TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamise päevale järgmisest päevast. Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega.

ASJAOLUD

Kohtla-Nõmme Vallvalitsus esitas 19.jaanauaril 2011 Viru Maakohtule avalduse KohtlaNõmme Vallavalitsuse määramiseks xxx sündinud M. P.i eestkostjaks. Avalduse kohaselt on M. P. töövõimetuspensionär. Haigusest tingituna on tema liikumine vaevaline. M. P. ei ole võimeline enda eest hoolitsema ning ta vajab abi dokumentide vormistamisel ja muudes asjaajamistes. Raskusi tekitab talle eriti rahaliste vahenditega tegelemine ja asjaajamine. 2010 suri M. P.i vend, kes oli talle toeks ja aitas asjaajamistes. Viru Maakohtu 15. veebruari 2011 kohtumäärustega määrati M. P.ile esindaja riigi arvel riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta ja ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis. 25.04.2011 esitas Kohtla-Nõmme Vallavalitsus maakohtule avalduse, milles palus määrata M. P.i eestkostjaks M. M.e. Kinnistu, millel asuvas elamus M. P. alaliselt elab, kuulub M. M.ele. M. M. esitas Vallavalitsusele avalduse, milles palus määrata teda M. P.i eestkostjaks. Vallavalitsus leidis, et M. M. sobib eestkostjaks, ta elab Kohtla-Nõmme alevikus, ta on abielus. M. M. on tasakaalukas ja korrektne, teda on mitmel aastal valitud Kohtla-Nõmme Vallavolikogu liikmeks ja ta on osalenud valla komisjonide töös. Karistusregistri kohaselt puudub M. M.el karistatus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

Vastavalt TsMS § 520 lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 06.04.2011 aktist nr KP-0030-11/0707 nähtub, et M. P.il on raskekujuline psüühikahäire- alkohoolne dementsus. Ta ei saa aru oma tegudest ja ei ole võimeline neid juhtima, selline võimetus on kestva iseloomuga, M. P. vajab eestkostet (tl 31-33). Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Kohus kuulas M. Priski ära temale tuttavas keskkonnas M. P.i elukohas: Kohtla-Nõmme vallas Tähe 29 A sotsiaaltöötaja M. R.u juuresolekul ( tl 61 ). Perekonnaseadus (PkS) § 203 lg 1 alusel, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib eestostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Kohus on seisukohal, et M. P. vajab eestkostet. Samas maakohus leiab, et M. P. võib teha pisitehinguid summas 30 eurot nädalas. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab M. P.i eestkostjaks M. M.e viieks aastaks, so kuni 21.juunini 2016. Seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Kohus on seisukohal, et M. M. sobib oma isikuomadustelt täitma eestkostja ülesandeid. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 1, § 525 lg 3, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 3 alusel /---/ isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud /---/ võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Teatavakstegemine Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult

eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas.

Kohtunik O.Mihkelson

Digitaalselt allkirjastatud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.