lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-91507/81

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 06.06.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-91507/81
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.06.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5204
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Mittetulundusühing Kajakas KM80138349(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-91507

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Määruse tegemise aeg ja 6.juuni 2011.a. Kuressaare kohtumaja koht Tsiviilasja number

2-08-91507

Tsiviilasi

M R avaldus J P ja V S vastu kinnisasjale juurdepääasu nõudes Avaldaja M R ( e), avaldaja esindaja Mihkel Tuus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Puudutatud isikud:

1.J P
2.V S (Pärnu Maakohtu 11.03.2011 määrusega astunud menetlusse A S asemel; ) nende esindaja J Reede
3.AA ( )
4.E R (
5.I P (
6.MTÜ Kajakas KM (registrikood 80138349, asukoht L küla K vald 93873 Saare mk), seaduslik esindaja E R

Kohtuistungi toimumise aeg

27.aprill 2011.a.

Kohtuistungil osalesid

Avaldaja esindaja Mihkel Tuus, puudutatud isikud J P, V S, nende esindaja J Reede ja puudutatud isikud E R (ka MTÜ Kajakas KM esindaja) ning I P

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

RESOLUTSIOON

1.Avaldus rahuldada.
2.Määrata Saare maakonnas K vallas L külas asuva M kinnistult (E põik 16) mootorsõidukitega juurdepääs üle J (E põik 14) ja L (E põik 12) kinnistute piki nende ühist piiri piiripunktide 54 ja 53 vahel mööda MTÜ-le Aiandusühistu E kuuluva teekinnistu avalikult kasutatavale riigimaanteele nr 76 Kuressaare ringteele.
3.Määrata J Pile ja V Sale eelnimetatud juurdepääsu kasutamise tasuks kummalegi 25 eurot aastas. Lisaks sellele on M R kohustatud nimetatud juurdepääsu omal kulul korras hoidma ja hooldama sh teostama hooldus- ja parandustöid. Menetluskulude jaotus 1(12)

2-08-91507

1.Jätta avaldaja ja teiste puudutatud isikute menetluskulud J P ja V S kanda.
2.J P, A S ja V S menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.29.12.2008 esitas M R maakohtule hagiavalduse J P ja A S vastu kinnisasjale juurdepääsu nõudes K valla L külas asuvalt talle kuuluvalt M kinnistult avalikult kasutatavale teele pääsemiseks üle J ja L kinnistu piki nende ühist piiri või üle L kinnistu. 28.08.2009.a. täpsustas hageja, et avalikult kasutatav tee, kuhu M. R soovib M kinnistult pääseda, on riigimaantee nr 76 nimega Kuressaare ringtee /t.l. 53-54/. Pärast hagiavalduse esitamist on kõnealustele kinnistutele antud alljärgnevad aadressid: M kinnistule – E põik 16, J kinnistule – E põik 14, L kinnistule – E põik 12, L kinnistule – E tee 2.
2.27. mail 2009. a toimunud kohtu eelistungil esitas J. Pi ja A. S esindaja J. Reede hagile vastuväited, milliste kohaselt on otstarbekam määrata juurdepääs M kinnistult kas üle K 12 asuva S kinnistu katastritunnus XXXXX:XXXXX:XXXXX või üle L kinnistu katastritunnus XXXXX:XXXXX:XXXXX.
3.Kohus tegi 27.mail 2009.a. toimunud eelistungil /t.l. 51-52/ M. Rile ettepaneku esitada alternatiivsed nõuded juurdepääsutee määramiseks L kinnistu ja K 12 asuvate kinnistute omanike vastu, aga ka K 10 asuva kinnistu omaniku ning Aiandusühistu Kajaka kinnistu omaniku vastu. Kohus leidis, et ilma selleta, et oleks esitatud nõuded ka nende kinnistute omanike vastu ei saa kohus teostada kaalutlust selle üle, milliselt kinnistult on juurdepääs otstarbekam ja koormatava kinnistu omanikku vähem koormav.
4.Nimetatud ettepaneku osas leidis hageja 28.08.2009.a. esitatud seisukohas, et alates 1. jaanuarist 2009. a menetletakse kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asju mitte hagimenetluses, vaid hagita menetluses – vt TsMS §-d 6181 - 6188. Samuti 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 198 lg 3 kohaselt kaasab kohus hagita menetluses menetluse osalised omal algatusel. Hageja leidis, et eeltoodu tõttu ei osale M. R enam menetluses hagejana, vaid avaldajana ning J. P ja A. S osalevad menetluses puudutatud isikutena. Kuna kohus on pidanud vajalikuks kaaluda M kinnistult juurdepääsu määramist ka üle L, S (aadressiga K 12), Ii (aadressiga K 10, katastritunnusega XXXXX:XXXXX:XXXXX) ja Aiandusühistu Kajaka kinnistute (katastritunnusega XXXXX:XXXXX:XXXXX), tuleb ka nimetatud kinnistute omanikud kaasata menetlusse puudutatud isikutena.
5.20.11.2009.a. määrusega kohus otsustas menetleda antud tsiviilasja alates 20.11.2009.a. hagita menetluses hagita asjana ning seetõttu ei osale M. R enam menetluses hagejana, vaid avaldajana ning J. P ja A. S osalevad menetluses puudutatud isikutena. Kohus kaasas menetlusse asjast puudutatud isikutena: L kinnistu omaniku AA, K 12 asuva S kinnistu omanik E Ri, K 10 asuva Ii kinnistu omaniku I Pe ja aiandusühistu Kajaka kinnistu omaniku MTÜ Kajakas KM. Sellele kohtu seisukohale ei ole vastuväiteid esitatud.
6.M R avalduse kohaselt kuulub talle Saare maakonnas K vallas L külas asuv M kinnistu, maatüki katastritunnus on XXXXX:XX: XXXXXXX. Kinnistu on moodustatud endise aianduskooperatiivi krundi baasil ning see ei piirne avalikult kasutatava teega. Kruntide omanikud on moodustanud ühistu, kelle omandis on kinnistu nimega AÜ E Suvekodu, maatüki katastritunnus on XXXXX:XX:XXXX. Nimetatud kinnistul paikneb tee, mida mööda pääseb oma kinnistule enamus ühistu liikmetest. Kuid avaldajale kuuluv M kinnistu ei piirne ka selle teega. Avaldaja peab oma kinnistule pääsemiseks minema kas piki J.Pile kuuluva J kinnistu, maatüki katastritunnus XXXXX:XX:XX, ja A.Sale kuuluva L kinnistu, maatüki 2(12)

