TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. TsMS § 532 lg 3 kohaselt, määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Kohtla-Järve Linnavalitsuse (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) avaldus täisealise isiku L. B. üle seatud eestkoste tähtaja pikendamiseks. Avalduse kohaselt on L. B. üle seatud eestkoste Viru Maakohtu 03.06.2008 määrusega, eestkoste lõpeb 03.06.2011. Eestkostjaks määrati N. B.. Avalduse kohaselt ei ole puudutatud isik L. B. oma tervislikust seisundist lähtuvalt võimeline iseseisvalt toime tulema, puudutatud isik on invaliid lapsepõlvest alates, tal on tuvastatud sügav puue. Ta ei ole võimeline mõistma oma tegusid, neid juhtima ega neist aru saama. Avaldaja palub pikendada L. B. üle seatud eestkostet ja määrata L. B. eestkostjaks tema ema N. B. (tl. 49-63). Viru Maakohtu 05. aprilli 2011 määrusega kaasati tsiviilasja menetlusse puudutatud isiku L. B. õde S. M.. Sama kohtumäärusega määrati L. B.`le esindaja riigi kulul, samuti määrati L. B. `le kohtupsühhiaatriline ekspertiis 67-69; 70-73). Puudutatud isik N. B. esitas 13. aprillil 2011 kohtule avalduse, milles teatab, et on nõus olema oma tütre L. B. eestkostjaks (tl. 88). L. B. suhtes teostati 25. aprillil 2011 Ahtme Haiglas ekspertarstide poolt kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole L. B. võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid. L. B. ei ole võimeline elama iseseisvat elu ning vajab kõrvalise isiku pidevat abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. L. B.`l esineb vaimne alaareng, vaimne mahajäämus väljendunud imbetsiilsuse astmes. Psüühilise tegevuse häired on tal alates sünnist. Tema paranemist ei ole ette näha. Tema tervislik seisund ei võimalda tal õigesti hinnata mitte mingisuguseid tehinguid, ta ei ole võimeline väljendama oma arvamust eestkostja määramise suhtes, kuid ta vajab eestkostet. Tema isiklik ärakuulamine ei ohusta tema tervist, kuid ta ei mõista tehtud järelduste mõtet (tl. 91-92).

KOHTUISTUNG

30. mai 2011 kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ning palus määrata N. B. oma tütre L. B. eestkostjaks. L. B. vajab igapäevaelus kõrvalise isiku abi, ta ei tule toime iseseisva eluga, talle on arstliku ekspertiisi otsusega määratud sügav puue. Avaldaja esindaja palus avaldus rahuldada ning määrata N. B. oma tütre L. B. eestkostjaks kõikide asjade ajamiseks. Kohtukulud palus avaldaja jätta riigi kanda.

Puudutatud isiku L. B. esindaja vandeadvokaat T. D. toetas avaldust ja palus määrata L. B. eestkostjaks tema ema N. B., andes talle volitused kõikide tehingute tegemiseks. Ema on kandnud tütre eest hoolt viimaste 55 aasta jooksul. Esindataval on raske tervisepuue, ta ei ole võimeline iseseisvalt toiminguid tegema. Esindaja palus avaldus rahuldada ja määrata eestkoste 5 aastaks. Menetluskulud palus jätta riigi kanda. Puudutatud isik L. B. palus avaldus rahuldada ja määrata teda oma tütre eestkostjaks. Menetluskulud palus jätta riigi kanda. Puudutatud isik S. M. palus avaldus rahuldada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja ja asjast huvitatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Vastavalt TsMS § 520 lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Viru Maakohtu 05. aprilli 2011 kohtumäärusega määrati L. B.`le riigi õigusabi osutaja. Määruse võttis täitmisele Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu vandeadvokaat Tatjana Dobolina. 25.04.2011 koostatud ekspertiisiakti nr 24 kohaselt ei ole L. B. võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid. L. B. ei ole võimeline elama iseseisvat elu ning vajab kõrvalise isiku pidevat abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. L. B.`l esineb vaimne alaareng, vaimne mahajäämus väljendunud imbetsiilsuse astmes. Psüühilise tegevuse häired on tal alates sünnist. Tema paranemist ei ole ette näha. Tema tervislik seisund ei võimalda tal õigesti hinnata mitte mingisuguseid tehinguid, ta ei ole võimeline väljendama oma arvamust eestkostja määramise suhtes, kuid ta vajab eestkostet. Tema isiklik ärakuulamine ei ohusta tema tervist, kuid ta ei mõista tehtud järelduste mõtet (tl. 91-92). Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenust. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud

aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab L. B. eestkostjat, kelle ülesannete ring peaks olema igakülgne ja arvestades L. B. seisundi kestvust ja püsivat iseloomu, peaks eestkoste olema pidev. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et L. B. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. L. B.`l tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Kohus määrab L. B. eestkostjaks N. B. kuni 5 aastaks alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. TsÜS § 11 lg 3 p1 ja p 2 kohaselt, piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi või isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Eestkostetav ei või ilma eestkostja nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud, millest ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Lähtuvalt PKS § 183 lg 3, eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. N. B. peab hoidma oma vara eraldi eestkostet vajava isiku varast ega tohi kasutada eestkostet vajava isiku vara oma huvides. Vastavalt PKS § 193 lg 1, kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest. N. B. on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest. Vastavalt PKS § 194 lg 1 ja lg 2, kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. N. B. on kohustatud koostama ja esitama kohtule iga-aastase kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt aruandeaasta 01. juuniks. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid.

MENETLUSKULUD

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus

lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud (ekspertiisitasu, õigusabikulud) riigi kanda.

TEATAVAKSTEGEMINE

Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5 p 1, § 525 lg 3, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.