TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-11-8648 määruse eestkostjale teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik N B esitas 02.03.2011.a Viru Maakohtule teate, et A M A M haige isik Ta ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõituslikkuse tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. N B elab koos A M ning saab teda aidata. 30.03.2011.a määrusega algatas kohus hagita menetluse A M eestkostja määramiseks ning on küsinud eestkosteasutuse Narva linna Sotsiaalabiameti seisukoha. Eestkosteasutuse arvamus Eestkosteasutuse esindaja arvamusel on A M täielikult teovõimeline isik. Ta mõistab oma tegude tähendust ja suudab neid juhtida, vastab kõikidele talle esitatud küsimustele õigesti. Ta ei soovi eestkostja määramist. Oma tervise seisundi tõttu vajab A M ainult hooldust ja ravi. Ta on suuteline oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid. Kohtupsühhiaatriaekspertiis Viru Maakohtu 14.03.2011.a määruse alusel teostas ekspert kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi A M vaimse seisundi hindamiseks.

V.Savin

ambulatoorse

10.04.2011.a koostatud ja kohtule 21.04.2011.a esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 66 kohaselt tuli ekspert järeldusele, et A M kannatab vaskulaarse dementsuse all. Vaimse seisundi tõttu ei ole ta võimeline oma tegudest aru saama ja ei ole suuteline neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Psüühiline seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust ja ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. A M vajab eestkostja määramist. Eestkostja peab aitama uuritavat olmeprobleemide lahendamise, (pesemine, söömine jne), korraldama tema asju, tegema tehinguid ja kontrollima ravimite kasutamist. A M esindaja arvamus A M riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob esitas 11.04.2011.a kohtule kirjaliku arvamuse. Esindaja, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktiga ning oma isikliku mulje alusel (kodukülastus 11.04.2011.a), toetab avaldust määrata A M eestkostja osaliselt. Tema hinnangul esinevad A M mälulüngad ja ta ei mäleta kõike minevikus toimunud täpselt, kuid ta orienteerub ajas, kohas ja situatsioonis, on kodustes oludes toimetulev, teeb kosstööd perekonnaga ega vaja igapäevase elu üksikasjalikuks korraldamiseks eestkostet. A M ei vaidle eestkoste seadmisele vastu, arvab et tütar võiks tema asju ajada. Esindaja on arvamusel, et kui kohus asub seisukohale, et A M kui piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks tuleb seada eestkostet, peab esindaja piirata eestkostja volitusi ja jätta eestkostja ülesandeks A M suuremate ja vastutusrikkamate asjade ajamine ning jätta A M alles õigus teha pisitehinguid eestkostja poolt heakskiidetud summas, s.t ka valimisõiguse allesjätmist. Esindaja 2/5

2-11-8648 arvamusel saab N B eestkostja ülesannete täitmisega hakkama. Menetlusosaliste ärakuulamine 23.05.2011.a kohtuistungil jäi eestkosteasutuse esindaja arvamuse juurde, et A M ei vaja eestkoste seadmist. A M eestkostja määramise juhul palub määrata eestkosteasutuse kandidaadi, kuna leiab, et N B ei suuda täita neid ülesandeid, mis on seotud aruande esitamisega. Kohtuistungil N B selgitas, et A M on probleemid mäluga, ta ei käi õues üldse ning N B ostab talle kõike. Samuti selgitas, et võõrast inimest eestkostjaks A M ei taha. 14.06.2011.a kohtunik kuulas A M ära tema elukohas. A M on saanud kohtuniku küsimustest ja vastas nendele ise. A M teatas, et elab tütrega ja lapselastega koos, ühise perega. A M ise ei lähe välja õue, kuid korteris liigub iseseisvalt. Tütar N B hoolitseb tema eest, aitab pesemisega. A M palub tema eestkostjaks määrata tema tütar. Selgitas, et ei arva, et hooldekodus oleks tal parem kui kodus. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalisi, tutvunud A M esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob ja eestkosteasutuse arvamuste ning ekspertiisiaktiga, leiab, et tuleb määrata A M eestkostja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Eestkosteasutuse arvamusel ei ole A M vajalik eestkostja määrata kuna A M on teovõimeline isik. A M esindaja toetab avaldust määrata A M eestkostja osaliselt. Leiab, et A M eestkoste seadmisel tuleb piirata eestkostja volitusi ning jätta A M õigus teha pisitehinguid ning jätta valimisõigus. Ekspert tuli järeldusele, et vaimse seisundi tõttu ei ole A M suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, ning ta vajab eestkostet. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus on A M isiklikult ära kuulanud. Ärakuulamise käigus on kohtunik veendunud, et A M soovib, et tema eestkostjaks oleks määratud tema tütar N B. 3/5

2-11-8648 Kohus tuvastas, et A M tütar N B on korraldanud ema hoolduse ja ravi, kuid A M vajab esindamist ka asjaajamisel, varalistes toimingutes jne. Eksperdi arvamusel ei ole A M võimeline iseseisvalt oma elu korraldama, langetama otsuseid. Kohus leiab, et on A M huvid kõige paremini kaitstud eestkoste läbi ning talle tuleb määrata eestkostja. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. A M tütar N B on palunud määrata end ema eestkostjaks. A M esindaja arvamusel saab N B ema eestkostja ülesannete täitmisega hakkama. Samuti on sellega nõus ise A M. Kohus on veendunud, et N B on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et N B sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Narva Perearstikeskuse ja psühhiaatri tõendite kohaselt võib N B olla eestkostjaks. Seega on põhjendatud määrata A M eestkostjaks N B. Kuigi Narva linn on välja pakkunud ka oma eestkostja kandidaadi, leiab kohus, et võõra inimese määramine eestkostjaks ei ole kooskõlas A M tahtega, kohus on veendunud, et N B saab eestkostja ülesannetega hakkama. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 4 ja 5 märgitakse eestkostja määramise määruses: kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta ning aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. A M esindaja leidis, et tuleb jätta A M õigus teha pisitehinguid eestkostja poolt antud rahaliste vahendite piires ning jätta talle valimisõigus. Kohus nõustub vandeadvokaadi arvamusega, et A M on suuteline iseseisvalt kasutama oma valimisõigust ning leiab, et A M tuleb lugeda valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks ja tal on seega hääleõigus. Kohus nõustub ka esindaja väljendatud seisukohaga pisitehingute suhtes ning arvestades arvamuses ära toodud põhjenduste ja toimiku materjalidega leiab, et A M tuleb jätta õigus teha tehinguid talle eestkostja poolt antud rahaliste vahendite piires. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab A M üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. 4/5

2-11-8648 PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. PKS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.