TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-10-65167 kohta kohtule kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest iga aasta 20. maiks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid; - teatama kohtule oma elukoha muutusest.

2-10-65167 talle selgitada, et ärakuulamine on tema huvides ja kohtumenetluses kuulatakse ta ära. Selle peale ta teatas taas, et teda ei huvita eeskoste ja tema ei hakka kusagile tulema. Tema on oma poja eestkostjaks ja mingit muud eestkostet ta ei soovi. Eestkostja kandidaadi sõnul on V Š ka varem olnud kalduvusi kedagi enda juurde mitte lasta ning temaga suhtlemine on olnud raskendatud. Kuivõrd eestkostetavaga ei õnnestunud vahetult suhelda ei saa esindaja väita, et vahetu mulje põhjal vajab ta eestkostet. Samas kui kohtupsühhiaatriline ekspertiis tuvastab eestkoste seadmise meditsiinilised eeldused on eestkoste seadmine 5 aastaks põhjendatud. Esindaja hinnangul võiks jätta temale tehingute tegemise õiguse 50 euro ulatuses kuus, kuivõrd ka käesoleval ajal elab V Š iseseisvalt, mis eeldab teatud igapäevaste pisitehingute tegemist ning tehingute tegemise õigust ei ole seeläbi vajalik täiel määral välistada. Esindaja on seisukohal, et V T on sobiv eestkostja kandidaat. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et tuleb määrata V Š eestkostja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avaldaja arvamusel vajab V Š psüühilise seisundi tõttu talle eestkostja määramist. Eestkostjale tuleb anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. V Š leiab, et V Š vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. V Š eestkostjaks tuleb määrata V T. Ekspert tuli järeldusele, et vaimse seisundi tõttu ei ole V Š suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid ning ta vajab eestkostet tähtajaga 3-5 aastat, siis oleks vajalik uuesti tema psüühilist seisundit hinnata. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, V Š esindaja kui eksperdi arvamusega, et V Š vajab eestkostet, sest V Š ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et V Š ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. Kuna eksperdi arvamusel V Š tervislik seisund ei võimalda tema ärakuulamist ei pea kohus põhjendatuks tema ärakuulamist 3/5

2-10-65167 kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. V T on andnud oma kirjaliku nõusoleku V Š eestkostjaks olemiseks. Kohus on veendunud, et V T on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et V T sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata V Š eestkostjaks V T. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. V Š esindaja leidis, et tuleb jätta V Š õigus teha pisitehinguid igakuiselt kuni 50 euro väärtuses. Kohus nõustub esindaja väljendatud seisukohaga pisitehingute suhtes ning leiab, et V Š tuleb jätta õigus teha tehinguid kuni 50 eurot väärtuses kuus. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole ekspert tuvastanud, et V Š ei ole võimeline oma valimisõigust teostada. Kohus leiab, et V Š tuleb lugeda valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks ja tal on seega hääleõigus. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab V Š üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. PKS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

4/5

2-10-65167

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.