lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-6880/17

TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 14.06.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-6880/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.06.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1011
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Helgi Vinni

Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2011. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-11-6880

Tsiviilasi

L. S. avaldus täisealisele isikule A. S.`le eestkostja määramiseks

Menetlustoiming

Eestkoste seadmine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja: L. S. (IKxxxx,

esindajad

elukoht: xxx) Puudutatud isikud: A. S. (IK xxx, elukoht: xxx ) tema esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa (OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo , [email protected]) Boris S. (IK xxx, elukoht: xxx) Jõhvi Vallavalitsus (RK 75033483, Keskväljak 4, Jõhvi, [email protected] )

RESOLUTSIOON

Rahuldada L. S. avaldus. Määrata A. S. (IK xxx eestkostjaks kuni 14. juunini 2016. a L. S. (IKxxx). Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on A. S. esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.

A. S. ei või iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistab ta ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab A. S. hääleõiguse. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama Viru Maakohtule kirjaliku aruande kord aastas. Esimese aruande esitamise aeg on 14.07.2012. a. Jätta avaldaja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord

Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne vallavalitsus.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Asjaolud

1.Avaldaja taotleb eestkostja määramist oma tütrele A. S.`le, kes raske haiguse tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. A. S.`l on diagnoositud aligofrenia ja epilepsia ning ta ei ole võimeline iseseisvaks eluks ja tehingute teostamiseks. Avaldaja palub määrata ennast A. S. eestkostjaks.
2.21.02.2011 a määras kohus A. S.le õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. A. S.ti esindas menetluses vandeadvokaat A. A..
3.24.03.2011. a määras kohus ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiisi teostas ekspert G.B..
4.A. S. esindaja esitas kohtule arvamuse 18.05.2011. a, ekspert kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti 04.05.2011. a ja eestkosteasutus arvamuse 17.03.2011. a.

Kohtumääruse põhjendused ja järeldus

5.Kohus oma järelduses juhindub Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-526.
6.TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. 7.PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu

psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. 8.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 28.04.2011. a aktist nr 26 nähtub, et uuritav 4 kuu vanuselt haigestus bronhhopneumooniasse ja tekkisid krambihood, mille tõttu oli 10 päeva teadvuseta. 3 aastaselt avastati füüsiline mahajäämus ja kõne peetus. A. S. on alates 2002 aastas arvel psühhiaatri juures ja on omab 100% töövõimetuse kaotust ja rasket puuet. Ekspert jõudis arvamusele, et A. S.l esineb psüühilise tegevuse kombineeritud häire, mis on seotud läbipõetud kesknärvisüsteemi häirega raske haigusega järgneva episündroomiga, alates varasest lapsepõlvest toksiliste preparaatide võtmisega ja väljendunud vaimse alaarenguga. Uuritava psüühiline areng vastab väikelapse arengule ning ta ei ole võimeline täielikult mõistma oma tegusid, neid juhtima ja neist aru andma. Ta ei suuda elada iseseisvalt ning vajab pidevalt kõrvalabi ja jälgimist lihtsate elufunktsioonide teostamiseks. A. S. esineb vaimne mahajäämus kombineeritud patoloogiaga ja psüühilise tegevuse häired on kroonilised ja kestvad ning seisundi paranemist ei ole ette näha. Määratav eestkostja peab aitama A. S.t kõikides tema asjades, sealhulgas igapäevavajadustes.

9.A. S. esindaja on seisukohal, et A. S. vajab eestkostet ning tema ema on sobiv eestkostja kandidaat. A. S. saab aru ainult lihtsamatest küsimustest. Eestkoste olemust ei mõista, kuid arvab, et kui see on tema huvides, siis vajab seda. Ta usaldab oma ema, kuna on emaga koos elanud. Esindaja toetab avaldust.
10.Jõhvi Vallavalitsuse arvamuse kohaselt toetab eestkosteasutus L. S. määramist A. S. eestkostjaks kõikide asjade ajamiseks ning tehingute vormistamises. A. S.le eestkostja määramine on vajalik eelkõige tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Eestkoste tuleb määrata viieks aastaks.
11.TsMS § 524 lg 1 kohaselt kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. 10.juunil 2011 kuulas kohus ära A. S. tema elukohas xxx. A. S. oli nõus, et ema määratakse tema eestkostjaks.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. S. on piiratud teovõimega ja tema üle tuleb seada eestkoste.
13.PkS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.
14.Kohus määrab eestkostjaks L. S. Tuvastatud ei ole PkS § 174 nimetatud piiravaid asjaolusid.
15.Kuna TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, tuleb eestkoste seada viieks aastaks.
16.Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et A. S. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
17.Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Menetluskulud
18.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium