lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-6346/13

Tööõigus › Muud tööõigusasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 16.06.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-6346/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Muud tööõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.06.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1255
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-11-6346

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2011. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

Sonda Vallavalitsuse hagi V. C. vastu 1 017,73 euro nõudes 1 017,73 eurot

Hagihind Kohtuistungi toimumise aeg

24. mai 2011. a / Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Sonda Vallavalitsus (RK 75014343, asukoht: Lembitu 46, 43001 Sonda)

Hageja esindaja:

Kalle Kekki, volikirja alusel e-post: [email protected]

Kostja:

V. C. (IK xxx, asukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Kohtuotsuse jõustumisel tühistada hagi tagamise abinõud, millised on seatud Viru Maakohtu 14. märtsi 2011. a kohtumäärusega (hagi tagamise määrusega).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Hageja kannab oma menetluskulud ise. Kostja menetluskulud peab kandma hageja.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

I Hagiavaldus

1.Sonda Vallavalitsus esitas 16.02.2011. a kohtule hagi V. C. vastu 1 017,73 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt maksti 30.03.2009. a V. C. arvelduskontole hüvitist töölepingu lõpetamise eest summas 12 144 krooni (776,14 eurot). Kostja pöördus töövaidluskomisjoni poole, kus soovis saada hüvitist summas 30 000 krooni. Töövaidluskomisjon nõuet ei rahuldanud, määrates V. C. hüvitiseks 12 144 krooni, jättes märkimata, et see summa on juba Sonda Vallavalitsuse poolt tasutud. Kostja pöördus kohtutäituri poole avaldusega 12 144 krooni väljanõudmiseks. Kostja põhjendamatu käitumisega on tekitatud Sonda Vallavalitsusele kahju 3 780 krooni (241,59 eurot), mis väljendus kohtutäituri tasu väljamõistmises. Sonda Vallavalitsus on pöördunud kostja poole palvega tagastada enamsaadud hüvitis ja tekitatud kahju, kuid kostja pole nõuet täitnud. Kostja on alusetult rikastunud (VÕS § 1027).

II Kostja vastus

2.Kostja hagi ei tunnistanud.
3.Kirjalikus vastuses hagile esitas kostja alljärgnevad vastuväited.
3.1.Hageja vaidlustab hagiga töövaidluskomisjoni 03.09.2009. a otsuse, kuigi otsusega mittenõustumisel pidanuks hageja pöörduma kohtusse 30 päeva jooksul. See tähtaeg on möödunud.
3.2.Hageja soovib kostjalt täitekulu väljamõistmist, kuigi kohtutäituri tasuga mittenõustumise korral pidanuks hageja vaidlustama 23.10.2009. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse.
3.3.Möödunud on töösuhtest tuleneva õiguse nõude esitamise 4-kuuline tähtaeg.
3.4.Kostja ei ole alusetult rikastunud ega hagejale mingit kahju tekitanud. Kohtutäitur täitis seaduslikult töövaidluskomisjoni otsuse, millega kostja kasuks mõisteti hagejalt välja hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega. Kui töövaidluskomisjon poleks kostjale hüvitist määranud, oleks otsusest pidanud tulenema, et hüvitis jääb välja mõistmata. Ka ei ole kostja põhjustanud kohtutäituri poole pöördumisega hagejale kahju tekitanud, sest kohtutäitur täitis jõustunud otsust ja hageja keeldus otsuse vabatahtlikust täitmisest.

III Kohtuistung

4.Kohtuistungil 07.06.2011. a selgitas hageja esindaja, et töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud. Töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooni punktis 2 mõisteti hagejalt kostja kasuks hüvitis, kuid see oli juba hageja poolt kostjale tasutud (* töölepingu lõpetamisel, märtsis 2009. a). Töövaidluskomisjon ei rahuldanud kostja nõuet 30 000 krooni (* kuue kuu keskmine palk). Hagejale välja makstud koondamishüvitise on kostja saanud alusetu rikastumise teel.
5.Kostja leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja jäi kirjalikus vastuses esitatud vastuväidete juurde. Kostja soovis töövaidluskomisjonis saada suuremat hüvitust töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, kuid töövaidluskomisjon mõistis välja hüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses ning kostja jäi sellega rahule.

IV Kohtuotsuse põhjendused

6.Kohus kohaldab lihtmenetlust, sest hagi hind on 1 017,73 eurot. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.
7.Tsiviilasja materjalidest tuleneb, et V. C. töötas Sonda Vallavalitsuses, 30.03.2009. a lõpetati temaga tööleping seoses koondamisega (TLS § 86 p 3 alusel). Töölepingu lõpetamisel maksti töötajale märtsikuu töötasu, puhkuse kompensatsioon ja koondamishüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses (12 144 krooni bruto, tl 4). V. C. esitas 28.04.2009. a avalduse töövaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjonile ning töövaidluskomisjoni 03.09.2009. a otsuse resolutsiooni kohaselt: (1) tunnistati töölepingu lõpetamine tööandja algatusel avaldajaga 30.03.2009. a TLS § 86 p 3 alusel koondamise tõttu ebaseaduslikuks ja loeti avaldaja omal algatusel TLS § 79 lg 1 alusel töölt lahkunuks alates töötamise tegelikust lõppemise päevast; (2) võttes avaldaja hüvitise väljamõistmisel arvesse seaduserikkumise asjaolusid ja iseloomu töölepingu lõpetamisel mõisteti tööandjalt avaldaja kasuks hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses kokku brutosummas 12 144 krooni; (3) selgitati, et otsusega mittenõustumisel on vaidluse pooltel õigus pöörduda sama töövaidluse lahendamisega kohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast (tl 5-6). Töövaidluskomisjoni otsus jõustus, sest töövaidluse pooled

kohtusse sama vaidluse lahendamise taotlusega ei pöördunud. Töövaidluskomisjoni otsus on täidetud, kohtutäitur on hagejalt välja nõudnud hüvitise ja täitekulud (tl 7-8).

8.Eeltoodust tulenevalt oli kostjal nõue hageja vastu tulenevalt töövaidluskomisjoni jõustunud otsusest. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 5 alusel loetakse täitedokumendiks ja täidetakse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras töövaidluskomisjoni jõustunud otsuseid. Töövaidluskomisjoni otsuse resolutsioonist tuleneb selgelt ja üheselt, et Sonda Vallavalitsus peab maksma V. C.`ele hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kahe kuu keskmise palga ulatuses brutosummas 12 144 krooni. Hüvitise suuruse määramine (kuni 01.07.2009. a jõustunud TLS § 117 lg 2 kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses), arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid, on töövaidlust lahendava organi diskretsiooniõigus. Töötaja taotles hüvitise määramist kuue kuu keskmise palga ulatuses, kuid töövaidluskomisjon pidas põhjendatud hüvitise suuruseks kahe kuu keskmise kuupalga suurust hüvitist. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 25 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. ITLS § 25 lg 2 sätestab, et jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Kuna hageja (tööandja) kohtusse sama töövaidluse lahendamiseks ei pöördunud, tuleb eeldada seda, et ta oli nõus, et peab maksma töötajale lisaks juba makstud koondamishüvitisele hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest veel kahe kuu keskmise palga ulatuses. Kohtusse pöördumata jätmise korral kannab tööandja riski, et töövaidluskomisjoni otsus täidetakse ning sama töövaidlust pole võimalik edaspidi kohtus läbi vaadata ega töövaidluse asjaoludele, sh hüvitise määrale ja selle tasaarvestamisele saadud koondamishüvitusega, hinnangut anda. Kohtutäitur täidab täitemenetluses formaliseerituse printsiibi tõttu kohtulahendeid ja muid haldusorganite otsuseid vastavalt resolutsioonis toodule. Samuti ei tulene töövaidluskomisjoni otsusest, et töövaidluskomisjon oleks kohaldanud tasaarvestust hüvitise suuruse määramisel töötajale välja makstud koondamishüvitisega.
9.Kohus nõustub kostjaga, et töövaidluskomisjoni jõustunud otsuse (täitedokumendi) täitmisega, millega kaasnesid täitekulud, ei ole kostja hageja arvel alusetult rikastunud ega hagejale sellega kahju tekitanud.
10.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.

V Menetluskulude jaotus

15.TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb hageja kantud menetluskulud jätta hageja enda kanda. Kostja menetluskulud peab kandma hageja.
16.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

VI Edasikaebamise kord

17.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

VII Hagi tagamine

18.Kohtu 14.03.2011. a kohtumäärusega rahuldati hagi tagamise taotlus ning arestiti kostja pangakontod 1 017,73 euro ulatuses.
19.Kohus jättis hagi rahuldamata. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise. Hagi tagamine kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja