2-06-5375
Kohtuasja number
2-06-5375
Määruse tegemise aeg ja koht
23. mai 2011, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
A Z avaldus isiku surnuks tunnistamiseks
Menetlustoiming
Isiku surnuks tunnistamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja:
Avaldaja esindaja:
Paul Paas (lepinguline esindaja)
Puudutatud isikud:
Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik – siseminister G L (elukoht Venemaal)
Kohtumääruse peale võivad avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud 1(3)
2-06-5375 menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
N Š esitas 13. märtsil 2006 Viru Maakohtule avalduse V Š surnuks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt on V Š avaldaja abikaasa (t.l 7). V Š soovis abielu lahutada ning esitas perekonnaseisuametile ka vastavasisulise avalduse veebruaris 1990 (t.l 8). Pärast seda ei ole avaldaja V Š enam näinud ega temast midagi kuulnud. Avaldaja pöördus politsei poole, kuid politseil ei olnud andmeid tema abikaasa kohta (t.l 6). V Š on õde, kes elab Stavropoli krais, Venemaal. Sinna kavatses ära sõita ka V Š pärast abielu lahutamist, kuid ka õde ei ole oma vennast midagi kuulnud. Avaldaja märkis, et V Š kuritarvitas alkoholi ning oli skandaalne inimene, mistõttu avaldaja eeldab, et tema abikaasa on surnud. Kuna avaldaja ja V Š ühisomandis on korter, mida ei saa avaldaja ise käsutada, soovib tema V Š surnuks tunnistamist. Viru Maakohus võttis 12. septembril 2006 avalduse menetlusse. Kohus edastas päringuid riigiasutustesse, pankadesse ja muudesse asutustesse (t.l 14-58), kellel võiks olla informatsioon V Š kohta. Saadud vastustest (t.l 59-93) selgub, et nii riigil kui ka eraettevõtetel puudub info V Š kohta. Kohus avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded teate (t.l 102), milles kutsus üles V Š esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, kuid andmeid ei esitatud. Seoses sellega, et 01. detsembril 2009 on kohtukoosseis muutunud, palus kohus A Z teatada, kas ta soovib menetluse jätkamist. A Z teatas, et soovib menetluse jätkamist. Kuna avaldaja N Š suri 2007. aastal, palus A Z lubada tal astuda menetlusse üldõigusjärglasena oma ema N Š asemel. Kohus rahuldas A Z taotluse. Kohus edastas teistkordselt päringud riigiasutustesse ja ettevõtetele, samuti kontrollis andmed vararegistrites, kuid uusi andmeid V Š elusoleku kohta kohus ei tuvastanud (t.l 145-244). Puudutatud isikute seisukohad A Z oli kohtu poolt ära kuulatud 24. märtsi 2008 kohtuistungil. A Z teatas, et tal ei ole andmeid V Š kohta, tal on olemas õiend, et V Š ei ela Stavropoli krais, kuhu ta kavatses Eestist ära sõita. A Z teatas V Š õe G L aadressi. Kohus edastas õele avalduse oma seisukoha esitamiseks, kuid vastust ei ole tulnud. Siseministeerium teatas, et nendel puuduvad andmed V Š kohta. Politsei- ja Piirivalveamet vastas, et V Š on Eestis dokumenteerimata. Piirikontrolli infosüsteemis puuduvad nimetatud isiku kohta piiriületuse registreeringud.
Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg-te 1 ja 5 alusel kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 17 kohaselt teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. 2(3)
2-06-5375 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 510 lg-te 1 ja 4 alusel pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Teates avaldatakse hoiatus võimalikust surnukstunnistamisest ja kutsutakse kõiki isikuid üles esitama kohtule andmeid isiku kohta, kelle surnuks tunnistamist taotletakse. Kui menetlust ei algatatud siseministri avalduse alusel, teatab kohus siseministrile menetluse algatamisest ning küsib temalt riigile teadaolevaid andmeid teadmata kadunud isiku kohta ning seisukohta isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Kohus võib koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel, sõltumata sellest, kes esitas surnuks tunnistamise avalduse. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kutsus V S üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, kuid kohtule andmeid ei ole keegi esitanud. Kohus edastas päringu isiku kohta ka siseministeeriumile, kuid vastusest selgus, et riigile ei ole teada andmeid isiku kohta. Kohtu poolt võetud abinõud andmete väljaselgitamiseks isiku kohta ka ei andnud tulemusi. Menetluse käigus selgus, et isiku kohta ei ole midagi teada alates 1990. aastast, s.t V Š võib lugeda teadmata kadunuks ning rohkem kui viis aastat ei ole teadmata kadunud isiku kohta andmeid, et ta oleks elus. Eeltoodu ja tsiviilasjas kogutud tõendite alusel kohus järeldab, et V Š on surnud. TsÜS § 20 lg-te 1 ja 2 kohaselt surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg. Kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. V Š kohta on viimased andmed 1990. aastast. Seega kohus loeb V Š surmaajaks XXX. Eeltoodu alusel tunnistab kohus V Š surnuks ning loeb tema surmaajaks XXX. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus rahuldab avalduse ja menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.
Aarne Lõhmus Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.