Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. oktoober 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-09-58618
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
AK hagi LLAS vastu ülesütlemiseavalduse tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks Hageja AK (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja Julia Gramma (Septem Partnerid Õigusbüroo, Ahtri 6, 10151 Tallinn) Kostja LLAS (registrikood xxx asukoht xxx) Kostja esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg (MAQS Law Firm Advokaadibüroo, Rotermanni 8, 10119 Tallinn) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Jätta AK hagi LLAS vastu ülesütlemiseavalduse tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks rahuldamata.
Menetluskulud jätta AK kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud AK töötas LLAS-s tootmisosakonna juhatajana pideva tööstaažiga alates 26. märtsist 2002. Tööleping öeldi üles 07. augustil 2009 TLS § 88 lg.1 p.5 alusel, ilma ette teatamata ja hoiatamata. Avaldaja AK esitas Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi: TVK) avalduse tööandja LLAS vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks.
TVK 08.10.2009 otsusega (töövaidlusasjas nr. 9.4-02/4511/09) jättis töövaidluskomisjon AK avalduse rahuldamata ja luges AK töölepingu LLAS’iga lõppenuks 07.08.2009 ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 5 ettenähtud alusel. AK ei nõustunud TVK otsusega ja ITVS § 24 lg. 3 alusel esitas 09.11.2009 kohtule taotluse tema poolt TVK-le esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hagiavalduse asjaolud ja nõuded Hageja palub tuvastada kostja 07.08.2009 ülesütlemisavalduse tühisust ja mõista kostjalt välja hüvitis hageja kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 77 506,50 krooni ning menetluskulud. Esitatud hagi kohaselt ütles kostja 07.08.2009 hageja töölepingu üles TLS § 88 lg 1 punktis 5 alusel ilma ette teatamata ja hoiatamata. Kostja 05.08.2009 koostatud sisejuurdluste akti kohaselt leidis kostja, et hageja on kuritarvitanud oma ametialast seisundit, kuna ta tema enda tellimuse täitmisel arvutas valesti materjali koguse ja tellimuse täitmiseks kulunud töötundide arvu, millega tekitas kostjale varalist kahju. Töökohustuste rikkumine seisnes selles, et tellimuse vormistamisel ei ole vormistatud nõuetekohaselt projektikaarti tellimuse kohta, määratud projekti juhti ega korraldatud projektile kulunud normtundide arvestust. Hagejat süüdistati oma ametiseisundi kuritarvitamises ja selle kaudu isikliku kasu saamises. Hageja väitel esitas ta oma otsesele ülemusele, tootmisdirektorile 29.04.2009 avalduse, milles palus lubada temale isiklikuks otstarbeks aiakonstruktsioonid valmistada. Hageja otsene ülemus kooskõlastas tellimuse 29.04.2009. Töö täideti 29. juuniks 2009, mille kohta vormistati üleandmise-vastuvõtmise akt ja arve summas 7 743,16 krooni, mille hageja tasus. Hageja ei kuritarvitanud tellimuse täitmisel millegagi oma ametiseisundit. Tööjõukulu norm tööle määrati õigesti ja tegelikult kulunud tööaja määrasid vastavate tootmisüksuste juhid ning materjalide aruanded olid koostatud kolmandate isikute poolt ning hagejal puudus võimalus mõjutada või kontrollida aruannete koostamist. Hageja ei nõustu kostja poolt töölepingu lõpetamise aluseks toodud asjaoludega ning leiab, et ei ole rikkunud töökohustusi ega kuritarvitanud oma ametialaseid kohustusi. Hageja leiab, et kostja ei hoiatanud teda vastavalt TLS § 88 lg. 3 eelnevalt töölepingu ülesütlemisest. Samuti oli mööda lastud töölepingu ülesütlemise mõistlik aeg vastavalt TLS § 88 lg. 4 sätestatule. Kostja pidi ülesütlemisavalduses väidetud rikkumisest teada saama 12. juunil 2009, kui aiadetailide valmistamine lõppes ning hiljemalt 29. juunil 2009, tellimuse maksumuse vormistamisel. Seega lepingu ülesütlemine 07. augustil 2009 ei onud enam mõistlik. Kostja ei täitnud TLS § 97 lg. 2 p. 3 ettenähtud lepingu erakorralise ülesütlemise 60 kalendripäevast tähtaega ega põhjendanud selle mittejärgimist. Seega puudus kostjal seaduslik alus töölepingu lõpetamiseks. Hageja leiab ka, et ülesütlemisavaldus on tühine, kuna töölepingu väidetavast rikkumisest tulenev nõue on aegunud. Kostja vastuväited. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja tootmisosakonna juhatajana töötanud hagejale öeldi tööleping üles sisejuurdlusega tuvastatud asjaoludel TLS § 88 lg. 1 p. 5 alusel, tegude eest, millega hageja põhjustas kostja usalduse kaotuse enda vastu. 2009 aprillis võeti kooskõlastatult tootmisdirektoriga töösse hageja enda tellimus aiakonstruktsioonide valmistamiseks kostja materjalidest ning kasutades kostja töötajaid. Vastavalt oma töökohustustest ja tellimuse vormistamise reeglitest pidi hageja vormistama tellimuse kohta projekti kaardi, määrama vastutava projekti juhi ja korraldama projektile kulunud normtundide arvestuse. Hageja tellimuse valmistamise ajal oli hageja otsene ülemus tootmisdirektor puhkusel 15.06.0912.07.09 ja hageja oli sellel ajal määratud tema asendajaks. Tootmisdirektori asendamine andis hagejale suuremad õigused (kinnitada tootmisosakondade kuu projektide aruanne ja osakondade üldaruanne) ja suurema vastutuse. Teiste õiguste seas andis asendamine hagejale õiguse
kinnitada tootmisosakondade kuu projektide aruanne ja osakondade üldaruanded, mille tavaliselt kinnitab tootmisdirektor. Projekti lõpetamise ajal 29.06.2009 ja tootmisosakondade kuu projektide töö aruannete kinnitamise ajal 2.07.2009 ning üleandmis-vastuvõtmisakti esitamisel raamatupidamisse vastutas hageja tööde täitmise kontrolli üle ja seda nii enda kui ka tootmisosakondade töö osas. Tellimuse vormistamisel rikuti ka muid kostja ettevõttes kehtinud reegleid. Nii tulevad tööd eelnevalt normeerida, hageja tellimuse kohta sai normeerija korralduse alles 31.07.2009 tootmisdirektorilt. Tellimusega seotud dokumentide uurimisel selgus, et aia toomise ajal andis hageja korraldusi kirjutada aiakonstruktsioonide tootmiseks kulunud normtunde teistele töös olevatele projektidele ning lõpuks kinnitas oma allkirjaga tootmisosakondade kuu lõpparuanded, teades, et nendes on esitatud valeandmed. Kostja raamatupidamises koostatakse teostatud tööde ja kulunud materjalide kohta arve ja vajadusel kontrollitakse andmete õigsust tootmisosakondade kuu projektide kulude aruannete alusel, kuhu hageja korraldusel oli sisestatud valeandmeid. Oma ameti tõttu oli hageja hästi teadlik, kuidas kujuneb toote hind ning millise aruande andmetest lähtudes koostatakse talle arve ning vajadusel kontrollitakse andmete õigsust. Kostja väitel sisejuurdluse aktiga on tõendatud, et hageja rikkus ettevõttes kehtestatud protseduurireegleid isikliku aiakonstruktsioonide tootmisel. Kuritarvitades oma ametipositsiooni ja sellega kaasnevaid õigusi, andis hageja tootmisosakondade juhtidele ebaeetilisi korraldusi kirjutada aia projekti tunde teistele projektidele, vähendades sellega oma tellimuse projektile kulunud tunde omakasupüüdlikul eesmärgil – tasuda vähem isiklikuks tarbeks tellitud aia eest. Hageja kinnitas teadlikult valeandmeid aruannetes ja esitas üleandmis-vastuvõtmisakti raamatupidamisse arve esitamiseks teadlikult valeandmete alusel. Hageja on võltsinud andmeid omakasu saamise eesmärgil ettevõtte kulul, mistõttu kaotas kostja usalduse hageja suhtes ning töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 punkt 5 alusel hagejaga on seaduslik ja põhjendatud. Samuti leiab kostja, et töölepingu lõpetamine ilma eelneva hoiatuseta on põhjendatud, arvestades hageja pahatahtlikku käitumist ning tekitatud kahju. Kostja ei nõustu, et ülesütlemine on aegunud. Tööandja ei saanud teada hageja rikkumistest aia ehituse ajal kuna hageja varjas kostja eest aia valmistamise asjaolusid, kinnitades ise kõik aruanded ning andes alluvatele korraldusi lisada osa aia valmistamiseks kulunud tunde teistele projektidele. Tööandja sai esimesed teated hageja rikkumisest 2009 juuli keskel ja asus asja viivitamatult uurima. Peale põhjalikku uurimist tuvastas kostja 5.08.2009 hageja rikkumised ning tulenevalt sisejuurdluse aktis tuvastatud asjaoludest ütles kostja hageja töölepingu üles 7.08.2009. Seega sai kostja teada hageja rikkumisest 5.08.2009 ning tööleping on üles öeldud mõistliku aja jooksul rikkumistest teadasaamisest. Ülesütlemisavalduses on kostja põhjendanud kõiki asjaolusid ja protseduurireegleid seoses töölepingu ülesütlemisega. Ülesütlemisavalduses on viide TLS § 97 lg 2 punkti 3 normile ning põhjendus, samuti kõik faktid ja asjaolud, mida tööandja arvestas. Hagejal oli võimalus küsida selgitusi, ülesütlemisavalduse lõpus on toodud isiku kontaktandmed, kelle poole pöörduda küsimuste tekkimisel. Ülesütlemise avalduse saamist 7.08.2009 hageja tunnistab, hageja möönab ka seda, et talle on tutvustatud sisejuurdluse akti. Seega on kostja hageja töölepingut üles öeldes täitnud kõik seadusest tulenevad nõuded ning hagi rahuldamiseks puudub alus. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. AK töötas LLAS-s tootmisosakonna juhatajana pideva tööstaažiga alates 26. märtsist 2002. Tööleping öeldi üles 07. augustil 2009 TLS § 88 lg.1 p.5 alusel, ilma ette teatamata ja hoiatamata. TVK 08.10.2009 otsusega (töövaidlusasjas nr. 9.4-02/4511/09) jättis töövaidluskomisjon avalduse rahuldamata ja luges AK töölepingu LLAS’iga lõppenuks 07.08.2009 ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 5 ettenähtud alusel (tl 11-13).
ITLS § 24 lg 3 kohaselt esitas hageja 09.11.2009 kohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hageja taotles tuvastada kostja 07.08.2009 ülesütlemisavalduse tühisust ja mõista kostjalt välja hüvitis hageja kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 77 506,50 krooni ning menetluskulud. Kostja hagi ei tunnista ja vaidles hagile vastu kirjalikult esitatud motiividel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TLS § 88 lg. 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kostja sisejuurdluse aktiga 09. august 2009 on tõendatud, et hageja, kes töötas kostja juures tootmisosakonna juhatajana ja asendas ka perioodil 15.06.2009 kuni 12.07.2009 tootmisdirektorit, esitas 29.04.2009 kostjale tellimuse enda isiklikuks kasutamiseks metallaia konstruktsioonide valmistamiseks. Tellimuse arvestamise ja normeerimise kaart jäi eeskirjade vastaselt koostamata, tellimuse projektijuhti projekti juhtimisele ei lubatud. Hageja tellimuse täitmisel kirjutati hulgaliselt tellimuse täitmiseks kulunud töötunde teiste tellimuste arvele, seejuures hageja korraldusel. Hageja koostas ise teostatud tööde akti ja tasus tellimuse eest 6561,99 krooni, kuigi, nagu 21.07.2009 sisejuurdluse käigus teostatud eritüübilise toodangu valmistamise tehnoloogilise aruande järgi tuvastati, oli tellimuse õige maksumus 55345,21 krooni. Hageja ei esitanud tõendeid, mis sisejuurdluse aktis toodut kummutaks. Nimetatud tegevus andis kostjale piisavalt alust usalduse kaotamiseks hageja vastu ja lepingi erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg. 1 p. 5 alusel. Kohus leiab, et sellise tegevuse kestvus ja ulatus vastutava töötaja poolt olid sellised, et kostjal oli õigus tööleping üles öelda ilma eelneva hoiatuseta TLS § 88 lg. 3 sätteid silmas pidades. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna töölepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused olid täidetud, jätab kohus hagi töölepingu üleütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvituse saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.