TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Asjaolud Avaldaja taotleb eestkoste pikendamist T. K.`i suhtes. Avalduse kohaselt on Viru Maakohtu 03.04.2008. a määrusega tsiviilasjas 2-06-21957 T. K.i eestkostjaks määratud tema tädi E. G.. T. K. on haige lapseeast alates ja põeb kroonilist vaimuhaigust. Tervisliku seisundi paranemist ei ole toiminud. T. K.i ema I. K. põeb ise rasket haigust ja isa Aivo K. on surnud. E. G. ei ole nõus jätkama eestkostjana tervisliku seisundi tõttu. Avaldaja ei ole leidnud ühtegi füüsilist isikut, kellel oleks motiiv asuda T. K.ile eestkostjaks. Lohusuu Vallavalitsus soovib T. K.i paigutada hooldekodusse, kus osutatakse ööpäevaringselt erihooldusteenust. Avaldaja palub määrata T. K.i eestkostja ülesandeid täitma Lohusuu Vallavalitsuse. 11.03.2011. a määras kohus T. K.`ile õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. T. K.`it esindas menetluses vandeadvokaat Anti Aasmaa. T. K.i esindaja esitas kohtule arvamuse 28.03.2011. a. Avaldaja esitas Viru Maakohtule 07.04.2011 esialgse õiguskaitse taotluse ajutise eestkostja määramiseks. Viru Maakohtu 08.04.2011 määrusega rahuldati Lohusuu Vallavalitsuse taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja ajutise eestkostja määramiseks ning määrati T. K.i ajutiseks eestkostjaks Lohusuu Vallavalitsus.

Kohtumääruse põhjendused ja järeldus Kohus oma järelduses juhindub Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-526. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu

psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 alusel peab kohus TsMS § 526 lg 2 p 5 järgi otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. 17 .juunil 2011 kuulas kohus ära T. K.`i tema viibimiskohas Narva-Jõesuu Hooldekodus. Vastuseks kohtuniku küsimustele selgitas T. K., et talle meeldib Narva- Jõesuu Hooldekodus rohkem kui Võisiku Hooldekodus. Lugemine ja kirjutamine lähevad raskelt, talle meeldib arvutis olla, rahast ei tea ta midagi. Oma emast ei ole ta ammu midagi kuulnud. Ta ei tea, mis kuupäev on kuna, tal on päevad segamini. Kohtunik veendus vahetu mulje põhjal, et T. K. ei ole võimeline eestkoste pikendamise küsimuses oma tahet avaldama ning tema suhtes ei ole eestkoste vajadus ära langenud.

PkS § 205 lg 1 kohaselt kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul ning lg 3 kohaselt kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks täisealise elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kuna inimest, kes oleks nõus ja suuteline täitma eestkostja ülesandeid, ei leidu, määrab kohus T. K.i eestkostjaks Lohusuu Vallavalitsuse. Kuna TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, tuleb eestkoste seada viieks aastaks. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.