Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. juuni 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-05-14195
Tsiviilasi
V.B. hagi V.K. , A.K. ja J.K. 65 239,09 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
V.K. , A.K. ja J.K. apellatsioonkaebuse hind 12 874 eurot V.B. apellatsioonkaebuse hind 36 859,36 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. novembri 2012. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.K. A.K. ja J.K. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
13. mai 2014. a
Menetlusosalised ja nende
Apellandid I (vastustajad II/kostjad/vastuhagejad):
1.V.K. (isikukood: XXXXX; elukoht: Kohtla-Järve
XXXXX)
2.A.K. (isikukood: XXXXX; elukoht: Kohtla-Järve
XXXXX)
3.J.K. (isikukood: XXXXX; elukoht: Kohtla-Järve
XXXXX)
Apellantide I esindajad vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko ja vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir Vastustaja I (apellant II/hageja/vastuhagis kostja): V.B. (isikukood: XXXXX; elukoht: Kohtla-Järve XXXXX), esindaja Maksim Fedotov
2.2.Mõista V.K. lt ja A.K. lt solidaarselt välja 12
(kaksteist
tuhat
kaheksasada
seitsekümmend neli) eurot V.B. kasuks.
2.3.Jätta muus osas hagi rahuldamata.
2.4.Rahuldada vastuhagi osaliselt.
2.5.Kohustada V.B. t vabastama XXXX hoone 1 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.
2.6.Mõista V.B. lt välja 2618, 25 (kaks tuhat kuussada kaheksateist eurot ja 25 senti) menetluskulude katteks välja solidaarselt V.K. ja A.K. kasuks.
2.7.Mõista V.B. lt välja 1581,60 (üks tuhat viissada kaheksakümmend üks eurot ja 60 senti) menetluskulude katteks välja Jevgeni
Ki
kasuks.
2.8.Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda.
3.Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.01.07.2005. a esitas B.B. hagi V.K. vastu varalise kahju 1 020 770 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt leppisid V. K ja hageja kokku, et V. K ostab hoone XXXX KohtlaJärvel, annab selle hagejale tasuta kasutamiseks hoonete taastamiseks ja töökoja sisseseadmiseks ning MTÜ asutamiseks, et õpetada noortele ja puuetega inimestele puunikerdust. V.K. andis 2000. a hagejale hoone üle MTÜ asutamiseks (töökoja loomiseks). Hoones toimunud põlengu tõttu oli hoone kasutuskõlbmatu ja osaliselt hävinenud. Hageja väitel lubas kostja kinkida hoone pärast renoveerimist MTÜ-le või sõlmida hagejaga pikaajalise rendilepingu. Hageja renoveeris hoone ja tegi kulutusi summas 1 020 770 krooni. Kostja ei ole oma lubadusi täitnud. Hageja oli nõus ostma kostjalt hoone hinna eest, millega kostja hoone soetas.
22.12.2006 muutis hageja hagi eset ja palus tunnistada hageja omandiõigust XXXX hoonetele. Alternatiivselt mõista välja kahjuhüvitis 1 020 770 krooni. 12.07.2007 täiendas hageja nõude alust ja kolmanda alternatiivina palus kostjalt välja mõista hoone väärtuse tõstmiseks tehtud kulutused VÕS § 1027 ja 1042 alusel. 22.12.2006 kaasas kohus kaaskostjatena senise hoone omaniku V. K . abikaasa A.K. ja hoone uue omaniku J.K.
2.Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostja V. K. väitel võttis hageja omavoliliselt hoone enda valdusse ja teostas seal ilma kooskõlastusteta renoveerimise- ja elektritöid. Kostja väitis 30.06.2006. a vastuses hagile (I kd, tl 192-197), et ta ei ole kunagi lubanud hoonet hagejale võõrandada ega sümboolse hinnaga rendile anda. Kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud, sest hoone on endiselt hageja valduses. Kuna hageja ei ole kostjale kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud, siis puudub hagejal kulutuste nõudeõigus VÕS § 1042 lg 2 p-i 2 järgi. J.K. ja A.K. vaidlesid samuti hagiavaldusele vastu (II kd, tl 86-94). Kostjad leidsid, et kuna ümbertöötamise tulemusel ei tekkinud uut asja, ei saa tunnistada hoone omanikuks hagejat AÕS § 106 lg 1 järgi. Alusetu rikastumise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole vaidlusalust eset vabastanud.
3.J.K. esitas 10.04.2008. a vastuhagi ja palus tunnustada J.K. omandiõigust ehitisele asukohaga XXXX Kohtla-Järve ning kohustada hagejat vabastama valdus kahe päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (III kd, tl 116-120).
4.Kostjad esitasid 10.09.2012. a kohtule taotluse kohaldada hageja nõuetele aegumist.
5.Hageja B.B. suri 21.02.2011 ning tema asemel astus menetlusse V.B. .
MAAKOHTU LAHEND
6.Viru Maakohus rahuldas 28.11.2012. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis V.K. lt ja A.K. lt solidaarselt V.B. kasuks välja 12 874 eurot. Kohus jättis hagi rahuldamata J.K. osas. Kohus rahuldas vastuhagi ja kohustas hagejat vabastama XXXX hoone ja XXXXA kinnistu (nr 2632707) kahe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus jättis hageja ja kostja põhihagi menetlemisel kantud menetluskulud võrdsetes osades poolte enda kanda ning kostja vastuhagi menetlemisel kantud menetluskulud V.B. kanda. Kohus jättis riigipoolse menetlusabi riigi kanda.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et V.K. omandas 03.05.2001. a Trükikoda Trükis AS-ilt hoone Kohtla-Järvel XXXX. Hoone osteti vallasvarana V.K. ja A.K. abielu ajal. Abielupooled V.K. ja A.K. kinkisid omandi oma pojale J.K. le 11.10.2005. a. Vaidlust ei ole ka selles, et pooled soovisid esialgselt, et hoones tegutseks mittetulundusühing, kus õpetatakse lastele puidutöid.