2-08-91507 katastritunnus XXXXX:XX:XX, ühist piiri piiripunktide 54 ja 53 vahel, see tähendab üle mõlema viimatinimetatud kinnistu või üle J.Pile kuuluva L kinnistu, maatüki katastritunnus XXXXX:XXXXX:XXXX. J.P ja A.S on lubanud avaldajal ja tema lähedastel nimetatud juurdepääsuteid kasutada, kuid üksnes jalgsi ja jalgrattaga. Mõlemad puudutad isikud on keeldunud avaldajale ja tema lähedastele mootorsõidukitega juurdepääsu lubamisest üle J ja L kinnistute. A.S on püstitanud L kinnistule oma elamu otsa omavoliliselt kuuri ja katusealuse, mis raskendavad mootorsõidukitega läbipääsu piki J ja L kinnistute ühist piiri. Mootorsõidukitega läbipääsu tõkestamiseks on A.S asetanud juurdepääsuteele saeraami ja lukustanud selle ketiga katusealuse tugiposti külge. Varem lubas J.P sõita sõiduautoga talle kuuluvale L kinnistule, et minna sealt jalgsi M kinnistule. Mootorsõidukitega juurdepääs L kinnistult M kinnistule ei ole praegu J.Pi poolt omavoliliselt püstitatud kuuride ning L kinnistul maaüksuste piiri lähedal asuva kraavi ületamiseks vajaliku mootorsõidukit kandva truubi puudumise tõttu võimalik. Kuid käesoleval ajal ei ole J.P nõus ka sellega, et avaldaja oma sõiduautoga L kinnistule sõidab. Samal ajal kasutab J.P avaldajale kuuluval kinnistul asuvat teerada selleks, et minna jalgsi talle kuuluvalt L kinnistult J kinnistule ja vastupidi. Eeltoodust nähtub, et avaldajal puudub mootorsõidukiga juurdepääs oma kinnistule. Selline juurdepääs on vajalik kahel põhjusel. Avaldajal on sügava liikumispuudega ema M R (kõnnib vaid raamiga) ja tugevate tasakaaluhäiretega vanaisa V M, kellel on raske pääseda kinnistule ilma sellele mootorsõidukitega juurdepääsuta. Teiseks soovib avaldaja püstitada kinnistule uue suvemaja, kuid ehitamine ei ole ilma kinnistule mootorsõidukitega juurdepääsuta võimalik.

12.mail 2008. a pöördus avaldaja vanaisa V M, kes oli sel ajal kinnistu omanik, esindaja vahendusel kirjaliku ettepanekuga juurdepääsuvõimaluste arutamiseks puudutatud isikute J.P ja A.S poole, kuid viimased ei vastanud ettepanekule. 22. oktoobril 2008. a kinkis V. M kinnistu avaldajale. Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Eeltoodud asjaoludel palub avaldaja kohtul määrata M kinnistule mootorsõidukitega juurdepääs kas üle J ja L kinnistute piki nende ühist piiri piiripunktide 54 ja 53 vahel või üle L kinnistu. Seejuures taotleb avaldaja, et juurdepääs üle L kinnistu määrataks vaid sel juhul, kui kohus leiab, et juurdepääs üle J ja L kinnistute ei ole otstarbekas. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ning tuginedes AÕS § 156 lg-le 1 palub avaldaja määrata Saare maakonnas K vallas L külas asuvale M kinnistule mootorsõidukitega juurdepääs kas üle J ja L kinnistute piki nende ühist piiri piiripunktide 54 ja 53 vahel või juhul, kui kohus ei pea seda otstarbekaks, üle L kinnistu ning menetluskulud panna J.P ja A.S kanda. Avaldaja leiab, et ca 80 m juurdepääsu ehitamine riigimaanteelt nr 76 üle L kinnistu ja ca 45 m juurdepääsu ehitamine ühistule Kajakas kuuluva K otsast üle L kinnistu kuni L kinnistuni on temale põhjendamatult kallis, arvestades varasema juurdepääsutee olemasolu /t.l. 166-167/.
7.Vastuseks puudutatud isiku V S seisukohtadele märgib avaldaja järgmist. V. S on märkinud, et avaldaja nõude kohaselt määratav juurdepääsutee on talle liialt koormav, kuna takistab tal parkida oma autot kinnistul elamu ees, mis on selleks 3(12)

2-08-91507 ainuvõimalik koht. Veel märgib V. S, et tema kinnistu piirid kulgevad praktiliselt mööda elamu külgseinu ning elamu taga on viljapuud ja marjapõõsad, „mida ei saa sundida omanikku maha raiuma“. Avaldaja märgib, et puudutatud isiku väited ei vasta tegelikkusele. L kinnistu piirid ei kulge „praktiliselt mööda elamu külgseinu“. Nii L kinnistul asuva elamu ja ühistusisese tänava piiri vahel kui elamu ja J kinnistu piiri vahel on ca 3-3,5 meetrit. See nähtub nii 1973. aastal kinnitatud A. S aiamaja ehitusprojekti asendiplaanilt kui 1998. aastal koostatud L maaüksuse plaanilt, mis mõlemad on kohtule esitatud. Maaüksuse plaani kohaselt on elamu esikülg 3-3,5 m kaugusel ühistusisese tänava (katastriüksus nimega AÜ E Suvekodu, katastritunnus XXXXX:XX:XX9) piirist. Sama kaugel, 3-3,5 m on elamu otsasein J kinnistu piirist. 1973. aastal koostatud ja kinnitatud A. S aiamaja projekti kohaselt on aiamaja eluruumidest J kinnistu poole jääv ehitise osa nähtud ette auto katusealuseks. Käesoleval ajal on aiamaja projektis auto hoidmiseks ettenähtud katusealuse asemel kinniseks ehitatud elamu osa, kuhu autoga ei pääse. Avaldajal puuduvad andmed, et selline ümberehitus oleks teostatud seaduslikul alusel ehk ehitusloa järgi. Seega on L kinnistu omanik, täpsemalt eelmine omanik A S, ise õigusvastaselt likvideerinud krundil auto hoidmiseks ettenähtud koha. Teiseks ei vasta tegelikkusele ka puudutatud isiku V. S väide selle kohta, et kohtulahend, millega määrataks juurdepääs avaldaja kinnistule üle temale kuuluva L kinnistu, „ei ole reaalselt täidetav füüsilise takistuse tõttu, milleks on V S pargitud sõiduk“. Selles osas märgib avaldaja kahte momenti: esiteks et V. S ei ela alaliselt L kinnistul paiknevas hoones, vaid Tallinnas ja elab hoones vaid puhkuse ajal ning teiseks, et juba praegu ei ole võimalik parkida L kinnistule elamu ette, sest elamu ja kinnistu piiri vahel asuvad betoonäärisega lillepeenar ja elamu välisukse ette tänavakividest laotud made. Seega: selle tõttu, et kinnistu omanik on auto hoidmiseks ettenähtud varikatuse koha ehitanud elamu osaks, kuhu autoga ei pääse, pargivad A. S ja V. S oma autosid osaliselt kinnistul, osaliselt ühistusisesel tänaval ning nendest on võimalik mööda sõita. Põhjendatud ei ole ka see puudutatud isiku väide, et kohtulahend juurdepääsu määramise kohta üle J ja L kinnistute piki nende ühist piiri ei ole reaalselt täidetav selle tõttu, et M kinnistul ei ole võimalik sõidukiga liikuda põhjusel, et „see on mullane põllumaa“. Avaldaja märgib, et enamus ehituskrunte Eestis ei ole looduslikult olnud sellised, et neid ei peaks ehitamisel täitma. M kinnistule ehitamisel tuleb loomulikult kõrvaldada ehitiste alla jäävalt krundi osalt muld ning asendada see täitega, misjärel muutub vajalik osa krundist autodele sõidetavaks. Asjakohane ei ole puudutatud isiku osundus veeseaduse § 281 lg-le 1, mille kohaselt on põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal lubatud üksnes seaduses märgitud majandustegevus. Maapinna kasutamine juurdepääsuna kinnisasjale, mille sihtotstarve on elamumaa, ei ole käsitletav majandustegevusena veeseaduse § 281 lg 1 mõttes. Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku väidetega, et L kinnistul piiripunktide 53 ja 54 vahel asuvad maapinnas reovee kogumismahuti ja piki L ja J kinnistu piiri elektri maakaabel, mis ei võimalda juurdepääsu kasutamist sõidukitega. Avaldaja vanaema E M seletab, et piki piiri kulgevat teed mööda on nii A S ise kui ka tema pere aastakümneid lasknud tuua veoautodega suuri sõnnikukoormaid aiamaa väetamiseks ning kordagi ei ole olnud juttu reoveemahuti või elektrikaabli vigastamise ohust. Seetõttu ei leia avaldaja, et nimetatud rajatiste juurdepääsutee all paiknemise korral oleksid need takistuseks tee kasutamisel. Kui kogumismahuti puhul on tegemist õiguslikul alusel maapinda paigutatud rajatisega, siis peab selle kohta olema ka dokumentatsioon – ehitusluba, ülesmõõtmisjoonised jmt. Kui aga tegemist on ilma õigusliku aluseta rajatud rajatisega, ei saa see olla takistuseks 4(12)

2-08-91507 juurdepääsu asukoha määramisel. Sama kehtib ka elektri maakaabelliini kohta. Kui J P on tõepoolest lasknud paigaldada J kinnistule elektri maakaabelliini kohta, mis 23. juunil 1983. a kinnitatud aiamaja sidumisprojekti kohaselt oli nähtud ette juurdepääsuteeks V M aiamaale selliselt, et juurdepääsuteed ei ole võimalik ohtu tekitamata kasutada, siis tuleb see kas kõrvaldada või paigaldada ohutust tagaval viisil. Lisaks märgib avaldaja, et kuivõrd eelmisel aastal ühendati piirkond ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, puudub nüüd vajadus reoveemahuti järel ning see tuleks eemaldada. Põhjendamatu on puudutatud isiku seisukoht, et maasse paigaldatud elektri kaabelliini kaitsevööndis on sõidukiga liiklemine keelatud. Kui maakaabelliin on paigaldatud nõuetekohaselt, võib selle kohale rajada ka suure kandevõimega tee. Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku V. S seisukohaga, mille kohaselt ei anna juurdepääsuõigus kinnisasjale õigustatud isikule õigust juurdepääsuteed lumest puhastada. Vastuseks V. S väitele, et piiripunkti nr 54 juures ei ole võimalik sooritada suuremate sõidukitega pööret, kordab avaldaja oma varem esitatud seisukohta, et piiripunkti nr 54 juurest tuleb suuremate mõõtmetega sõidukitele läbipääsu tagamiseks kõrvaldada J ja L kinnistule õigusliku aluseta püstitatud ehitised. Sama on leidnud ka K Vallavalitsus oma 3. augusti 2009. a kirjas avaldajale, mille avaldaja esitas kohtule 28. augustil 2009. a.

PUUDUTATUD ISUKUTE SEISUKOHAD

8.J.P ja A.S vaidlevad avaldusele vastu /t.l. 25-26/. Puudutatud isikute vastuväidete kohaselt nende kinnistute piiripunktide 53 ja 54 vaheline ala pinnaskate on muru, mis praeguses seisukorras ei talu sõidukite väga intensiivset liiklust. Puudutatud isikud on lubanud avaldajal seda ala kasutada ka sõiduautoga, kuid avaldaja on kuritarvitanud talle antud õigust ning kahjustanud A S kinnisasja ka alas, mis jääb väljapoole piiripunktide 53 ja 54 vahelist mõttelist juurdepääsu ala. Avaldaja on keeldunud kahjustatud ala parandamast, mis on käsitletav keeldumisena heastada õigusvastaselt tekitatud kahju. Avaldaja väited puudutatud isikute kinnistutele omavoliliselt püstitatud kuuride kohta on asjakohatud ja pahausksed. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 annab igaühele õiguse oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Ehitusõiguslikke küsimusi lahendatakse haldus-, mitte tsiviilkohtumenetluses. Puudutatud isikud leiavad, et avaldaja väide kinnistule uue suvemaja ehitamise kavatsusest on kohut eksitav, kuna neile teadaolevalt ei oma avaldaja püsivat töökohta ja piisavalt materiaalseid vahendeid selleks. J.P ja A.S leiavad, et kuna A.A on nõus tee rajamisega üle tema kinnistu, võiks avaldaja temaga kokkuleppida. Ka üle I.Pe ja E.R kinnistute juurdepääsu rajamiseks puuduvad õiguslikud ja füüsilised takistused /t.l. 87-88/.
9.V S jäi varem õiguseellase A S poolt esitatud vastuväidete juurde. V S märgib, et ei tema õiguseellane ega ka ta ise ei ole avaldanud vastuseisu avaldaja poolt L kinnistu kasutamiseks juurdepääsuks jalgsi ja ka kaherattalise sõidukiga. V S soovib esile tõsta järgnevat: 1)Avaldaja M R huve ei tohi ebaproportsionaalselt eelistada V S kui omaniku vähemalt samaväärsetele huvidele. V S huve kindlustab omandiõigus. M Rl on huvi kasutada V S kinnistut juurdepääsuks temale kuuluvale M kinnistule. Seejuures on V Sl huvi ja õigus vabalt vallata, kasutada ja käsutada enda kinnisasja. Mõlemal isikul on huvi kasutada V S kinnistut mootorsõidukiga, kusjuures mitteomanikust M R soovib V S kinnistut kasutada asjale koormavamalt, st piiramatult rasketehnikaga. Omanikust V S vajab enda kinnistul auto parkimiskohta, milleks reaalselt saab olla vaid tema elamu esine ala, mis on näha paikkonna vaatlusel tehtud fotolt nr 3. V S toonitab, et see on ainuke reaalne koht enda kinnistul auto parkimiseks, kuna füüsiliselt ei ole see 5(12)

