Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. mai 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-24277
Tsiviilasi
Svetlana Mihhejeva hagi OÜ Gelena Grupp vastu töövaidluses 38 423.50 krooni
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 1. detsembri 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Gelena Grupp apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Gelena Grupp (RK: 11292081), esindaja Silver Peepmaa Vastustaja (hageja): Svetlana Mihhejeva (IK: XXXXXXXXXXX, esindaja advokaat Irina Gromtsev Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
esindajad
Tühistada Viru Maakohtu 1. detsembri 2010 otsuse resolutsiooni p-d 2.2, 2.3 ja 4 ning saata Svetlana Mihhejeva nõuded OÜ Gelena Grupp vastu 10 657.50 krooni saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks perioodi eest aprill kuni juuni 2010, 13 050 krooni väljamõistmiseks ülesütlemise hüvitisena ning töölepingu lõpetamiseks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel Viru Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Tühistada Viru Maakohtu 1. detsembri 2010 otsuse
resolutsiooni p 3 ning teha selles osas uus otsus, millega tuvastada OÜ Gelena Grupp 25.03.2010 käskkirja nr 1-03/10 tühisus. Jätta muutmata Viru Maakohtu 1. detsembri 2010 otsuse resolutsiooni p 2.1, millega mõisteti OÜ-lt Gelena Grupp Svetlana Mihhejeva kasuks välja 14 716 krooni, s.o 940.52 eurot (üheksasada nelikümmend eurot ja 52 senti).
Edasikaebamise kord
Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
järgi. 29.06.2010 esitas töötaja töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu lõpetamise, saamata jäänud palga ja lõpparve osas. 05.08.2010 otsusega jättis töövaidluskomisjon avalduse läbi vaatamata ja lõpetas menetluse. Hageja kinnitas nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtus, et sai 2009 detsembrikuu ja 2010 jaanuarikuu eest 2648 krooni ning kinnitas 7010.70 krooni saamist, mille kirjaliku kinnituse hiljem hävitas. Töövaidluskomisjoni otsuse alusel on töötajale välja makstud töötasu 2010 veebruari ja märtsikuu eest 8700 krooni. Hageja nõue selles osas on alusetu, sest ta on töötasu kätte saanud. 25.03.2010 käskkirja tühistamise nõudel ei ole õiguslikku tagajärge. Poolte vahel sõlmitud tööleping on lõpetatud 15.04.2010. Kostja edastas hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse ja allkirjastas töölepingu lisa töölepingu lõpetamise kohta. Kuna töösuhe lõppes 15.04.2010, puudub hagejal alus töötasu nõudes perioodi eest aprill 2010 kuni juuni 2010 13 050 krooni ulatuses. Hageja ei ole esitanud töölepingu ülesütlemise tühisuse nõuet ning seetõttu puudub alus hüvitise nõudeks. Kuna poolte vaheline töösuhe lõppes 15.04.2010, töötaja esitas aga avalduse peale töösuhte lõppemist, puudub tal seetõttu aluse hüvitise väljamõistmiseks TLS § 100 lg 4 alusel.
hagejale, sest tegemist on arvega, kust nähtub, et kostja on 01.06.2010 ostnud 1 ümbriku ja 1 margi. Kohtule esitatud kostja ülesütlemisavalduse saatis kostja hagejale kostja esindaja seletuste kohaselt alles 02.08.2010, kuid hageja kirjutas selle kättesaamisele alla 10.08.2010. Kohus leidis, et tegemist on tühise ülesütlemisavaldusega, mis on tehtud seadusest tuleneva aluseta (TLS § 104 lg 1). Kohus leidis, et kostja vastuväited ja nende tõendamiseks esitatud tõendid ei ole veenvad ning et töötaja on töölepingu üles öelnud alates ülesütlemisavalduse kättesaamisest kostja poolt, s.o alates 17.06.2010, sest tsiviilasjas esitatud asjaolusid arvestades ei saanud eeldada töölepingu jätkumist etteteatamise tähtaja lõppemiseni (TLS § 97 lg 3). Kostja ei vaidlustanud töötasu maksmisega viivitamist ja aprillist juunini 2010 töötasu mittemaksmist ning sellest tulenevalt oli hagejalt õigus TLS § 91 lg 2 p 2 alusel tööleping erakorraliselt üles öelda. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole hagejale perioodi eest aprill kuni 17.06.2010 töötasu maksnud. Kostja ei vaidlustanud ka töötasu arvestust nimetatud perioodi eest. Tulenevalt sellest, et tööleping lõppes 17.06.2010, on hagejal TLS § 28 lg 2 p 2, § 35 ja töölepingu p 3.1 alusel õigus töötasule eelpool nimetatud perioodi eest nõutud summas 10 657.50 krooni. TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja maksis perioodil detsember 2009 kuni märts 2010 hagejale töötasu töölepingus kokkulepitust vähem ja alates aprillist 2010 kuni töölepingu lõppemiseni töötasu ei maksnud. Hageja tõi oma ülesütlemise avalduses ühe töölepingu olulise rikkumisena välja asjaolu, et kostja ei maksa hagejale töötasu. Kohus leidis, et töölepingus kokkulepitud töötasu töötajale mittemaksmise puhul on tegemist töölepingu olulise rikkumisega, mis annab aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 100 lg 4 alusel. Eeltoodust tulenevalt kohus leidis, et hageja ülesütlemise hüvitise väljamõistmise nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks ülesütlemise hüvitisena hageja kolme kuu keskmine töötasu summas kokku 13 050 krooni.
summas 17 400 krooni, täpsustades seda hiljem (16.11.2010 istung) ja esitas nõude summas 14 716 (17 400 – 2684) krooni. Samas on vastustaja teadlikult jätnud kajastamata asjaolu ja vaidlustamata ka apellandi korduvad väited selle kohta, et vastustajale on töövaidluskomisjoni 19.05.2010 otsuse alusel välja makstud 8700 krooni. Kuigi kohus on nimetatud asjaolu ka otsuses kajastanud, ei ole seda otsuse tegemisel arvesse võetud. Samuti puuduvad otsuses põhjendused, miks antud asjaolu ei arvestatud. Samuti ei ole kohus võtnud arvesse vastuolusid vastustaja ütlustes nii raha saamise kui ka summade osas. Nimelt tunnistas vastustaja töövaidluskomisjoni 13.05.2010 istungil, et kirjutas omakäelise kinnituse raha saamise kohta 2009 detsembri ja 2010 jaanuari kuu eest summas 7010.70 krooni. Samuti kinnitas vastustaja peale apellandi esindaja kinnitust, et detsembri ja jaanuari kuu eest on raha välja makstud, et on “nõus tööandja arvestustega”. Seega kinnitas vastustaja töövaidluskomisjonis, et on saanud 2009 detsembri ja 2010 jaanuari eest kätte kokku 9694.70 krooni ning tal on saamata töötasu perioodi 2010 veebruar ja märts eest, mida tööandja oli nõus maksma. Viidatud 8700 krooni maksti vastustajale töövaidluskomisjoni 19.05.2010 otsuse alusel. Seega puudub vastustajal faktiliselt nõue perioodi detsember 2009 kuni märts 2010 palga osas. Samas on kohus välja mõistnud veebruari ja märtsi 2010 eest 14 716 krooni (ehk vastustaja poolt 16.11.2010 istungil esitatud nõude täies ulatuses perioodi detsember 2009 kuni märts 2010 eest). Seda vaatamata sellele, et otsuse p 6 alap-s 1 on kohus tuvastanud, et hageja kinnitab töötasu kätte saamist 2009 detsembri ja 2010 jaanuari eest; 3) on kohus otsuse p-s 6 tuvastanud, et apellandi esindaja tunnistas 25.03.2010 käskkirja nr 1-3/10 tühisust, kuid samas on kohus tühistanud 25.03.2010 käskkirja nr 1-3/10. Tühist akti ei ole võimalik tühistada. Küll oleks kohus võinud tuvastada käskkirja tühisust, kuid nimetatud nõuet vastustaja menetluses ei esitanud; 4) juhtis apellant juba 10.08.2010 kohtuistungil kohtu tähelepanu asjaolule, et vastustaja on esitanud samaaegselt avaldused nii töövaidluskomisjoni (29.06.2010) kui ka kohtusse (02.07.2010) ning esitas kohtule tutvumiseks ka Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 05.08.2010 otsuse töövaidlusasjas nr 9.1-2/2258-2010, jättis kohus nimetatud asjaolu tähelepanuta ning menetles vastustaja poolt õigusliku aluseta esitatud nõudeid (ITVS § 4 lg 2). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-48-08 p-des 13 – 15 asunud muuhulgas seisukohale, et töövaidlust algatav isik võib ITVS § 4 lg 2 järgi pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Kui töövaidluskomisjoni otsusega ei ole rahul töövaidluse töövaidluskomisjonis algatanud isik, võib ta ITVS § 24 lg 3 teise lause järgi esitada hagis üksnes samad nõuded, mis ta esitas töövaidluskomisjonile. Kui kohtusse pöördub isik, kelle vastu töövaidluskomisjonis töövaidlus algatati, loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ITVS § 24 lg 5 järgi hagiavalduseks. Kuna töövaidluskomisjonile esitatud avalduses sisaldunud nõuded loetakse hagiavalduse nõueteks, ei saa hagis teistsuguseid nõudeid esitada. Seega tuleb kohtule esitada samad nõuded nagu töövaidluskomisjonile. Kohus vaatab läbi sama vaidluse, mille vaatas läbi ka töövaidluskomisjon. Riigikohtu seisukohast tulenevalt puudus kohtul õiguslik alus menetleda vastustaja poolt 10.08.2010 ja 16.11.2010 istungitel esitatud nõudeid tsiviilasja nr 2-10-24277 raames. Eeltoodu puudutab alljärgnevaid vastustaja poolt suuliselt 10.08.2010 istungil esitatud nõudeid: mõista välja ebaseaduslikult kinni peetud 4881.80 krooni; lõpetada 18.06.2008 sõlmitud tööleping; mõista välja hüvitised TLS § 109 lg 1 ja § 100 lg 4 alusel; kohustada tööandjat tagastama tööraamat, ning 16.11.2010 istungil esitatud nõudeid: lõpetada töösuhe alates 14.06.2010; nõue saamata jäänud töötasu perioodi aprill kuni juuni 2010 eest summas 10 657.50 krooni; mõista välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 13 050 krooni.
Kohus oleks pidanud selgitama vastustajale asjaolu, et vastustajal on võimalus nimetatud nõuded esitada iseseisva hagina ning neid menetletakse eraldi. Peale hagi menetlusse võtmist oleks kohtul olnud võimalus tsiviilasjade menetlused liita; 5) on kohus otsuse p-s 9.1 analüüsinud töölepingu lõppemisega seonduvat ja jõudnud järeldusele, et apellandi poolt tehtud ülesütlemisavaldus on tühine. Samuti leidis kohus, et tööleping on üles öeldud hoopis vastustaja poolt alates 17.06.2010. Antud käsitlus on arusaamatu, sest vastustaja esitas nõude lõpetada töösuhe alates 14.06.2010; kohtul puudus õiguslik alus vastustaja poolt esitatud töölepingu lõpetamise nõude menetlemiseks ja menetluse jooksul ei esitanud vastustaja nõuet tunnistada töösuhte lõpetamine apellandi poolt tühiseks. ITVS § 6 lg 2 sätestab, et töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Menetluse jooksul on tuvastatud, et vastustaja sai nii ülesütlemisavalduse kui tööraamatu kätte 10.08.2010. Samal kuupäeval allkirjastas vastustaja töölepingu lisa töölepingu lõpetamise kandega. Seega oli vastustajal alates 10.08.2010 aega 30 päeva vaidlustada töölepingu ülesütlemine apellandi poolt. Kuna vastustaja nimetatud tähtaja jooksul töölepingu ülesütlemist ei vaidlustanud, siis on töölepingu ülesütlemine apellandi poolt kehtiv sõltumata sellest, kas see oli õiguslikult korrektselt vormistatud.
ülesütlemise hüvitisena ning töölepingu lõpetamist TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, käsitleda uue hagiavaldusena, kuna selliste nõuete osas puudus töövaidluskomisjoni otsus, ning selles osas tuleb hageja nõuded saata maakohtule nende menetlusse võtmise otsustamiseks (sarnasele seisukohale on asunud ka riigikohus mitmetes lahendites, näiteks 28.05.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-08, 07.04.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-09). Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama, kas hageja eelmärgitud nõuded (uus hagiavaldus) on esitatud nõuetekohaselt, ning kui on, siis võtma need menetlusse ja kohustama kostjat hagile kirjalikult vastama. TsMS § 374 alusel on kohtul õigus liita hagid ühte menetlusse, kuna tegemist on üheliigiliste hagidega, milles on samad pooled. Ringkonnakohus märgib, et 10.08.2010 kohtuistungil (t.l 33) on kostja teinud taotluse täpsustatud hagiavalduse esitamiseks, kuid kohus on jätnud selle tähelepanuta. Apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.