õiguse kinnitada tootmisosakondade kuu projektide aruanne ja osakondade üldaruanded, mille tavaliselt kinnitas tootmisdirektor. Projekti lõpetamise ajal 29.06.2009 ja tootmisosakondade kuu projektide töö aruannete kinnitamise ajal 2.07.2009 ning üleandmisvastuvõtmisakti esitamisel raamatupidamisele vastutas hageja tööde täitmise kontrolli üle ja seda nii enda kui ka tootmisosakondade töö osas. Tellimuse vormistamisel rikuti ka muid kostja ettevõttes kehtinud reegleid. Tööd tulevad eelnevalt normeerida, hageja tellimuse kohta sai normeerija korralduse alles 31.07.2009 tootmisdirektorilt. Tellimusega seotud dokumentide uurimisel selgus, et aia toomise ajal andis hageja korraldusi kirjutada aiakonstruktsioonide tootmiseks kulunud normtunde teistele töös olevatele projektidele ning kinnitas oma allkirjaga tootmisosakondade kuu lõpparuanded, teades, et nendes on esitatud valeandmed. Kostja raamatupidamises koostatakse teostatud tööde ja kulunud materjalide kohta arve ja vajadusel kontrollitakse andmete õigsust tootmisosakondade kuu projektide kulude aruannete alusel, kuhu hageja korraldusel oli sisestatud valeandmeid. Oma ameti tõttu oli hageja hästi teadlik, kuidas kujuneb toote hind ja millise aruande andmetest lähtudes koostatakse talle arve ning vajadusel kontrollitakse andmete õigsust. Kostja väitel sisejuurdluse aktiga on tõendatud, et hageja rikkus ettevõttes kehtestatud protseduurireegleid isikliku aiakonstruktsioonide tootmisel. Kuritarvitades oma ametipositsiooni ja sellega kaasnevaid õigusi, andis hageja tootmisosakondade juhtidele ebaeetilisi korraldusi kirjutada aiaprojekti tunde teistele projektidele, vähendades sellega oma tellimuse projektile kulunud tunde omakasupüüdlikul eesmärgil, tasuda vähem isiklikuks tarbeks tellitud aia eest. Hageja kinnitas teadlikult valeandmeid aruannetes ja esitas üleandmis-vastuvõtmisakti raamatupidamisele arve esitamiseks teadlikult valeandmete alusel. Hageja on võltsinud andmeid omakasu saamise eesmärgil ettevõtte kulul, mistõttu kaotas kostja usalduse hageja suhtes ning töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel on seaduslik ja põhjendatud. Töölepingu lõpetamine ilma eelneva hoiatuseta on põhjendatud, arvestades hageja pahatahtlikku käitumist ning tekitatud kahju. Kostja ei nõustu, et ülesütlemine on aegunud. Tööandja ei saanud teada hageja rikkumistest aia ehituse ajal kuna hageja varjas kostja eest aia valmistamise asjaolusid, kinnitades ise kõik aruanded ning andes alluvatele korraldusi lisada osa aia valmistamiseks kulunud tunde teistele projektidele. Tööandja sai esimesed teated hageja rikkumisest 2009. juuli keskel. Peale põhjalikku uurimist tuvastas kostja 05.08.2009 hageja rikkumised ning tulenevalt sisejuurdluse aktis tuvastatud asjaoludest ütles kostja hageja töölepingu üles 07.08.2009. Seega sai kostja teada

hageja rikkumisest 05.08.2009 ning tööleping on üles öeldud mõistliku aja jooksul rikkumistest teadasaamisest. Ülesütlemisavalduses on kostja põhjendanud kõiki asjaolusid ja protseduurireegleid seoses töölepingu ülesütlemisega. Ülesütlemisavalduses on viide TLS § 97 lg 2 p 3 normile ning põhjendus, samuti kõik faktid ja asjaolud, mida tööandja arvestas. Hagejal oli võimalus küsida selgitusi. Ülesütlemisavalduse lõpus olid toodud isiku kontaktandmed, kelle poole pöörduda küsimuste tekkimisel. Ülesütlemisavalduse saamist 07.08.2009 hageja tunnistas ning möönis, et talle on tutvustatud sisejuurdluse akti. Seega on kostja hageja töölepingut üles öeldes täitnud kõik seadusest tulenevad nõuded. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis 15.10.2010 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt TLS § 88 lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kostja 09.08.2009 sisejuurdluse aktiga on tõendatud, et hageja, kes töötas kostja juures tootmisosakonna juhatajana ja asendas perioodil 15.06.2009 - 12.07.2009 tootmisdirektorit, esitas 29.04.2009 kostjale tellimuse isiklikuks kasutamiseks metallaia konstruktsioonide valmistamiseks. Tellimuse arvestamise ja normeerimise kaart jäi eeskirjadevastaselt koostamata, tellimuse projektijuhti projekti juhtimisele ei lubatud. Hageja tellimuse täitmisel kirjutati hageja korraldusel hulgaliselt tellimuse täitmiseks kulunud töötunde teiste tellimuste arvele. Hageja koostas ise teostatud tööde akti ja tasus tellimuse eest 6 561,99 krooni, kuigi 21.07.2009 sisejuurdluse käigus teostatud eritüübilise toodangu valmistamise tehnoloogilise aruande järgi tuvastati, et tellimuse õige maksumus oli 55 345,21 krooni. Hageja ei esitanud tõendeid, mis sisejuurdluse aktis toodut kummutaks. Nimetatud tegevus andis kostjale piisavalt alust usalduse kaotamiseks hageja vastu ja lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Kohus leidis, et sellise tegevuse kestvus ja ulatus vastutava töötaja poolt olid sellised, et kostjal oli õigus tööleping üles öelda ilma eelneva hoiatuseta TLS § 88 lg 3 sätteid silmas pidades. Kuna töölepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused olid täidetud, jättis kohus hagi töölepingu üleütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvituse saamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebus Hageja A. Kornienko palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellant ei nõustu maakohtu põhjendustega, et apellant on tööülesandeid rikkunud ning põhjustanud tööandja usalduse kaotuse. Apellant on seisukohal, et sisejuurdluse aktis toodud asjaolud ei ole tööandja poolt tõendatud ning puudub töölepingu lõpetamise alus. 07.08.2009 ülesütlemisavalduse ja 05.08.2010 sisejuurdluse akti kohaselt seisnevad apellandi töökohustuste rikkumised selles, et tellimuse vormistamisel ei ole nõuetekohaselt vormistatud projektikaart tellimuse kohta, apellant ei ole määranud projektijuhi ega korraldatud tellimusele kulunu normtundide arvestust ning andis ebaseaduslikke korraldusi tsehhijuhtidele. Vaidlus puudub selles, et apellant töötas tootmisosakonna juhatajana ning tema otseseks ülemuseks oli tootmisdirektor ning et 24.05.2009 esitas tootmisdirektorile isikliku tellimuse, mis oli samal päeval kooskõlastatud. Tootmisdirektori poolt kooskõlastatud ametlikus kirjas oli

märgitud, et töökulud makstakse faktiliselt kasutatud töötundide eest raamatupidaja arvestuse alusel. Vaidlus puudub ka selle üle, et andmed tellimusele kulutatud töötundide kohta (aruanded) koostavad tellimuse tööetappi teostanud tsehhide juhid, kes pärast tööde teostamist esitavad aruanded raamatupidajale, kes teeb tellimusega seotud aruannete põhjal arvestuse vormistab arve. Uue tellimuse saabumisel oli apellandi, kui tootmisosakonna juhataja, ülesandeks tellimuse jagamine projektijuhtidele, kes teostavad kontrolli tellimuse täitmise üle. Vaidlus puudub selles, et tellimus oli apellandi poolt 24.04.2009 vastu võetud. Apellant kui tootmisosakonna juhataja on tellimuse täitmise määranud projektijuht S. Kle, kes teostas kontrolli tellimuse täitmise üle. Antud asjaolu tõendavad tellimuse portfellis märgitud andmed. Seega on alusetu vastustaja väide, et apellant pidi korraldama tellimusele kulunud normtundide arvestust. Normtundide arvestust peab konkreetse töö etappi teostava tsehhi juht ning tellimuse nõuetekohast täitmist kontrollib projektijuht. Maakohus leidis, et tellimuse projektijuhti (K) projekti juhtimisele ei lubatud. Apellant ei ole takistanud Kt projekti juhtimises, selline vastustaja väide on paljasõnaline ning tõendamata. Vastustaja ei ole esitanud kohtule ühtegi dokumenti, mis tõendaks tema väidet, et apellant vormistas tellimuse vormistamisel valesti projektikaardi ja määras valesti projektijuhi. Apellandile ei ole teada, et projektikaartide vormistamise kord oleks Loksa Laevaremonditehase AS-is reglementeeritud. Maakohus märgib, et tellimuse arvestamise ja normeerimise kaart jäid eeskirjadevastaselt koostamata. Apellandi arvetes on antud kohtu seisukoht põhjendamatu, kuna vastustaja ei ole kohtule ega apellandile nimetatud eeskirju esitanud ega täpsustanud, millist konkreetset eeskirja punkti on apellant rikkunud. Apellant ei ole nõus maakohtu seisukohaga, et apellandi korraldusel kirjutati tema isikliku tellimuse täitmisel hulgaliselt tellimuse täitmiseks kulunud töötunde teiste tellimuste arvele. Maakohus ei ole selgitanud, millistel tõenditel põhineb antud seisukoht. Apellandi isikliku tellimuse faktiline täitmine toimus etapiviisiliselt kolmes tsehhis. Aruanded materjalide ja töökulude kohta olid koostatud tsehhide juhtide poolt. Apellandi ja tootmisdirektori ülesandeks oli aruannete kinnitamine. Kõik aruanded olid allkirjastatud tsehhi juhtide, apellandi ja tootmisdirektori poolt. Alusetu on vastustaja väide, millega maakohus nõustus, et apellant pidi korraldama projektile kulunud normtundide arvestust. Projektile kulunud normtundide ja materjalikulu arvestust peavad tsehhide juhid. Seda tõendab ajaolu, et iga tsehhijuht oli kohustatud vastavad aruanded koostama, need apellandile ja tootmisdirektorile kinnitamiseks esitama ja pärast kinnitamist edastama raamatupidajale, kes esitatud arvestuste põhjal esitas apellandile arve. Apellant ei ole jaganud töötunde erinevate tellimuste vahel ega sekkunud tsehhijuhtide tööülesannetesse. Vastustaja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Apellandil puudusid võimalused, vahendid ja soov mõjutada tsehhijuhte tööülesannete täitmisel. Asjaolu, et tegemist on apellandi isikliku tellimusega, ei tõendada, et apellant on oma ametialaseid kohustusi kuritarvitanud. Tsehhijuhid alluvad tootmisdirektorile, kes tellimuse täitmise ajal viibis tööl. Vastustaja väidetest jääb selgusetuks, mil viisil olid kõik tsehhijuhid apellandi poolt mõjutatud ning mis põhjusel ei ole nad koheselt teatanud apellandipoolsest mõjutamisest nende otsesele juhile, tootmisdirektorile ega teistele pädevatele organitele. Tsehhijuhtide kirjalike selgituste kohaselt on nad väidetavast mõjutamisest tootmisdirektorit teavitanud alles 2009. augustis.

Vastustaja ei ole tõendanud, et apellant on tsehhijuhtidele andnud korraldusi töökulude kandmiseks teistele tellimustele. Vastustaja poolt esitatud uus arve summas 55 345,21 krooni on põhjendamatu, kuna ei ole ühegi dokumendiga tõendatud. Vastustaja väidete kohaselt oli tsehhijuhtidele valeandmete esitamise eest (töötundide teisele tellimustele määramise eest) tehtud suuline noomitus. Apellandile oli vastustaja määranud kõige karmima distsiplinaarkaristuse, so töölepingu lõpetamise selle eest, et ta kinnitas tootmisosakondade juhtide poolt esitatud aruandeid. Tootmisdirektor ei kandnud sama tegevuse eest üldse karistust. Vastustaja määras apellandile ebaproportsionaalse karistuse võrreldes tema poolt toimepandud tegevusega, mis seisnes väidetavalt ebakorrektsete aruannete kinnitamises, ning kohtles teda võrreldes teiste töötajatega ebavõrdselt. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 8 lg 1 kohaselt ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Apellant sai 29.06.2009 teada, et tööd on tehtud ning samal päeval sai arve summas 7 743,16 krooni. Üleandmise-vastuvõtmise akt oli allkirjastatud tootmisdirektori poolt. Arve oli koostatud vastustaja raamatupidaja poolt tsehhijuhtide aruannetes esitatud andmete põhjal. Aruanded olid raamatupidajale esitatud pärast vastava tööetapi lõpetamist ning arve oli koostatud aruannetes märgitud andmete alusel. Pärast arve maksmist kooskõlastas apellant aia väljaviimise tehase territooriumilt 02.07.2009. Kohus ei selgitanud, mis põhjusel on jätnud apellandi väite distsiplinaarkaristuse aegumise kohta tähelepanuta. TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg 1 alusel võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Vastustaja sai teada, et apellant on esitanud tellimuse ning alustas aia valmistamisega juba 29.04.2009. Tööd olid lõpetatud kaks kuud hiljem, so 29.06.2009 ning sellest oli vastustajat teavitatud. Sisejuurdluse akt oli koostatud 05.08.2009 ning ülesütlemisavaldus 07.08.2009. Sisejuurdluse aktis on vastustaja leidnud, et väidetav kuritarvitamine on toimunud ajavahemikul 06.05.2009 - 12.06.2009, so ajal, mil tegelikult toimusid aia valmistamistööd. Alates 12.06.2009 - 07.08.2009 (so ülesütlemisavalduse esitamise kuupäev) on möödunud peaaegu kaks kuud ning apellandi arvates on see ebamõistlikult pikk aeg ülesütlemisavalduse esitamiseks. Apellant on seisukohal, et ülesütlemisavaldus on tühine, sest töölepingu väidetavast rikkumusest tulenev nõue on aegunud, kuna vastustaja ei ole töökohustuste väidetavatest rikkumisest apellandile teatanud mõistliku aja jooksul alates väidetavast rikkumisest teadasaamisest. Apellant ei ole nõus maakohtu seisukohaga, et apellandi tegevuse kestvus ja ulatus olid sellised, et vastustajal oli õigus tööleping üles öelda ilma eelneva hoiatuseta. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Vastustaja on töölepingu lõpetanud ilma eelneva hoiatuseta. Apellant on seisukohal, et vastustajal puudus alus töölepingut lõpetada ilma eelneva hoiatuseta, kuna ta ei ole toime pannud

töökohustuse rasket rikkumist. Apellandi väidet toetab vastustaja karistuse valik tsehhide juhtidele, kellele oli määratud noomitus ebakorrektsete aruannete koostamise eest. TLS § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 109 lg 1 alusel, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Juhul, kui kohus tuvastab ülesütlemisavalduse tühisuse ning lõpetab töölepingu TLS § 107 lg alusel, palub apellant mõista vastustajalt välja hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Apellandi keskmine kuutöötasu on 25 835,50 krooni, seega on taotleva hüvitise summa kokku 77 506,50 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimikus olevate materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõigusnormide rikkumist. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu otsuses olevaid põhjendusi, kuid peab vajalikuks otsuse põhjendavat osa täiendada. Vastuseks apellatsioonkaebuses olevatele väidetele märgib kolleegium alljärgnevat. Apellandi väide on ekslik, et maakohus on jätnud tähelepanuta hageja väite töölepingu ülesütlemise tähtaja mittejärgimise kohta. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles 07.08.2009 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, so teo eest, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. 01.juulil 2009 jõustus uus töölepingu seadus ning apellatsioonkaebuses viidatud töötajate distsiplinaarvastutuse seadus kaotas kehtivuse. Õige on, et TLS § 88 lg 4 järgi võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kostja on menetluses põhjendanud, et hagejapoolne töökohustuste rikkumine tuvastati 05.08.2009 sisejuurdlusaktiga (töövaidluskomisjoni toimiku nr 9.4-2/4511/09 lk.29-31), milles toodi välja nii hageja jaoks valmistatud aia tegelik maksumus 55 345,21 krooni kui ka aia valmistamiseks kulutatud töötundide juurdekirjutused teistele projektidele, mis toimusid hageja korralduse alusel. Sisejuurdlusakti kohaselt hageja tegevuse tagajärjel on kostjale tekitatud kahju suuruseks 48 873,22 krooni. Töölepingu ülesütlemisavalduses on viidatud eelnimetatud sisejuurdlusaktile ning põhjendatud, milles seisneb tööandja usalduse kaotus hageja suhtes. Öeldes töölepingu üles kahe päeva jooksul pärast sisejuurdluse tulemustest teadasaamist on kostja järginud mõistliku aja põhimõtet tulenevalt TLS § 88 lg-st 4. Apellandi väidetel ei ole kostja teda eelnevalt hoiatanud. TLS § 88 lg 3 järgi eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Tööandja luges hageja tegevust tootmisosakonna juhatajana ametiseisundi kuritarvitamiseks isikliku kasu saamise eesmärgil. Vastustaja juhib tähelepanu, et apellant kasutas ära oma ametiseisundit tööandja juures ja lasi tööandja materjalidest ja tööandja tööjõudu kasutades valmistada endale isiklikuks kasutamiseks aia. Kuivõrd apellant ise kontrollis aia valmistamise protsessi, lasi ta osad aia valmistamiseks kasutatud

materjalid ja töötunnid kanda teiste projektide arvele, mille tulemusel tema tellimuse maksumus vähenes. Mõistlikult tegutsevalt tööandjalt ei saa eeldada, et tal säiliks usaldus sellise töötaja vastu. Kolleegium nõustub vastustajaga ning leiab, et kostja tööandjana ei ole rikkunud töölepingu ülesütlemise korda ega tähtaega ning esitatud asjaoludest lähtudes ei olnud vajalik eelneva hoiatuse tegemine. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et hagejapoolne töökohustuste rikkumine ei leidnud tõendamist. Maakohus põhjendas otsuses, milles seisneb hageja kohustuste rikkumine ning et see leidis tuvastamist kostja sisejuurdlusega, mille kohta koostati 05.08.2009 akt (töövaidluskomisjoni toimiku nr 9.4-2/4511/09 lk.29-31), otsuses on ekslikult akti kuupäevaks märgitud 09.08.2009. Maakohtus ega ka apellatsioonimenetluses ei suutnud hageja ümber lükata sisejuurdlusega tuvastatud hagejapoolseid rikkumisi. Sisejuurdlusakti kohaselt vormistati hageja jaoks tellimus 29.05.2009 ning projektijuhiks pidi olema S.K, kes antud seletuskirja kohaselt ei teadnud projektijuhiks määramisest midagi ning sellest sai ta teada alles pärast puhkuse lõppemist. Sisejuurdlusakti kohaselt teostas tegelikult järelevalvet tellimuse teostamise üle hageja ise, kes asendas tootmisdirektorit viimase puhkuse ajal. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et tellimuse kohaselt lõikamistsehhis metallijäätmetest oli välja lõigatud 660 metalldetaili ja selleks kulus 41 töötundi. Lõikamistsehhi kuuaruandes kajastati aga 11 tundi, ülejäänud töötunnid kirjutati apellandi korraldusel tellimusele nr 1197225 (sisejuurdlusakti lisa 5). Sisejuurdlusakti lisa nr 6 kohaselt kulus tellimuse valmistamiseks keevitamis-koostamistsehhis 110 tundi, aruandes näidati 30 tundi ja ülejäänud 80 tundi lisati apellandi korraldusel tellimusele nr 1197225. Värvimistsehhis kulus hageja tellimuse täitmiseks 31 tundi, mis aruandes üldse ei kajastunud. Apellandi väited sellest, et kostjal puuduvad vastavad protseduurireeglid projektikaartide täitmiseks ei anna alust otsust tühistada. Kolleegium on seisukohal, et hageja, olles tootmisosakonna juhataja ning ka tootmisdirektori asendaja, pidi olema teadlik valmistava aia maksumusest kui ka selleks kulunud ajakulust ning ka tellimuste vormistamise ja järelevalve korrast. Kolleegium ei tuvastanud apellatsioonkaebuses väidetud hageja ebavõrdset kohtlemist. Asjaolu, et ka teised töötajad rikkusid tellimuse vormistamisel oma tööülesandeid ja nendega töölepingud ei lõpetatud, ei anna alust asuda seisukohale, et hagejat on ebavõrdselt koheldud võrreldes teiste töötajatega. Apellandi näol oli tegemist tootmisjuhiga, kes vaidlusalusel perioodil täitis ka tootmisdirektori ülesandeid, millega kaasnes ka suurem vastutus. Vastustaja on märkinud, et apellant kuritarvitas mõlemast ametikohast tulenevaid õigusi, tegutsedes omakasupüüdlikult ja põhjustades tööandjale varalise kahju, mille hüvitamisest keeldus. Eeltoodust tulenevalt oli kostja õigustatud hindama töötajate töökohustuste rikkumise raskust ja otsustama, kellega oli töölepingu lõpetamine põhjendatud. Kolleegium ei tuvastanud, et hageja suhtes kohaldatud meede oli ebaproportsionaalne toimepandud teoga. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda teha maakohtust erinevat otsust ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Mare Merimaa

Ande Tänav

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.