8.Kohus ei rahuldanud hageja nõuet omandiõiguse tunnustamiseks XXXX hoonele. Hageja ei ole ehituse parandustega loonud täiesti uut asja, mille omandiõigust saaks tunnustada. Asi oli ehitis enne sellele parenduste tegemist ja jäi ehitiseks ka peale parenduste tegemist. Seetõttu ei ole kohane hageja viide AÕS § 106 lg-le 1.
9.Kohus leidis, et J.K. , kes sai hoone omanikuks alles 11.10.2005. a, ei ole hagejale kahju tekitanud, sest tema ei sõlminud kokkuleppeid hagejaga ning hageja enda sõnul hoonele ehitusparendusi ei teinud.
10.Hagejale võis kahju tekkida perioodil, mil hoone oli V.K. ja A.K. ühisomanduses. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja tegi hoonele parendusi, mille tegemiseks andis nõusoleku kostja. Tunnistajate ütlustele tuginedes taastas hageja pärast kahte tulekahju XXXX hoone (Ida-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo peainspektori andmetel toimusid tulekahjud 28.05.1996 ja 01.06.1997; II kd, tl 300). Seda kinnitavad ka V.B. ja B.B. . Ekspert Kaarel Sahk teostas ekspertiisi tuginedes kohtutoimiku materjalidele, hoone projektidele, hagi eseme ülevaatusele ja eksperdi poolt tehtud fotodele (ekspertiisitoimiku lk 9-1). Ekspertiisitoimiku (lk 34-37) tabelis nr 2 on toodud välja teostatud ehitustööde maksumus. Ehituse kogumaksumus kogu kinnistul on ilma käibemaksuta 710 696 krooni. Arvestades maha sauna (millise parendamise maksumust hageja ei ole nõudnud) ehitise kogumaksumuse 32 000 krooni, jääb ehituse XXXX maksumuseks 678 696 krooni. Ehitushinnaindeksite 2005 ja 2010 üleminekuindeks on 0,848. Korrutades ehituse maksumuse üleminekuindeksiga 0,848, jääb ehitusmaksumuse jääkväärtuseks 2005. a ilma käibemaksuta 575 534 krooni. Jääkväärtus sellest (35%) on 201 436 krooni. Järelikult on hageja kahju käibemaksuta 201 436 krooni ehk 12 874 eurot. Kohus leidis, et kahju 12 874 eurot tuleb hagejale hüvitada.
11.Kohus ei andnud hinnangut hageja esitatud lepingutele ja võlakirjadele.
12.Maakohus tuvastas, et hoone taastamine oli vajalik ning kostjad said sellest kasu. Hageja kahju on tekkinud vahendite paigutamisest võõra asja taastamiseks. Kuigi hoone taastamiseks puudus projekt ja töid ei tehtud uutest materjalidest, oleks nende tööde tegemata jätmine hoone säilimise seisukohalt olnud negatiivsete tagajärgedega. Kohus leidis, et antud juhul ei ole tegemist kostja alusetu rikastumisega, sest kostja ei ole saanud eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata (VÕS § 1042 lg l). Samuti ei saanud hoonet kasutada V.K. ja A.K. . Hoone on hageja valduses.
13.Kohus leidis, et vastuhagi valduse vabastamiseks tuleb rahuldada. Asja omanikul on AÕS § 68 lg 1 alusel täielik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kuna hagejal ei ole sõlmitud kostjatega rendilepingut ega hoone tasuta kasutamise lepingut, peab ta hoone XXXX Kohtla-Järve vabastama. Kohus kohustas hagejat hoone vabastama 2 nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, sest lühemat aega (vastuhagis hageja soovil 2 päeva) ei ole hoones paikneva töökoja sisustuse väljakolimiseks mõistlik anda. Kolimise korraldamine ja läbiviimine ning hoones paikneva sisustuse mujale paigutamine on mahukas ja piisavalt aeganõudev ettevõtmine. Kohus jättis põhihagi menetlemisel kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda võrdsetes osades. Vastuhagi rahuldamise tõttu jättis kohus vastuhagi menetlemisel kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel V.B. kanda.
14.Viru Maakohus täiendas 18.12.2012. a otsusega 28.11.2012. a otsust aegumise ja vastuhagi osas. Kohus jättis hagi aegumise taotluse rahuldamata. Kohus täiendas 28.11.2012. a otsuse resolutsiooni p-i 2 sõnadega "XXXXA kinnistu nr 2632707" ning luges resolutsiooni punkti 2 õigeks sõnastuseks: "Vastuhagi rahuldada. Hagejal vabastada XXXX hoone ja XXXXA kinnistu (nr 2632707) kahe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest." Kohus jättis menetluskulud seoses täiendava otsuse tegemise taotlusega poolte enda kanda. Kohus leidis, et hagi ei ole aegunud, kuna tegemist on käsundita asjaajamisega. Käsundita asjaajaja võib tuginedes VÕS § 1023 lg-le 1 nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist pidada mõistlikult vajalikuks. Õigustatud käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise nõude esitamiseks peavad olema täidetud VÕS § 1018 eeldused käsundita asjaajamiseks. Eeldused olid täidetud, kuna soodustatud isik kiitis asjaajamise heaks, see vastas soodustatu huvidele ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Hagejal oli tahe tegutseda teise isiku kasuks, kuna ta lootis selle läbi saada kas hoone omanikuks või rentnikuks. Käsundita asjaajaja teatas asjaajamisest soodustatud isikule, kes kiitis asjaajamise heaks. Vastupidist ei ole kostjad kohtule tõendanud. Käsundusleping oli tähtajatu. Soodustatud isik võis selle üles öelda igal ajal tuginedes VÕS §-le 630. Käsundi saajale tasu makstud ei ole, mistõttu pöördus ta kahju hüvitamise nõudega 01.07.2005 kohtu poole. Hagi ei ole aegunud. XXXXA kinnistu vabastamise nõue on põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
15.V.K. , A.K. ja J.K. esitasid 27.12.2012. a apellatsioonkaebuse. V.K. ja A.K. paluvad tühistada maakohtu otsuse põhihagi rahuldamise osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta põhihagi rahuldamata; jätta maakohtus põhihagi menetlemisel kantud menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt, kui kohus ei rahulda apellatsioonkaebust, paluvad V.K. ja A.K. jätta 80,27% maakohtus põhihagi menetlemisel kantud kostjate menetluskuludest hageja kanda. V. K ja A. Ka paluvad mõista kummagi apellandi kasuks välja 1 269,55 eurot menetluskulude katteks. J.K. palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta põhihagi menetlemisel kantud menetluskulud hageja kanda ning mõista tema kasuks välja 1 581, 60 eurot menetluskulude katteks. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud paluvad apellandid jätta hageja kanda. V. K. ja A. K. apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:
1) on hageja valdus omavoliline ning kostja ei andnud hagejale nõusolekut või luba ehitusparenduste tegemiseks. Hageja pidi tõendama, et tema kasutab asja seaduslikul alusel ning teeb ehitusparendusi kostja loal või nõusolekul. Kostjad leiavad, et antud asjaolu ei ole menetluses tuvastatud. Seega ei ole kohtuotsus selles osas põhjendatud; 2) kajastub reaalne põlengu maht Päästeameti ametikirjas (kd I, lk 221). E.K. 08.03.2010 ütlused (kd V, lk 14,15) ning AS Trükikoda Trükis kiri (kd I, lk 200) kinnitavad hoone osalist põlemist. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvestanud Päästeameti ametikirja ja E.K. ütlusi, kuid arvestab hageja poolt kutsutud tunnistajate ütlusi selle kohta, et kõik XXXX aknad koos karpidega on ära põlenud. Maakohus ei arvestanud kostjate väidetega selles, et hageja tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed; 3) ei võtnud kohus hüvitise summas 12 874 eurot määramisel arvesse hoone amortisatsiooni ja seda, et remont on tehtud ebaseaduslikult ja ehitusnormide rikkumisega (ekspertiisitoimiku lk 28). Kohus ei arvestanud, et hageja saab tänaseni kasu hoone XXXX kasutamisest. Juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud, siis tuleb sellest summast maha arvata võimalik kasu, mida hageja sai. Kostjad esitasid kohtule OBER Haus ekspertiisi, mida kohus ei ole tasaarvestusena arvestanud; 4) ei nähtu otsusest, mille alusel tegi kohus järelduse, et ehitusparendused tehti hageja poolt 2001. a maist - 2005. a märtsini. Kohus tunnistab, et ehitustöid tehti ka pärast 2005. a märtsi. Hagi alus ja ese seondub hageja tehtud töödega ajavahemikus 2001-2005. a. Kohus ei saa oma algatusel väljuda hagi piiridest (TsMS § 439). Kohus ei saa arvestada töödega, mis on tehtud pärast 2005. a märtsi; 5) ei selgu otsusest, millist õigusnormi kohus kohaldas ja millisel õiguslikul alusel rahuldas hagi osaliselt. Samuti on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, kuna ühe nõude rahuldamiseks ei ole võimalik kohaldada üheaegselt erinevaid õiguslikke aluseid. Kohus rikkus ka TsMS § 400 lg 5; 3) ei kuulu kahju hüvitamise nõue lepingulise kohustuse täitmata jätmise tõttu rahuldamisele. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel sõlmiti leping. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust. Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu ja selle suurust. Hoone on käesoleva ajani hageja käes; 4) ei kuulu kahju hüvitamise nõue deliktivastutuse sätete alusel rahuldamisele. Hageja ei ole tõendanud objektiivse teokoosseisu olemasolu. Hageja ei ole tõendanud, et tema kandis kahju. Isegi, kui hagejal kahju tekkis, ei ole kostjate teo ja hageja kahju vahel põhjuslikku seost; 5) ei kuulu hageja nõue alusetu rikastumise sätete alusel rahuldamisele. Hageja tehtud kulutused ei ole kasulikud (sh ei ole nõuetekohased ja on enamjaolt avariiohtlikud). Hoone on käesoleva ajani hageja käes; 6) ei ole käsundita asjaajamise eeldused täidetud. Käesoleval juhul ei soovinud asjaajaja soodustada teist isikut. Hageja tegutses enda huvides. Hageja enda sõnul pidi V.K. kinkima talle hoone aadressil XXXX Kohtla-Järve või sõlmima hagejaga pikaajalise rendilepingu. Kostjad ei kiitnud heaks hageja tegevust omavoliliste ehitusparenduste teostamisel. Ehitusparendused on kasutud. Hageja tegevus ei ole avalikes huvides;
7) kui kohus leiab, et kahju või muu hüvitise kohustus tuleneb lepingust, siis on antud lepingu pooled B.B. ja V.K. . Hageja võib esitada nõude ainult V.K. vastu. Kostjad leiavad, et hageja esitas hagi A.K. vastu alusetult; 8) jaotas kohus menetluskulud ebaõigesti kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. B.B. esitas hagi V.K. vastu 01.07.2005. Menetluskulud tuleb jaotada enne 01.01.2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel; 9) ei esitanud hageja kohtule oma kohtukulude nimekirja. Varem kehtinud TsMS § 60 lg 3 sätestas, et kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust nõuda kulude hüvitamist. Hagejal ei ole õigust nõuda kulude hüvitamist. Vastavalt kostjate omavahelisele kokkuleppele kannavad nad menetluskulud võrdsetes osades. Sellest tuleneb, et iga kostja kandis menetluskulud summas 1 581,60 eurot (4 744,80 eurot/3). Varem kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestas, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Käesoleva tsiviilasja hagihind on 65 239,09 eurot (1 020 770 krooni). Kohus mõistis V.K. lt ja A.K. lt hageja kasuks välja 12 874 eurot, s.o 19,73% hagihinnast. Hagi summas 52 365,09 eurot, s.o 80,27%, on jäetud rahuldamata. Viis protsenti antud summast on 2 668,25 eurot. Riigikohus jõudis tsiviilasjas nr 3-2-1-158-12 (p 14) järeldusele, et menetluskulude piirmäär ei pea olema kõikidele kostjatele ühine. Kostjad on arvamusel, et eeltoodu Riigikohtu lahendi analoogia järgi tuleb arvestada, et iga kostja võib nõuda hagejalt kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast. Iga hageja kandis menetluskulud summas 1 581,60 eurot ning see summa ei ületa seadusega lubatud viie protsendi piiri. Alternatiivselt, s.o juhul, kui ringkonnakohus ei rahulda apellatsioonkaebust ja ei muuda kohtuotsust põhihagi osalise rahuldamise osas, paluvad V.K. ja A.K. muuta kohtuotsust menetluskulude osas ning jätta 80,27% V.K. ja A.K. menetluskuludest maakohtus hageja kanda ja mõista hagejalt välja V.K. kasuks 1 269,55 eurot ja A.K. kasuks 1 269,55 eurot; 10) J.K. palub jätta tema põhihagi menetlemisel kantud menetluskulud hageja kanda ja mõista välja hagejalt menetluskulud summas 1 581,60 eurot; 11) jäävad kostjad hagi aegumise taotluse juurde.
16.V.B. vaidleb V.K. , A.K. ja J.K. apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostjate kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu järeldused põhjendatud. Kohus lähtus otsuse tegemisel tsiviilasja materjalidest; 2) nähtub hageja esitatud tõenditest, et XXXX majas teostati töid 2001-2005. Kostjad ei ole tõendanud, et töid teostati pärast 2005. a. Kostjate väide, et B.B. tegutses nende teadmata ja nõusolekuta, ei vasta tõele. Tunnistaja A.M. tunnistas 2006. a, et hagejaga leppis ta tööde teostamises kokku 2003. a ja ütles, et täitis need tööd sama aasta suvel. 05.10.2012. a kohtuistungil ja 10. septembri kirjas teatas V.K. kohtule, mis toimus tema majaga ajavahemikus 2001-2004 (VI kd, t lk 9-14). Kostjate väited tööde teostamise aja osas on vastuolulised;
3) ei esitanud kostjad maakohtu menetluses väiteid ega tõendeid selle kohta, et poolte vahel ei olnud mingeid kokkuleppeid ning hageja hakkas omavoliliselt, ilma V.K. teadmata ja tema nõusolekuta, tegema majas remonditöid. Kostjad ei lükanud ümber hageja tehtud tööde mahu ja maksumuse loetelu; 4) on otsus kohtukulude jaotuse osas õige. Kostjate kohtukulude nimekirjast tuleneb, et esimesed kulud, mis olid seotud asja läbivaatamisega, tekkisid V.K. l alates 2007. a. Antud juhul ei ole alust TsMSRS § 3 sätete kohaldamiseks. Kostjate esitatud dokumentidest ei tulene, et kostjate vahel eksisteeris kokkulepe kohtukulude jaotamise osas. Puuduvad tõendid selle kohta, et J.K. kandis kohtukulusid asja läbivaatamisel Viru Maakohtus.
17.V.B. esitas 04.01.2013. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) jättis kohus tähelepanuta hageja poolt kohtule esitatud tõendid; 2) ei nõustu hageja otsusega osas, mis puudutab hoone taastamise kulude hüvitise suurust. Hüvitise suuruse määramisel ei oleks kohus pidanud lähtuma ainult eksperdi arvamusest. Läbiviidud ekspertiis ei haaranud maja kõiki osi ning ekspert ei arvestanud kõiki tehtud remonditöid. Ekspert tunnistas ise 12.10.2011. a kohtuistungil, et teostatud ekspertiis ei haaranud maja kõiki osi ning tema poolt väljaarvestatud hüvitise summa ei ole lõplik. Sealhulgas ei arvestanud ekspert arvestuste tegemisel majas kasutuskõlbmatuks muutunud kommunikatsioonide demontaaži ja uute kommunikatsioonide paigaldamise kulusid, samuti maja varjatud osade taastamise kulusid. Hageja esitas nende tööde detailse loetelu ja andmed nende maksumuse kohta (I kd, tl 106-110 ja 112-118). Kohus ei võtnud hageja esitatud tõendeid hüvitise suuruse määramisel arvesse. Kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 49 733,36 eurot; 3) on põhjendatud hageja viited AÕS § 106 lg 1 sätetele. Hageja taastas maja ning tema tehtud töö tulemusel kasvas vara hind oluliselt. AS Brec Kinnisvara poolt läbiviidud ekspertiisist nähtub, et maja hind ületas tööde lõppedes mitu korda seda hinda, millega V.K. maja omandas. Kostjad ei esitanud tõendeid selle kohta, et hageja tegutses omavoliliselt; 4) vaidlustab hageja otsuse osas, mis puudutab tema väljakolimisega seotud aega. Tööpingi ja seadmestiku demontaaž ja transportimine võtab aega ning on seotud täiendavate kuludega. Hageja palub anda väljakolimiseks aega kuus kuud otsuse jõustumisest.
