TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 24.05.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-11-9032/14
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 24.05.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1437

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Narva Linna Sotsiaalabiamet75009148(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-9032

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

24. mai 2011.a, Narva

Tsiviilasja number

2-11-9032

Tsiviilasi

Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkostja määramiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, registrikood 75009148), lepinguline esindaja Svetlana Timofejeva Asjast puudutatud isikud S M (isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob ([email protected]) L M (eestkostja kandidaat, isikukood XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Rahuldada Narva linna avaldus.

2.Määrata S M eestkostjaks L M kellele anda esindusõigus eestkostetava S M kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.

3.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 24. mail 2016.a.

4.L M on S M seaduslik esindaja ning on kohustatud: - kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid; - teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada; - esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta; - esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest iga aasta 01. maiks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid; - teatama kohtule oma elukoha muutusest. 1/4

Sarnased lahendid

TSÜS

7.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Narva linn esitas 03.03.2011.a Viru Maakohtule avalduse S M eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt põeb S M vaskulaarset dementsust, mida tõendatakse SA Narva Haigla Polikliiniku psühhiaatri Vladimir Savini 15.06.2010.a. tõendiga. Seetõttu on S M vaimuhaige isik. Avaldaja on seisukohal, et haigestumise tõttu S M on piiratud teovõime. Vaimuhaiguse tõttu ei suuda S M kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, mis põhjendab temale eestkostja määramise vajadust. Lähtudes S M psüühilisest seisundist tuleb tema eestkostjale anda esindusõigus kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. Narva Linnakohus 30.11.2004.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-779/04 seati S. M üle eestkoste ning määrati S M eestkostjaks L M. S M on vallaline, lapsi ei ole. S M elab koos oma isa L M ja õe Y M. L M on nõus olema S M eestkostjaks ka edaspidi. Avaldaja on seisukohal, et L M oma isikuomadustelt ja võimetelt, samuti eestkostetava vaheliste suhetega sobib kohtu poolt määratud ülesannetes S M huve kaitsma. Avaldaja palub seada S M üle eestkoste viieks aastaks ning määrata tema eestkostjaks L M. Kohtupsühhiaatriaekspertiis Viru Maakohtu 11.03.2011.a määruse alusel teostas SA Narva Haigla psühhiaater, riiklikult tunnustatud ekspert Ilona Kalugina ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi S M psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks. 01.04.2011.a teostatud ja 08.04.2011.a. kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 57 kohaselt tuli ekspert järeldusele, et S M kannatab sügava vaimse alaarengu all. Tal esineb lapseea tserebraalparalüüs. Vaimse seisundi tõttu ei ole S M suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. S M ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega ka tema tavalises keskkonnas, sest ta võib muutuda agressiivseks. S M pole suuteline avaldama oma seisukohta eestkostja määramise ja isiku kohta. Vaimse seisundi tõttu vajab S M eestkostet. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama (poes käima, süüa tegema, koristama jne.), langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, kaitsma tema õigusi. Eestkostet vajab S M oma elupäevade lõpuni, kuna tema seisundi paranemine pole võimalik. S M esindaja arvamus S M riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob esitas 11.04.2011.a. kohtule kirjaliku arvamuse. Arvamuse kohaselt esindaja vahetu mulje põhjal veendus, et S M ei 2/4

2-11-9032 suuda oma tegude tähendusest aru saada ega oma tegusid juhtida. Esindaja leiab, et S M vajadus eestkoste seadmiseks ei ole ära langenud ning tema eeskostjaks tuleb määrata L M tähtajaga viis aastat. Eestkostja volitusi piirata ei ole vaja. Eestkostja kandidaadi seisukoht L M kinnitas 23.05.2011.a. ärakuulamisel, et on nõus olema S M eeskostjaks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, analüüsinud S M esindaja ja avaldaja seisukohti ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt vajab S M psüühilise seisundi tõttu eestkoste seadmist. Avaldaja arvamusel ei saa S M ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. S M esindaja on veendunud, et S M vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. Esindajal puuduvad vastuväited, et S M eestkostjaks määrataks L M. Ekspert psühhiaater Ilona Kalugina tuli järeldusele, et vaimse seisundi tõttu ei ole S M suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, ning ta vajab eestkostet oma elupäevade lõpuni. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, S M esindaja kui eksperdi arvamusega, et S M vajab eestkostet, sest S M ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 57 kohaselt tuli ekspert järeldusele, et S M ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. Kuna eksperdi väitel S M tervislik seisund ei võimalda tema ärakuulamist ei pea kohus põhjendatuks tema ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja 3/4

2-11-9032 võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. L M, kes on S M isa ja täitnud seniajani eestkostja ülesandeid on andnud oma nõusoleku S M eestkostjaks olemiseks. Kohus on veendunud, et L M on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et L M sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata S M eestkostjaks L M. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada S M kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab S M üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.