TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-10-59900

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võivad eestkostetav, eestkostja, samuti eestkostetava otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Narva linn esitas 30. novembril 2010 Viru Maakohtule avalduse täisealisele isikule eestkostja ametiaja pikendamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Narva linna avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Avaldaja taotleb täisealisele isikule eestkoste pikendamist. Avalduse kohaselt on eestkostet vajaval isikul diagnoositud rasked häired intellektis ja mälus. Eestkostetav on vallaline, lapsi ei ole. Eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Avaldaja on avaldusele lisanud dokumendid, mis kirjeldavad 2(6)

2-10-59900 eestkostet vajava isiku tervislikku seisundit: Sotsiaalkindlustusameti 06.09.2010 otsus nr. 656477 püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta, töövõimetus moodustab 100% (t.l. 5). Isikule oli määratud eestkoste 13. juuni 1995 Narva Linnakohtu otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 alusel eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. TsMS § 522 lg 1 alusel kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, määrab kohus ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Ekspert peab isiku enne arvamuse koostamist isiklikult läbi vaatama või teda küsitlema. Eksperdiks võib olla üksnes psühhiaater või muu pädev arst. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendid ei kajasta piisavalt eestkostet vajava isiku tervislikku seisundit ning määras eestkostet vajava isiku suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Eksperdiarvamuse kohaselt esineb S K`l raske psüühikahäire nõrgamõistuslikkusena raske vaimse alaarengu tasemel. Vaimse seisundi tõttu ei ole S K võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, seisund on kestva iseloomuga. Teda ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil, kuna ta ei ole võimeline kohtule adekvaatselt vastama. Samas ei põhjusta tema isiklik ärakuulamine tema tervisele kahjulikke tagajärgi, ärakuulamine võiks toimuda tema tavalises elukeskkonnas.. Eksperdi arvates vajab isik eestkostet. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama (riietama, süüa tegema, pesema, puhtust pidama jne), langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, kaitsma tema õigusi. Eestkostet vajab S K oma elupäevade lõpuni, kuna seisundi paranemine pole võimalik. Eestkostet vajavale isikule oli riigi õigusabi korras määratud esindaja. Esindajaks nimetas Advokatuur advokaadi Anti Aasmaa. Esindaja tutvus menetlusdokumentidega ja vestles S K`ga, samuti tutvus hooldekodu isikutoimikuga. Ärakuulamise käigus esindaja vahetu mulje põhjal veendus, et S K vajab jätkuvalt eestkostet. Käesoleval ajal elab ta Udriku Hooldekodus. Esindajaga suhtlemine ei osutunud võimalikuks, kuna esindatav ei suutnud ennast arusaadavalt väljendada – ta ainult häälitseb, kuid jutt on seosetu. Esindaja toetab Narva linna avaldust. Esindaja on veendumusel, et eestkoste seadmine vastab S K huvidele. TsMS § 525 lg-te 2 ja 3 alusel kohus küsib menetluses üldjuhul ka isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse, tema abikaasa, vanemate, kasuvanemate ja laste ning rehabilitatsioonimeeskonna liikmete arvamust, välja arvatud juhul, kui isik vaidleb sellele vastu ja kohus ei pea arvamuse küsimist vajalikuks. Eestkostet vajava isiku taotlusel võib arvamust küsida ka muult lähedaselt isikult, kui see ei venita oluliselt menetlust. Kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Puudutatud isik V K esitas kohtule kirjaliku avalduse, milles teatab, et on nõus olema oma tütre S K eestkostjaks tähtajaga viis aastat. Puudutatud isik A K esitas kohtule kirjaliku avalduse, milles teatab, et on nõus V K määramisega nende tütre S K eestkostjaks. TsMS § 524 lg 1 alusel kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui: sellest 3(6)

2-10-59900 võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed ja kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Kohus ei kuulanud ära eestkostet vajavat isikut, kuna eksperdiarvamusest selgus, et ärakuulamine ei ole võimalik S K seisundi tõttu. Kohus ei pea võimalikuks eestkostet vajava isiku ärakuulamist ning tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Kohus leiab, et eestkostja seadmise tingimused on täidetud. Kogutud tõenditest järeldab kohus, et eestkostet vajaval isikul esineb vaimuhaigus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. S K eestkostja ametiaega tuleb pikendada, eestkostja ülesandeks peab olema eestkostetava kõigi asjade ajamine ja tehingute tegemine. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 31. mail 2016. Eestkostet vajav isik tuleb tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta on kaotanud hääleõiguse. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Avaldaja palus pikendada eestkostja V K ametiaega. V K on esitanud kohtule kirjaliku nõusoleku olla eestkostjaks. Esindaja toetas Narva linna avaldust ning palus määrata eestkostjaks V K. Kohus leiab, et S K eestkostja V K ametiaega tuleb pikendada. Kohus ei tuvastanud V K osas PKS § 204 lg 2 märgitud asjaolusid, mis ei võimalda tal eestkostja ülesandeid täita. Kohtu arvates vastab V K PKS § 204 lg 1 sätestatud omadustele. Vastavalt PKS § 207 lg 1, eestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. Lähtuvalt TsMS § 206 lg 1 ja lg 2, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, 4(6)

2-10-59900 piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. Kuna isik kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, tuleb S K eestkoste pikendada viieks aastaks ning eestkostjale anda esindusõigus kõigi toimingute tegemiseks. Eestkostja V K ametiaega tuleb pikendada, eestkostja on eestkostet vajava isiku seaduslik esindaja ning on kohustatud kaitsma eestkostet vajava isiku varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, hoolitsema selle eest, et eestkostet vajav isik saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui V K saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja Narva linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 l g 3 p l j a p 2 kohaselt, piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi või isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Eestkostetav ei või ilma eestkostja nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud, millest ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Lähtuvalt PKS § 183 lg 3, eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. V K peab hoidma oma vara eraldi eestkostet vajava isiku varast ega tohi kasutada eestkostet vajava isiku vara oma huvides. Vastavalt PKS § 193 lg 1, kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest. V K on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest. PKS § 184 lg 1 ja lg 2 kohaselt, eestkostja esitab eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja eestkostet vajava isiku vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta. V K on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara kohta seisuga 31. mai 2011. Nimekirjas tuleb esitada teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muudatuste kohta. Aruanne esitada kohtule ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Vastavalt PKS § 194 lg 1 ja lg 2, kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. V K on kohustatud koostama ja esitama kohtule iga-aastase kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt aruandeaasta 31. 5(6)

2-10-59900 maiks. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 4, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teatab määrusest teistele kohtutele ja ametiasutustele, kui see on eestkostetava, kolmandate isikute või avalikkuse huvides ilmselt vajalik. Vajaduse korral avaldab kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Viru Maakohtu 10. jaanuari 2011 kohtumäärusega määrati eestkostet vajavale isikule esindaja riigi õigusabi korras ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja -kulu. Vastavalt TsMS § 172 lg 3 hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eestkostet vajava isiku esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.