2-08-91507 mujal võimalik. Sellist väidet toetab avaldaja poolt 28.augustil 2009 tõendina esitatud A S aiamaja projekti asendiplaan. L kinnistu hoonestamine ja haljastamine on teostatud vastavalt nimetatud plaanile. V S kinnistu piirid kulgevad praktiliselt mööda elamu külgseinu ning elamu taga asuvad viljapuud ja –põõsad, mida ei saa sundida omanikku maha raiuma. V S väidet tema kinnistul piiride, seal asuvate hoonete ja rajatiste ning haljastuse kohta toetab ka muu asja juures olev kaardimaterjal ning paikkonna vaatlusel tuvastatu. Eeltoodust tulenevalt on V Sl võimalik enda sõiduautot parkida vaid elamu ees, st alal, kust M R taotleb juurdepääsu. Kohtulahend peab olema reaalselt täidetav. Juhul, kui kohus määrab juurdepääsu M R kinnistule üle V Sle kuuluva L kinnistu, siis ei ole kohtulahend reaalselt täidetav füüsilise takistuse tõttu, milleks on V S pargitud sõiduk. Juhul kui kohus leiab, et V S peaks enda autot parkima kusagil eemal, st keelama V Sl enda kinnistu kasutamise mootorsõidukiga, siis peaks kohus ka veenvalt põhjendama, millest tulenevalt on proportsionaalne omandiõiguse riive, mille kohaselt omanik ei tohi enda kinnistut mootorsõidukiga kasutada, sest seda soovib teha võõras.. M R on nõudes kasutada V S kinnistut tuginenud asjaõigusseaduse § 156 lg-le 1, mille kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Käesoleva punkti juures soovib V S toonitada, et nimetatud õigusnorm annab õiguse vaid liikumiseks üle võõra kinnisasja, mitte aga kasutada võõrast kinnisasja parklana. Sellist seisukohta toetab ka kohtupraktika. Nagu juba eelnevalt V S on esile tõstnud, peab kohtulahend olema reaalselt täidetav. Kui eeldada, et kohus annaks M Rle juurdepääsuõiguse üle V S kinnistu, siis ei ole see reaalselt täidetav, kuna M R kinnistul ei ole võimalik sõidukiga liikuda, kuna see on mullane põllumaa. Seega oleks avaldajal võimalik liikuda vaid üks kord üle L kinnistu, kuna keskmise sotsiaalse elukogemusega isikule on mõistetav, et sõiduauto ja sellest suurem rasketehnika vajub madala ja vesise põllumaa pinnasesse. Juhul, kui kohus ikkagi otsustab määrata juurdepääsu avaldaja kinnistule üle V Sle kuuluva L kinnistu, peaks kohus ära näitama ka koha, kuhu on avaldajal võimalik mootorsõidukiga üle V S kinnistu jõuda ja sealt jälle lahkuda. 2) Mootorsõidukiga juurdepääsuks M R kinnistule üle V S kinnistu esinevad nii füüsilised kui ka õiguslikud takistused. Juurdepääsu määramine mootorsõidukiga üle V S L kinnistu seaks ohtu paljude inimeste elu ja tervise, samuti vara säilimise. Esiteks asub L kinnistul puurkaev, mida kasutavad joogivee saamiseks neli leibkonda (V S enda pere, J kinnistul elav El Pa, L kinnistul elav J Pi pere ning R-U kinnistul /registriosa; katastritunnus XXXXX:XX:XX4/ elav V S kolmas naabripere, kus elavad kinnisturaamatusse omanikuna kantud Elmar Toomsalu pärijad), mille ümber peab tegevus ja liikumine olema seadusest tulenevalt piiratud. Puurkaevu asukoht nähtub nii asja juures olevalt kaardimaterjalilt kui ka paikkonna vaatlusel tehtud fotolt nr 6. Veeseaduse § 28 lgst 1 tulenevalt on veekaitse sanitaarala joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Sama paragrahvi lõike 2 punktist 1 tulenevalt on veehaarde sanitaarkaitse ulatus 50 m, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga. Veekaitseseaduse § 28’ lg-st 1 tulenevalt on põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus keelatud mõnede üksikute eranditega, mille hulka ei kuulu sanitaarkaitseala teena kasutamine juurdepääsuks. Teiseks asub V S L kinnistul piiripunktide 53 ja 54 vahel maapinnas reovee kogumismahuti, mida katab vaid väga õhuke mullakiht ning arvestades ka aja jooksul amortiseerumist, ei kannata see sõiduauto raskust, rääkimata rasketehnikaga koormamist. 6(12)

2-08-91507 Kogumismahuti purunemise korral reostuks nelja perekonna joogivesi, mis ohustab tõsiselt inimeste elu ja tervist. Kolmandaks soovib V S esile tuua asjaolu, et mööda L ja J kinnistu piiri kulgeb L kinnistule elektri-maakaabel, mis paikneb ca 50 cm sügavusel maapinnast. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.27 määrusega nr 19 kinnitatud „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 lg-le 3 on maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. V S tahab tähelepanu juhtida sellele, et J ja L kinnistu piiripunktide 53 ja 54 vahel murupinnas näha olev muruga katmata ala ei ole tekkinud mitte liikumisest, vaid elektrikaabli paigaldamisest. Seega nõuab M R juurdepääsu üle maa-ala, mis kulgeb täpselt mööda elektripaigaldise kaitsevööndit, jääb veehaarde sanitaarkaitsealasse ning suundub üle maapinna lähedal paikneva reoveemahuti. Kuna nii elektri-maakaabel kui ka kogumismahuti paiknevad pehmes pinnases maapinna lähedal, siis on tõsine ja reaalne oht, et mootorsõidukiga koormamise korral need mõlemad purunevad, mille tulemusel võib elektrivool tungida ka 4 perekonna joogivette. See tekitab reaalse ohu paljude inimeste elule. Lisaks eelnevale on L ja J kinnistu ühise piiripunkti nr 54 (paikkonna vaatluse foto nr 3) juures takistusevaba ala ruut suurusega 4,1 x 4,1 m. Keskmise sotsiaalse elukogemusega inimesele on mõistetav, et sellises ruudukujulises alas on väga tugevalt raskendatud sõiduautoga täisnurkse pöörde sooritamine selliselt, et ei puudutaks nurkades olevaid takistusi, rääkimata suuregabariidilisest rasketehnikast. V S on varem korduvalt toonitanud, et kohtulahend peab olema reaalselt täidetav. M R nõuab L kinnistu aastaringset piiramatu kasutamise õigust. Seejuures ei ole avaldaja selgitanud, kuidas ta kavatseb seda teha talvel lumetakistuse ajal. V S keelab oma kinnistu kasutamise lume ladustamise kohana selle teisaldamisel taotletud juurdepääsukohast ning M Rl ei ole õiguslikku alust seda nõuda. Eeltoodust tulenevalt esineb hulgaliselt füüsilisi ja õiguslikke takistusi, mis takistavad juurdepääsu M kinnistule üle L kinnistu ja juhul, kui kohus sealt juurdepääsu määraks, oleks tegemist kohtulahendiga, mis ei ole reaalselt täidetav.

10.AA on nõus teatud tasu eest andma loa avaldajale tee ehitamiseks üle L maaüksuse /t.l. 81/.
11.I Pe seisukoha kohaselt /t.l. 82/ piirneb tema maa avaldaja maaga, mille vahel on traataed. Selle maa pikkuseks on ca 21 meetrit. Seal on kasvuhoone, kuu, kelder ja vaba pinda ca 2 meetrit. Sinna ei ole võimalik teed ehitada.
12.E R ei ole nõus juurdepääsu teega üle K 12 asuva temale kuuluva kinnistu /t.l. 83/. Seal ei ole kunagi teed olnud ja selle tegemiseks ei ole ka võimalust. Kinnistule E põik 16 on tee olemas ja selle kasutamise osas peaksid avaldaja ja J.P ning A.S kokkuleppele jõudma.

MAAKOHTU SEISUKOHT

13.Avaldaja palub kohtult määrata juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt temale kuuluvale M kinnistule (E põik 16). Taotluse õigusliku alusena tugineb avaldaja AÕS § 156 lg-le 1. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele vajaliku juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu 7(12)

2-08-91507 vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes selle kinnisasja omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega, mille kaudu juurdepääsu soovitakse. AÕS § 156 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus avalikult kasutatavalt teelt vajaliku juurdepääsu puudumine avaldajate kinnisasjadele.

14.Asjas ei ole vaidluse all järgmised olulised asjaolud: - avaldajale kuuluv M kinnistul ei asu elamut /v.a kuur/ ega piirne avalikult kasutava teega; - avaldaja peab oma kinnistule pääsemiseks minema kas piki J.Pile kuuluva J kinnistu ja alates 2011.a. veebruarist V.Sale kuuluva L kinnistu ühist piiri piiripunktide 54 ja 53 vahel st üle mõlema viimatinimetatud kinnistu või üle J.Pile kuuluva L kinnistu; - J.P ja A.S (V.S) on lubanud avaldajal ja tema lähedastel nimetatud juurdepääsuteid kasutada, kuid üksnes jalgsi ja jalgrattaga.
15.Avaldaja peab üksnes jalgsi ja jalgrattaga enda kinnistule pääsemist ebapiisavaks ja soovib sinna pääseda ka mootorsõidukitega, kuna mootorsõidukitega juurdepääs on talle vajalik nii sügava liikumispuudega pereliikmete tõttu kui ka kinnistule uue suvemaja püstitamiseks. Hageja märgib, et mootorsõidukitega juurdepääsu raskendavad juurdepääsuteele A.S poolt omavoliliselt püstitatud kuur ja katusealune ning J.P poolt ilma ehitusloata püstitatud betoonvundamendiga metallist piire.
16.Puudutatud isikud J.P ja V.S leiavad, et: 1) esineb hulgaliselt füüsilisi ja õiguslikke takistusi, mis takistavad mootorsõidukiga juurdepääsu M kinnistule nende kinnistute piiripunktide 53 ja 54 vahelisel alal: nimetatud ala pinnasekate on muru, mis ei talu mootorsõidukite intensiivset liiklust; veoautoga juurdepääs ei ole tehniliselt võimalik, kuna L kinnistu piirid kulgevad praktiliselt mööda elamu külgseinu ning pöördeulatus on seetõttu liialt väike; V.S kasutab oma elamu esist ala auto parkimiseks, mistõttu ei ole seal võimalik teistel mootorsõidukitel liigelda; L kinnistul asub puurkaev, mille ümber on sanitaarkaitse ulatus 50 meetrit ning taotletava juurdepääsu asukohas maapinnas reovee kogumismahuti, mis ei kannata sõiduauto raskust, samuti elektri-maakaabel 50 cm sügavusel maapinnast, mis võib puruneda. 2) avaldaja võiks ehitada enda kinnistule pääsemiseks uue tee Kuressaare ringteelt üle L kinnistu või ühistule Kajakas kuuluva K otsast üle kraavi L kinnistule kuni L kinnistuni ning sealt üle K 12 kinnistu nurga.
17.Menetluse käigus läbiviidud paikkonna vaatluse käigus /lk 142-143, fotod lk 140, maaameti kaart lk 141/ nähtus, et: 1) võimalik juurdepääs avaldaja kinnistule üle J Pi L (E tee 2) kinnistu oleks mootorsõidukiga võimalik juhul kui olemasolev varjualune, ronitaimede sõrestik, suitsuahi, 6-7 elupuud ja V.Sle kuuluv kasvuhoone või avaldajale kuuluv kuur lammutada. Praegu on eelnimetatud juurdepääsu võimalik kasutada vaid jalgsi või jalgrattaga olemasolevat jalgrada mööda foto nr 8-14/ ; 2) võimalik juurdepääs avaldaja kinnistule mööda MTÜ Kajakas KM teekinnistu üle E R (K 12) ja I P (K 10) kinnistu vahelist piiri /fotod nr 18-22/ oleks mootorsõidukiga võimalik juhul, kui sinna ca 50-60 m teed rajada ja 3 õunapuud E.R kinnistul maha võtta. Käesoleval ajal ei ole võimalik siit ka jalgsi avaldaja kinnistule minna, kuna vahepeal on piirdeaed.

8(12)

2-08-91507 Kohus nõustub avaldajaga selles, et uue juurdepääsutee ehitamine Kuressaare ringteelt üle L kinnistu või ühistule Kajakas kuuluva K otsast üle kraavi L kinnistule kuni L kinnistuni ning sealt üle K 12 kinnistu nurga /maakatastri kaart lk 168/ on varasema juurdepääsutee olemasolu arvestades põhjendamatult kulukas ja avaldajale liialt koormav. Paikkonna vaatlusel nähtus, et esimesena märgitud juurdepääsutee asukoht /rajatava tee pikkus ca 75-80 meetrit/ on käesoleval ajal veega kaetud, savine ja soine pinnas, mida ei olnud võimalik isegi jalgsi läbida /vt paikkonna vaatluse fotod 15,16/. Tee rajamise maksumus OÜ Klotoid 27.12.2010 hinnakalkulatsiooni kohaselt ca 179 064 krooni /t.l. 165/. Teisena märgitud juurdepääsutee asukoht /pikkus ca 45-60 meetrit/ on käesoleval ajal savine ja soine pinnas ning vaid jalgsi läbitav. Tee rajamiseks tuleks rajada truubid ja ka puid maha võtta /vt paikkonna vaatluse fotod 23, 24, 25, 26/. Tee rajamise maksumus OÜ Klotoid 27.12.2010 hinnakalkulatsiooni kohaselt ca 110 304 krooni /t.l. 164/.

18.Avaldaja kinnitab, et vajab oma kinnistule mootorsõidukiga juurdepääsu nii sügava liikumispuudega pereliikmete tõttu, kui ka kinnistule uue suvemaja püstitamiseks. Seda saab kohtu hinnangul pidada õigustatuks. Kohus leiab, et võrreldes teiste puudutatud isikute kinnistutega vastab ainsana J Pi J kinnistul ja V Sa L kinnistul asuv juurdepääs tunnustele, mis on omistatav vajalikule juurdepääsule. Juurdepääs avaldajale kuuluvalt M kinnistult üle J (E põik 14) ja L (E põik 12) kinnistute piki nende ühist piiri piiripunktide 54 ja 53 vahel mööda MTÜ-le Aiandusühistu E kuuluva teekinnistu avalikult kasutatavale Kuressaare ringteele, on tugeva aluspõhjaga ja sõiduautoga läbitav /vt 8.11.2010. a paikkonna vaatluse protokoll, fotod 1-5/. K vallavalitsuse 3.08.2009 vastusest avaldajale juurdepääsu võimaldamise kohta, nähtub, et tegemist on ajaloolise juurdepääsuteega, mis on teena reaalselt kasutuses olnud vähemalt 1970.aastate algusest aianduskooperatiivi E algusaastatest /t.l. 63, vt aianduskrundi aiamaja projektid lk 61-62/. Ajaloolise tee olemasolu kinnitab ka puudutatud isik E R, kelle arvates on need teed toiminud 1970-ndatest aastatest peale. Eeltoodust nähtub, et J.Pi ja V.Sa kinnistul asuval juurdepääsul ei esine ka maakorralduslikke takistusi, kuna seda on pika aja kestel teena kasutatud ja võrreldes teistega ei vaja see juurdepääs tee rajamiseks selliseid olulisi kulutusi kui teistel vaadeldavatel naaberkinnistutel.
19.Kohus leiab, et avaldaja huvi pääseda oma kinnistult avalikule teele on kaalukam kui puudutatud isikute J.Pi ja V.S huvi, võrreldes teiste puudutatud isikutega. Nii on lisaks juba eelpool märgitule ka paikvaatlusel tuvastamist leidnud, et: 1) juurdepääsutee üle J ja L kinnistu kulgeb mööda mõlema kinnistu piiri; 2) tegemist on ajaloolise juurdepääsuteega; 3) antud juhul muud sõidetavad juurdepääsud avaldaja kinnistule puuduvad; Kohus ei nõustu V.S väitega selles, et L kinnistu piirid ei kulge praktiliselt mööda elamu külgseinu. Nii L kinnistul asuva elamu ja ühistusisese tänava piiri vahel on ca 3-3,5 meetrit. See nähtub nii 1973.a. kinnitatud A.S aiamaja ehitusprojekti asendiplaanilt kui 1998.a. koostatud L maaüksuse plaanilt /t.l. 61, 62/. Maaüksuse plaani kohaselt on elamu esikülg 3-3,5 m kaugusel ühistusisese tänava (katastriüksus nimega AÜ E Suvekodu, katastritunnus XXXXX:XX:XX9) piirist. Sama kaugel, 3-3,5 m on elamu otsasein J kinnistu piirist. 1973. aastal koostatud ja kinnitatud A. S aiamaja projekti kohaselt on aiamaja eluruumidest J kinnistu poole jääv ehitise osa 9(12)

