TSÜS › Järelevalve piiratud teovõimega täisealise isiku eestkostja tegevuse üle

2-11-9842

2-11-9842 ülesandeid kohusetundlikult ja nõuetekohaselt ning võiks jätkata. T L on nõus eestkostja ülesandeid täitma. Eestkostja volitusi piirata ei ole vaja. A L tuleb tunnistada teovõimetuks valimisõiguse osas. Eestkostja ülesannete hulka peab jääma kõikide A L elu, ravi ja varaküsimuste korraldamine. Kohtumääruse põhjendused Kohus, analüüsinud A L esindaja ning eestkosteasutuse seisukohti ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et tuleb määrata A L eestkostja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Eestkosteasutuse arvamusel vajab A L psüühilise seisundi tõttu eestkostet. A L esindaja leiab, et A L vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. Esindaja on veendunud, et A L ei mõista eestkostemenetluse tähendust ega suuda avaldaja arvamust eestkostja isiku suhtes, ei ole suuteline tegema tehinguid (s.h pisitehinguid), ei mõista perekonnaõiguslike tehingute tähendust. Esindaja leiab, et A L eestkostjaks tuleb määrata T L. Ekspert tuli järeldusele, et psüühilise seisundi tõttu ei ole A L suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid ning ta vajab eestkoste üikendamist elujärgselt, kuna seisundi paranemise tundemärke ei ole ette näha. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii eestkosteasutuse, A L esindaja kui eksperdi arvamusega, et A L vajab eestkostet, sest A L ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et A L ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil. Kuna eksperdi arvamusel A L tervislik seisund ei võimalda tema ärakuulamist ei pea kohus põhjendatuks tema ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku 3/4

2-11-9842 eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. T L on andnud oma kirjaliku nõusoleku A L eestkostjaks olemiseks. Seda on ta kinnitanud Aleksei Lipini esindajale kodukülastusel 04.04.2011.a. Kohus arvestab ka asjaolu, et T L on A L abikaasa, ta on varem Sillamäe Linnakohtu 25.11.1998.a otsuse alusel eestkostjana tegutsenud A L huvides ja saanud eestkostja ülesannetega hakkama. Kohus on veendunud, et T L on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et T L sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata A L eestkostjaks T L. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada A L kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab A L üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. PKS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.