18.V.K. , A.K. ja J.K. vaidlevad hageja apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on ringkonnakohus võtnud apellatsioonkaebuse ebaõigesti menetlusse. Hageja vaidlustab kohtuotsuse osas, mis puudutab hageja väljakolimisega seotud aega. Antud nõude eest ei ole riigilõivu tasutud. Kuna ringkonnakohus on apellatsioonkaebuse võtnud menetlusse, tuleb apellatsioonkaebus selles osas jätta TsMS § 3401 lg 2 alusel läbi vaatamata;
2) ei ole hageja nõue AÕS § 106 lg 1 alusel tõendatud ega põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et tema kasutab hoonet õiguslikul alusel; 3) on tõendamata väide, et hoone muutus kasutuskõlblikuks. Eksperdi Kaarel Sahki tehtud ehitustehnilise ekspertiisi punkti 4.2.5.1 kohaselt on ehitis mittekasutuskõlblik (leht 42) ja punkti 4.2.3. kohaselt on tegemist ebaseadusliku ehitustegevusega ja ebaseadusliku kasutamisega (leht 42). Tähelepanuta tuleb jätta AS Brec Kinnisvara eksperthinnangus (II kd, tl 154) märgitud hoone XXXX eelduslik turuväärtus. Hoone turuväärtuse alusel ei saa tuvastada, milliseid kulutusi tegi hageja hoone remondiks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hoone aadressil XXXX Kohtla-Järve oli V.K. ja A.K. ühisomandis. Hagiavaldus kohaselt sõlmiti kokkulepped B.B. i ja V.K. vahel. Eeltoodu välistab hoone omandiõiguse ülemineku võimalused; 4) on hageja nõutav hüvitise summa tõendamata ja põhjendamatu; 5) uuris ekspert Kaarel Sahk kõiki hoone osasid, mille suhtes on vaidlus. Hageja koostatud kalkulatsioonid (I kd, tl 106-110 ja 112-118) ja tundmatute isikute kirjalikud ütlused (I kd, t lk 57-58, 59-60, 61-62) ei ole TsMS § 229 mõttes tõendid. Hageja väide, et eksperdi K. Sahki läbiviidud ekspertiis ei hõlma sanitaartehnika väljavahetamisega seotud töid, elektrimontaažitöid ja küttesüsteemi taastamisega seotud töid, on ekslik. Ekspertiisi aktis tabelis nr 2 (leht 36) on märgitud, et hoone tehnosüsteemide renoveerimise tööde maksumus on 0 krooni. Hageja paigaldatud piirdeaed kuulub lammutamisele. Hageja ei esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et tema kandis ruumide koristamisega, prügi väljeveoga ja maja vigastatud osade demontaažiga kulutusi. Hageja väidetavad kulud summas 29 067,01 eurot ei ole reaalselt kantud; 6) jäävad kostjad seisukohale, et hageja ei tõendanud hagis märgitud tööde teostamist, tööde maksumust, tööde teostamise perioodi ja muid tähtsust omavaid asjaolusid. B.B. alustas taastamistöid mitte varem kui 2005. a. 28.03.2005 B.B. i poolt V.K. le saadetud kirjast (II kd, tl 102-103) tuleneb, et hoones tuleb teha järgmised tööd: küte, elektrivalgustus, vesikanalisatsioon, prahi väljavedu, territooriumi korrashoid ja muud. Kostjad leiavad, et hageja esitatud akti (nt I kd, tl 6; I kd, tl 225 jne) sisu ei kajasta hoone reaalset seisundit selle avamise momendil. Antud ühepoolne akt on koostatud B.B. i poolt alles juunis 2005. Akti sisu on vastuolus teiste toimiku materjalides olemasolevate tõenditega, nt tunnistaja E.K. ütlustega (V kd, tl 14-15) ja Ida-Eesti Päästekeskuse vastusega teabenõudele (I kd, tl 226). Antud asjas ei saa hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastada hoone seisundit enne tööde alustamist. Seega ei ole võimalik tuvastada kõiki hageja poolt väidetavalt tehtud töid. Hageja ei ole tõendanud ehitusmaterjalide soetamise fakti; 7) ületas kohus kohtuotsuse täitmise tähtaja suurendamisega haginõude piire. Hageja taotlus anda väljakolimiseks tähtaeg kuus kuud kohtuotsuse jõustumisest, ei ole põhjendatud. Hagejal on juba praegu olnud aega ca 6 kuud hoone vabastamiseks, sh parenduste eemaldamiseks; 8) paluvad kostjad menetluskulude jagamisel arvestada, et igaüks kostjatest kandis 1/3 nende poolt kantud menetluskuludest ja vastutab ka ainult 1/3 hageja kantud menetluskulude eest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu lahendi resolutsiooni p 1 tuleb jätta muutmata. Resolutsiooni p 2 tuleb muuta valduse
vabastamise tähtaega. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust ning täiendab otsust kulude väljamõistmise osaga. Maakohtu lahendi põhjendusi tuleb täiendada käesolevas lahendis toodud motiividega.
20.Maakohtu otsuse peale esitati kolm apellatsioonkaebust. Hageja täpsustas ringkonnakohtu istungil oma apellatsioonkaebuse nõuet ja taotles maakohtu otsuse osalist tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega: 1) rahuldada hageja omandiõiguse tunnustamise nõue; 2) alternatiivselt, mõista täiendavalt kulutuste hüvitamiseks välja kostjatelt V. K ja A. K 36 859 eurot; 3) määrata hagejale tähtaeg valduse vabastamiseks 6 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega mõisteti V. K ja A. K välja hüvitis 12 874 eurot, jäeti rahuldamata hüvitise nõue J. K. vastu ja millega rahuldati J. K. nõue hageja vastu valduse vabastamiseks. Kostjad V. K ja A. Ka paluvad tühistada maakohtu otsus osas, millega hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõista kantud menetluskulud lahendiga välja. Kostja J. K palub apellatsioonkaebuses muuta menetluskulude jaotust, jätta kulud hageja kanda ning mõista kulud lahendiga välja.
21.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha hageja nõude põhjendatuse, õigusliku aluse ja suuruse osas, seejärel valduse vabastamise nõude osas ja lõpetuseks määrab kindlaks menetluskulud.
22.Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja esimese nõude, s.o omandiõiguse tunnustamine vaidlusalusele hoonele. Hageja viitab ekslikult AÕS § 106 lg-le 1, kui käesolevas asjas omandiõiguse tekkimise õiguslikule alusele. AÕS § 106 lg 1 kohaselt, kui keegi heauskselt töötas ümber võõra vallasasja, kuulub uus asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast, vastasel juhul aga esialgse asja omanikule. Hageja ei ole kostjate asja ümbertöötanud, hoonest ei ole hageja tegevuse tulemusena saanud uut, väärtuslikumat asja. Ümbertöötamise tulemusena peab loodama kvalitatiivselt uus vallasasi. Ringkonnakohus märgib, et kuna vaidlusalune vallasasi on menetluse kestel muutunud kinnisasja oluliseks osaks, siis on AÕS § 106 lg 1 kohaldamine käesoleval ajal välistatud.
23.Hageja alternatiivne nõue on kostjate asjale tehtud ehitustööde hüvitamise nõue. Kostjad on apellatsioonkaebuses põhjendatult juhtinud tähelepanu, et maakohus ei kvalifitseerinud piisava selgusega hageja nõude õiguslikku alust. Hageja on hüvitise nõude alusena tuginenud esimesena lepingust tulenevale kahju hüvitamisele ja teise alternatiivina alusetu rikastumise regulatsioonile.
24.Ringkonnakohus leiab, et hageja ja V. K. vahel ei olnud kehtivat lepingut, mis annaks aluse kahju hüvitamist nõuda. Kostjad palusid menetluses täpsustada, millistele asjaoludele hageja oma nõudes tugineb, mis leping hageja ja V. K. vahel oli sõlmitud. Hageja lepingulise suhte olemasolu ei tõendanud. Maakohtu otsusest ei tulene, et maakohus oleks lepingu olemasolu tuvastanud.
VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 27 lg 1 kohaselt, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud nende õiguste ja kohustuste määramiseks olulises tingimuses või üksnes arvavad, et nad on selles tingimuses kokku leppinud, on leping kehtiv, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka selles tingimuses kokku leppimata. Käesolevas vaidluses on tõendatud, et hoone omandas V. K, et hoonet saaks kasutada heategevuslikel või usulistel eesmärkidel. Tõendatud on ka see, et vahetult pärast hoone omandamist lubas V. K hoonet V. B. tasuta kasutada ja hoone säilitamiseks ning tulevase töökoja loomiseks koristus-, lammutus- ja remonditöid teha. Pooltel puudus kokkulepe, mis liiki lepingut nad sõlmida soovisid – kas tasuta kasutamise lepingut, rendilepingut või võõrandamise lepingut. Poolte vahel puudus kokkulepe, kas nad osalevad tehingus füüsiliste isikutena või juriidilise isiku esindajana. V. K väitis, et soovis anda hoone tema ja V. B. poolt asutatava MTÜ kasutusse või võõrandada MTÜ-le. V. B. seletuse kohaselt oli alguses soov moodustada MTÜ ja hoone ühingule anda, kuid mida enam ta hoones toimetas, seda vähem V. K valmisolekut lepingu sõlmimiseks ilmutas. Asja materjalidest nähtub, et pooled koostasid erinevaid lepinguprojekte, kuid lepingu sõlmimiseni ei jõudnud. Pooled ei jõudnud kokkuleppele hoone kasutamise otstarbes, kasutamise ajas ega kasutamise tasus. Ringkonnakohus leiab, et kuna pooled ei leppinud kokku, et tehing kehtib ka ilma olulistes tingimustes kokkuleppe saavutamiseta ning puudub alus eeldada, et leping oleks sõlmitud ilma olulistes tingimustes kokku leppimata, siis tuleb asuda seisukohale, et leping, s.h remonditööde hüvitamise kohta puudus.
25.Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate tõendite alusel saab tuvastada, et hageja V. B. valdus ei olnud omavoliline. Tunnistaja E. Kase oli 2001 a Trükikoda Trükis AS esindaja hoonete XXXX ja XXXXa müügilepingu sõlmimisel V. K. E. Kase ütluste kohaselt soovis „V. K hoonet osta heategevuse või usu huvides. V. K ja B. l oli kokkulepe, et K. ostab maja ja B. majandab. Garaaži võtmed andsin B.-le K. loal.“ Ringkonnakohus leiab, et asjas on tuvastatud, et V. B. ja V. K. vahel oli kokkulepe, mis lubas V. B.- l hoonet vallata. Lisaks E. Kase ütlustele kinnitab seda asjaolu, et V. K käis korduvalt vaidlusalusel objektil, oli ehitustöödega kursis ja ei sekkunud nendesse. Eeltoodu on tõendatud tunnistajate M. K. , O. V. , V. T. (XXX), A. M. ja A. L. ütlustega, kes andsid tunnistusi, et nägid erinevatel aegadel 2001 – 2005 aasta vahel korduvalt V. K. vaidlusaluse maja juures. Tunnistaja V.B. ütluste kohaselt „osales V. K remondi töödel sellega, 2001 aastal tõi paar kotti tsementi ja kruusa. Kui ehitamine algas, siis K. ütles, et ära mind puutu, ma ostsin sulle maja – tegele sellega.“. Eeltoodud tõendid tõendavad ka seda, et hageja tegi ehitustöid V. K. teadmisel ja nõusolekul või vähemalt vaikival heakskiidul. Asja materjalidest nähtub, et V. K ja V. B. koostasid erinevaid lepingudokumente ja pidasid läbirääkimisi, kuid ei sõlminud lepingut hoone kasutamise tingimuste ega hoone üleandmise osas. Hageja ei ole esitanud ka asjaolusid ega väiteid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud kehtiv leping ja kostja V. K oleks lepingust taganenud, mis oleks aluseks tagasitäitmisele VÕS § 188 mõttes.
Ringkonnakohus märgib, et kui alternatiivselt lugeda V. K. ja V. B. vahel suuliselt sõlmituks leping, mis kohustas V. K. vaidlusalust hoonet võõrandama, siis oleks tegemist tühise lepinguga TsÜS § 83 lg 1 alusel. 1.detsembril 1993 jõustunud Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 4 kohaselt kuni maa tagastamise või asendamise korralduse vastuvõtmiseni või maa ostu-müügi või hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseni võib ehitise või selle osa omanik ehitist või selle osa võõrandada või pärandada. Ehitise võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
26.Ringkonnakohus leiab, et hagejal on alusetu rikastumise nõue V. K ja A. K. vastu, kes olid hoone omanikud ehitustööde tegemise ajal. Maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata J. K. vastu ning selle üle ei ole ka apellatsiooniastmes enam vaidlust. Hageja saab tugineda alusetule rikastumisele, kuna õiguslikku alust kostja poolt hoones ehitustööde tegemiseks ei olnud, kuna lepingut ei olnud, või alternatiivselt – võõrandamise leping oli tühine. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
27.VÕS § 1028 järgi peab üks isik olema suurendanud teise vara tahtlikult või selle tõttu, et arvas ennast olevat selleks kohustatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtus on tuvastatud asjaolud, mis täidavad hageja nõude alusena soorituskondiktsiooni eeldused – 1) hageja on kostjale midagi üle andnud - V. B. remontis, sh hoone säilimise eesmärgil V. K. kuuluvat hoonet; 2) olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks - V. B. tegi remonditöid, kuna pidas seda omanikuna oma kohustuseks heategevusliku puutöökoja sisseseadmisel ja kooliks edasiarendamisel hoones. Antud juhul ei olnud kohustust olemas, kuna poolte vahel ei olnud suhet, mida saaks kvalifitseerida võõrandamise lepinguks, alternatiivselt ei olnud kohustust, kuna see tulenes tühisest tehingust. Puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse kohaldada VÕS § 1033 sätestatud nõude ulatust mõjutavaid piiranguid.
28.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja ei saa nõuda naturaalrestitutsiooni, kuna hoonesse panustatu ei ole hoonest eraldatav. VÕS § 1032 lg 2 kohaselt, kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus määras pooltega kooskõlastatult asjas ekspertiisi, mille esemeks oli ehitis aadressil XXXX Kohtla-Järve ning tuvastati ehitisele ajavahemikul 2001. a mai - 2005 a märts teostatud parenduste väärtus, siis oli maakohus õigustatud hageja nõude ulatuse määramisel ekspertiisi aktiga arvestama. Hageja esitas erinevad võlakirjad ja lepingud hoones teostatud tööde ja nende eest tasumise kohta, kokku summas 1 030 800 krooni ( 65 880,13 eurot). Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud tõendid ei ole piisavalt usutavad ega kontrollitavad ja seetõttu ei saa nendega usaldusväärsuse puudumise tõttu arvestada. Asjas üle kuulatud tunnistajad väitsid, et nad said tasu suveniirides (V. , T. ), vastutasuks aitas V. B. kodus remonti teha (T. ), allkirjastati fiktiivseid akte, tegelik tasu oli sümboolne (M. ), V. B. andis
tasuks auto ja garaaži (L. ). Ehitusmaterjalide soetamise kohta asjas andmed puuduvad. Asjaosaliste seletustest ja ekspertiisiaktist tuleneb, et toimus taaskasutus, st enamuse tööde tegemisel kasutati eelnevalt kasutuses olnud materjale. Kostjate vastuväide, et ekspertiisiaktist ei tulene, et hinnati panustamist perioodil 2001-2005 märts, ei ole õige. Eksperdile esitati küsimus konkreetse perioodi kohta ja ekspert märkis nimetatud perioodi ka ekspertiisiakti. 12.10.2011 toimunud kohtuistungil ekspert selgitas, et aja möödumise tõttu ei ole võimalik dateerida ajalise perioodilisusega tööde tegemist, kuid möönab, et tööd lõpetati 2005. a mais. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tööde tegemise ja asja menetlemisele kulunud aega ning ka seda, et menetlusosalised ei ole ringkonnakohtus soovinud täiendavate tõendite esitamist ega kogumist, siis on põhjendatud nõude suuruse kindlaksmääramisel lähtuda ekspertiisiaktist. V. K. ja A. K. väide, et maakohus ei arvestanud parenduste amortisatsiooni ja kvaliteeti, ei ole õige. Ekspertiisiaktis on nimetatut arvestatud, kuna summat vähendati 35 % . Ringkonnakohus nõustub maakohtu arvutustega hageja nõude suuruse määramisel, maakohus on põhjendatult jätnud arvestamata sauna parendustega, mida hageja ei soovinud ning saanud hüvitatava summa suuruseks 201 436 krooni ( 12 874 eurot).
29.Hageja taotlus muuta maakohtu lahendit valduse vabastamise tähtaja osas on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et reeglina kuulub analoogsetes vaidlustes kohaldamisele VÕS § 1034 lg 4. Käesolevas asjas on hageja nõue suunatud V. K. ja A. K. vastu, kes rikastusid hageja panuse tõttu aastatel 2001-2005. V. K ja A. K. võõrandasid 2006. a, s.o menetluse ajal, hoone oma pojale J. K. Kuna alusetult rikastunud isikud ei ole eseme (hoone, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks) omanikud, siis ei saa käesoleval juhul kohaldada VÕS § 1034 lg-t 3. VÕS § 1034 lg 3 kohaselt kui vastastikune leping on tühine, peavad lepingupooled nende poolt saadu välja andma või selle väärtuse hüvitama samaaegselt. Vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Ringkonnakohus leiab, et kaks nädalat on ebamõistlikult lühike aeg. Ringkonnakohtu istungil hageja kinnitas, et otsib lahendusi, kuhu vaidlusalusesse hoonesse paigutatud seadmed ümber paigutada, kuid seni ei ole ta lahendust leidnud. Ringkonnakohus leiab, et valduse vabastamise tähtaeg tuleb määrata poolte huvisid kaaludes. Hagejal on probleemid seadmete ümber paigutamisega, hoone omanik ei ole avaldanud oma plaane hoone osas, hoone endine omanik V. K aga plaanib kinnistule rajada kiriku kooli. Arvestades poolte huve ja võimalusi on mõistlik tähtaeg üks kuu arvates kohtulahendi jõustumisest.
30.Ringkonnakohus märgib, et maakohus jättis kohaldamata TsMSRakS § 3 lg 1, mille kohaselt tuleb enne 2006.a 1. jaanuarit alanud menetlustes lähtuda enne 2006. aastat kehtinud menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioonist. Kostjad esitasid õigeaegselt maakohtule kulude nimekirjad, hageja neid ei esitanud ja jäi ka ringkonnakohtus seisukoha juurde, et käesolevas asjas tuleb kulud määrata kehtiva regulatsiooni järgi. Kuna hagejat esindas õigusteadmistega isik, siis kannab kulude nimekirja esitamata jätmise riski hageja esindaja ning ringkonnakohus hageja kulusid kostjatelt välja ei mõista. Kostjate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada nii kohaldamisele kuuluvat õigust kui ka nõuete rahuldamise ulatust, kulude vajalikkust ja põhjendatust.
Hageja nõue V. K. ja A. K. vastu rahuldati ca 20 % ulatuses. J. K. vastu jättis maakohus hageja nõude rahuldamata ja selles osas maakohtu otsust ei vaidlustatud. J. K. hagi hageja vastu maakohus rahuldas ja selles osas vaidlustas hageja valduse vabastamise tähtaega. Kostjate esitatud kulunimekirjade kohaselt olid nende menetluskulud kokku 4 744,80 eurot. Kostjate vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt kannavad nad menetluskulusid võrdselt ning paluvad igale kostjale hüvitada 1 581,60 eurot. TsMS (redaktsioon 01.03.-31.12.2005) § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja haginõude suuruseks on maakohus otsuses märkinud 65 239,09 eurot (1 020 770 krooni). Hagi rahuldati osaliselt, summas 12 874 eurot ja jäeti rahuldamata summas 52 365,09 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostjate menetluskulude maksimaalne suurus 2 618,25 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu kostjate väitega, et kõik kostjad osalesid menetluses võrdselt ning igaühe kasuks saaks hüvitise välja mõista kuni 2 618,25 euro ulatuses. Asja materjalidest nähtub, et kostjad A. K. ja J. K kaasati menetlusse hagi esitamisest oluliselt hiljem. A. Ka esitas V. K. kõik menetlusdokumendid ühiselt, tema vastu ei suunanud hageja eraldi ühtegi väidet ega toonud esile ühtegi eristuvat asjaolu. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et V. K. ja A. K. menetluskulud kokku tuleb hüvitada summas 2 6 18,25 eurot. J. K. mentlusse kaasamine oli tingitud kostjate käitumisest – V. K. kinkis menetluse käigus vaidlusaluse eseme J. K. , ringkonnakohus leiab, et eeltoodu tõttu ei ole hagiga seoses kantud menetluskulude hüvitamine J. K. vajalik ega põhjendatud. Vastuhagis esitas J. K kaks nõuet – tunnustada omandiõigust ja vabastada valdus. Omandiõiguse tunnustamise nõude osas maakohus resolutsioonis seisukohta ei võtnud. J. K. omandiõiguse tunnustamise hagi esitamine ei olnud käesolevas menetluses vajalik, kuna tegemist oli omanikuga ja hageja nõue esitatud kujul seda ei oleks muutnud. Maakohus rahuldas õigesti vastuhagi valduse vabastamise nõudes ja ringkonnakohus leiab, et seetõttu on põhjendatud mõista J. K. kasuks välja 1 581,60 eurot. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on 2005. aastal kehtinud TsMS-i kohaselt hinnata hagiga ning nimetatud kulu jääb justiitsministri määrusega TsMS 61 lg 1 p 2 alusel kehtestatud hinnata hagi puhul advokaadi abi eest väljamõistetava summa ülempiiri raamidesse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.