2-08-91507 nähtud ette auto katusealuseks. Käesoleval ajal on aiamaja projektis auto hoidmiseks ettenähtud katusealuse asemel kinniseks ehitatud elamu osa, kuhu autoga ei pääse. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et selline ümberehitus oleks teostatud seaduslikul alusel. Seega on L kinnistu omanik (eelmine omanik A S) ise pannud ennast olukorda, kus tema krundil ei ole auto hoidmiseks ettenähtud kohta. Selle tõttu, et kinnistu endine omanik on auto hoidmiseks ettenähtud varikatuse koha ehitanud elamu osaks, kuhu autoga ei pääse, pargivad A. S ja V. S oma autosid osaliselt kinnistul, osaliselt ühistusisesel tänaval ning nendest on võimalik mööda sõita. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku V.S väide, et kohtulahend juurdepääsu määramise kohta üle J ja L kinnistute piki nende ühist piiri ei ole reaalselt täidetav selle tõttu, et M kinnistul ei ole võimalik sõidukiga liikuda põhjusel, et „see on mullane põllumaa". Avaldaja on märkinud, et M kinnistule ehitamisel tuleb kõrvaldada ehitiste alla jäävalt krundi osalt muld ning asendada see täitega, misjärel muutub vajalik osa krundist autodele sõidetavaks. Kohus nõustub avaldajaga selles, et asjakohane ei ole puudutatud isiku V.S osundus veeseaduse § 281 lg-le 1, mille kohaselt on põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal lubatud üksnes seaduses märgitud majandustegevus. Maapinna kasutamine juurdepääsuna kinnisasjale, mille sihtotstarve on elamumaa, ei ole käsitletav majandustegevusena veeseaduse § 281 lg 1 mõttes. Kohus nõustub avaldajaga ka selles, et L kinnistul piiripunktide 53 ja 54 vahel maapinnas asuvad reovee kogumismahuti ja piki L ja J kinnistu piiri elektri maakaabel, ei takista juurdepääsu kasutamist sõidukitega. Nii avaldaja kui puudutatud isikud J.P ja A.S on menetluse ajal väitnud, et piki piiri kulgevat teed mööda on avaldaja pere aastakümneid lasknud tuua veoautodega suuri sõnnikukoormaid aiamaa väetamiseks. Kohtu poolt teostatud paikkonnavaatluse käigus ei ole olnud juttu reoveemahuti või elektrikaabli olemasolust või vigastamise ohust ega ole nende olemasolu kohta tõendeid esitatud. Seetõttu ei leia kohus, et nimetatud rajatiste juurdepääsutee all paiknemise korral oleksid need takistuseks tee kasutamisel. Ka nõuetekohaselt maasse paigaldatud elektri kaabelliin ei tohiks takistada sõidukiga liiklemist. K vallavalitsuse 3.08.2008.a. kirjast avaldajale nähtub, et aianduskooperatiivi E asukohaga L küla plaaniline lahendus kinnitati Kingissepa rajooni TSNTK 11.05.1971 otsusega nr 8. Eelnimetatud plaani põhjal eraldati E Pale (puudutatud isiku J Pi ema) aianduskrunt 1980.aastate algul. Krundi kasutajale väljastati 27.06.1983.a. eelnevalt kinnistatud ehitusprojekti alusel ehitusluba aiamaja ning krundi piirdeheki rajamiseks. 25.05.1999.a. kinnitatud katastriplaani kohaselt selgub, et maaüksuse piirdeaed on rajatud ca 2,5 m aiamajast kaugemale, kui ehitusloa aluses projektis ettenähtud. Piirdehekk koos selle kinnistamiseks rajatud metalltarindiga on rajatud M aiamaale juurdepääsu teele ca 2,5 m kaugusele liikumistee äärest. Vallavalitsus on leidnud, et selline olukord on vastuolus aianduskooperatiivi kinnitatud plaaniga ja ehitusloa juurde käiva asendiplaaniga. A.Sale väljastati eelnevalt kinnitatud ehitusprojekti alusel ehitusluba 20.08.1973.a. aiamaja rajamiseks aiandusühistu E maa-alal. 24.05.1999.a. kinnitatud kinnistu katastriplaani kohaselt selgub, et aiamaja küljeräästa alla on rajatud puitseinaga kuur, mis oaliselt on takistanud liikumist M aiamaale. Järelikult E Pa ja A S poolt rajatud väljapoole ehitusõigusega maa-ala metallkonstruktsioonidega tugevdatud hekk ning katuseräästaalune puidust kuur moodustavad koos läbipääsu takistuse M kinnistule. Seega asub kohus seisukohale, et nõude materiaalõiguslikud eeldused on puudutatud isikute J.Pi ja V.S suhtes täidetud. Kohus olles põhjalikult kaalunud poolte huvisid leiab, et 10(12)

2-08-91507 avaldaja huvi juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale üle J.Pi ja V.Sa kinnisasja kaalub üles J.Pi ja V.Sa huvi oma kinnisasja kasutamise keelamise vastu. Seejuures arvestab kohus tekkida võivaid kulutusi, varasemaid kasutamise tavasid, juurdepääsu koormavust jm olulisi asjaolusid. Kohtu hinnangul on antud juhul oluline säilitada tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega koormamata omanikke, kelle kinnisasja ei ole avalikult kasutatava teega ühenduse pidamiseks kasutatud. Kohus leiab, et juurdepääsu määramist ei välista see, kui kinnisasjale, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, on omanik (või eelmine omanik) rajanud juurdepääsu takistavana rajatisi, istutanud puid vms. Eeltoodud põhjenduselt rahuldab kohus avaldaja nõude puudutatud isikute J.P ja V.S vastu mootorsõidukitega juurdepääsuõiguse saamiseks M kinnistult üle J (E põik 14) ja L (E põik 12) kinnistute piki nende ühist piiri piiripunktide 54 ja 53 vahel mööda MTÜ-le Aiandusühistu E kuuluva teekinnistu avalikult kasutatavale Kuressaare ringteele. Kohus peab põhjendatuks määrata avaldajale eelnimetatud juurdepääsuõiguse eest tasuks 25 eurot aastas kummalegile. Lisaks on avaldaja kohustatud nimetatud juurdepääsu omal kulul korras hoidma ja hooldama. Tasu määramisel on kohtu arvates oluline arvestada varasema kinnisasja tasuta kasutamise tavaga. Asjaoludest tulenevalt peab juurdepääsu õigus antud juhul hõlmama autoga ligipääsu võimalust. Siinkohal peab kohus õigustatuks märkida, et pooled võivad asjaolude muutmise (nt kinnisasjade piiride muutmine, kulutuste tegemine tee korrashoiuks jne) korral esitada hagi juurdepääsutingimuste muutmiseks või juurdepääsu lõpetamiseks või piiramiseks, nagu Riigikohus on leidnud ka 30. märtsi 2XXXXX. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04.

20.Menetluskulude jaotuse osas märgib kohus järgmist: TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et antud asjas on õiglane jätta avaldaja ja teiste puudutatud isikute menetluskulud J Pi ja V S kanda. J.Pi, V.S ja tema õiguseellase A S kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Reena Undrest kohtunik

11(12)

2-09-4740

12(26)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja