TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-08-4404 või kitsendada.

2-08-4404 piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Viru Maakohus 02.06.2008.a kohtumäärusega seadis V P üle eestkoste kuni 02.06.2011.a ning V P eestkostjaks määras M P, kellele andis kohus esindusõiguse eestkostetava V P suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. V P on tunnistatud valimisõiguse osas teovõimetuks ning hääleõiguse kaotanuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. TsMS § 528 lg 1 kohaselt eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. PKS § 204 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Eestkosteasutus on arvamusel, et käesolevaks ajaks ei ole ära langenud V P eestkostja määramise vajadus ning teeb ettepaneku pikendada V P üle seatud eestkostet ja eestkostja M P ametiaega. TsMS § 528 lg 2 ja 3 kohaselt kui eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata, ei pea kohus eestkostja ametiaja pikendamisel uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, samuti kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Kohus leidis, et V P eestkostja ametiaja pikendamise otsustamiseks ei pea kohus uut ekspertiisi määrama. Kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo 29.03.2010 otsusest nr 606998 nähtub, et V P on täielikult töövõimetu. Ekspertarst Evi-Marie Nurk tegi kindlaks, et V P raske vaimse alaarengu, käitumishäirete ja kõne puudumise tõttu kestvalt töövõimetu. (järelevalve toimik tl 27). Ahtme Haigla 06.01.2011.a väljastatud tõendi kohaselt viibis V P psühhiaatri vastuvõtul 06.01.2011.a diagnoosiga 100% sügav puue. 14.03.2008.a läbiviidud V P kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti kohaselt tulid eksperdid arvamusele, et V P kannatab kroonilise psüühilise haiguse all „raske vaimne alaareng käitumishäiretega (väljendunud imbetsilsuse tasemel) all (tl 36). TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. TsMS § 477 lg 4 kohaselt kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab piisavaks V P ärakuulamisest talle määratud esindaja kaudu, kes on isiklikult eestkostetavaga kohtunud ning esitanud kohtule kirjaliku seisukoha. V P esindaja on veendunud, 3/5

2-08-4404 et V P vajab edaspidi eestkostet. Esindaja toetab senise eestkostja M P jätkamist.

V P eestkostjana

Seega on kohtu arvates tuvastatud nii arsti tõendiga, kui eestkosteasutuse ning V P esindaja arvamusega, et V P vajab jätkuvalt eestkostet, sest ta ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida. Kohtul ei ole alust muuta eestkostja ülesannete ringi, sest V P vaimne tervislik seisund on muutusteta ning ta vajab jätkuvalt igakülgset eestkostet. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. M P on andnud oma kirjaliku nõusoleku V P eestkostjaks jätkamiseks. Tema on varem Viru Maakohtu määruse alusel teostanud eestkostet V P üle ja täitnud eestkostja ülesandeid. Ta on saanud eestkostja ülesannetega hakkama. Kohus on veendunud, et M P on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et ta sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Kohus leiab, et M P ametiaja pikendamine V P eestkostjana on põhjendatud. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades V P esineva vaimuhaiguse olemust ja laadi, leiab kohus, et V P ei ole endiselt võimeline tegema iseseisvalt tehinguid ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb V P lugeda jätkuvalt teovõimetuks valimisõiguse tähenduses. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus pikendab V P üle seatud eestkostet ning eestkostja M P ametiaega viieks aastaks, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. 4/5

2-08-4404 PKS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.