2-06-6638 Lilian Ronimoisi hagi Rita Badendicki vastu kaasomandi lÔpetamiseks ja Rita Badendicki vastuhagi Lilian Ronimoisi vastu kaasomandi lÔpetamiseks Harju Maakohtu 11.novembri 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rita Badendicki apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja Lilian Ronimois (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxx, xxxxxx), esindaja adv Andres Past
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja Rita Badendick (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xxx, xxxxxxx), esindaja adv Andres LusmÀgi Kolmas isik Tallinna linn NÔmme linnaosa Valituse kaudu (Vabaduse pst 65, 11211 Tallinn), esindaja Indrek Kukk
RESOLUTSIOON
1.TĂŒhistada Harju Maakohtu 11.novembri 2010 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha tĂŒhistatud osas uus otsus.
2.Kohtuotsuse resolutsiooniks lugeda:
2.1.Rahuldada Lilian Ronimoisi hagi Rita Badendicki vastu kaasomandi lÔpetamiseks.
2.2.JÀtta Rita Badendicki vastuhagi Lilian Ronimoisi vastu kaasomandi lÔpetamiseks rahuldamata.
2.3.LĂ”petada Lilian Ronimoisi ja Rita Badendicki kinnistu, asukohaga (registriosa nr ; katastritunnus ), kaasomand, jĂ€ttes kogu kinnistu Lilian Ronimoisi ainuomandisse Lilian Ronimoisi kohustusega hĂŒvitada Rita Badendickile tema osa 1 275 000 (ĂŒks miljon kakssada seitsekĂŒmmend viis tuhat) krooni.
3.Apellatsioonkaebus jÀtta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
JÀtta kÔik menetluskulud kummagi poole enda kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale vĂ”ib edasi kaevata ĂŒksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 pĂ€eva jooksul otsuse kĂ€ttetoimetamisest. Selgitused TsMS § 218 lg 4 kohaselt vĂ”ib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja jĂ€rgimiseks tegema menetlusabi taotleja tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama kaebuse. Kaebuse pĂ”hjendamiseks vĂ”i riigilĂ”ivu tasumiseks vĂ”i kaebuses esineva sellise puuduse kĂ”rvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mĂ”istliku tĂ€htaja pĂ€rast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pĂ”hjendamatult vĂ”i tĂ€htaja pikendamise eesmĂ€rgil. See ei vĂ€lista menetlustĂ€htaja ennistamist. Hageja nĂ”ue ja selle pĂ”hjendused
1.Lilian Ronimois esitas 27.03.2006 hagi Rita Badendicki vastu kaasomandi lĂ”petamiseks, paludes anda kinnistu tĂ€ielikult hageja ainuomandisse ja panna talle kohustus maksta kostjale hĂŒvitis kinnistu 1â4 mĂ”ttelise osa omandamise eest.
2.Hagi pĂ”hjenduste kohaselt kuulub pooltele kaasomandina kinnisvara , . Kinnistul, suurusega 3936 m2, paikneb ĂŒks kahekorruseline elamu, ĂŒks ĂŒhekorruseline elamu, Ă”uemaja, pumbakaev ja kuurid. Kinnistu kuulub 3â4 mĂ”ttelises osa hagejale ja 1â4 osas kostjale. Kostja ei tĂ€ita kinnistu kasutamise kohta sĂ”lmitud kasutuskorra kokkulepet, tungides korduvalt hageja ainukasutuses olevatesse ruumidesse ja hĂ”ivates neid oma valdusesse. Hageja on teinud kostjale ettepanekuid kaasomandi lĂ”petamiseks ja kasutuskorra kokkuleppe sĂ”lmimiseks. Kostja ei ole nendega nĂ”ustunud, kuid ei ole vĂ€lja pakkunud ka omapoolseid lahendusi. Kostja ei ole osa vĂ”tnud kaasomandi eseme hooldustöödest ega hĂŒvitanud hagejale kaasomandi sĂ€ilitamise ja parendamise kulutusi. Kostja kĂ€itumine takistab kaasomandis oleva vara kasutamist ja sĂ€ilitamist.
3.16.03.2007 hagiavalduse tÀpsustuses oli hageja alternatiivselt nÔus kinnistu jagamisega reaalosadeks ning et hageja tasub kostjale 700 000 krooni ja vÔimaldab kaks aastat praegu kostja kasutuses olevas eluruumis elada. Vastus hagile
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole hageja Ă”igusi rikkunud. Hageja tahe ei ole suunatud kostjaga kaasomandi kasutuskorras kokkuleppele jĂ”udmiseks, vaid ta on tegutsenud eesmĂ€rgiga kahjustada kostja Ă”igust omandi osale. Hageja on teinud ebaseaduslikke ĂŒmberehitustöid. Kostja ei nĂ”ustu hageja pakutud viisiga kaasomandi lĂ”petamiseks. Kostja vastuhagi
5.10.01.2007 esitas Rita Badendick vastuhagi Lilian Ronimoisi vastu kaasomandi lĂ”petamiseks, paludes jagada kinnistu reaalosadeks selliselt, et hageja omandisse jÀÀb maatĂŒkk suurusega 2112 m2 ning kostja omandisse jÀÀb maatĂŒkk suurusega 1824 m2 ning kostja maksab hagejale hĂŒvitise vastavalt enamsaadud kaasomandi suurusele. Kinnistu jagamine reaalosadeks kahjustab kaasomanike huve kĂ”ige vĂ€hem ega ole vastuolus asja olemusega. MĂ”lemale kaasomanikule sĂ€iliksid nende alalised elukohad ning nad ei jÀÀks oma omandist ilma.
6.Alternatiivselt oli kostja nĂ”us kinnistu jagamisega reaalosadeks selliselt, et hageja omandisse jÀÀb 3â4 kinnistust ja kostja omandisse 1â4 kinnistust. Hageja vastus vastuhagile
7.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostja esitatud kaasomandi lÔpetamise nÔue kaldub oluliselt kÔrvale poolte kaasomandi osade suurusest. Kostja omandisse jÀÀks tunduvalt suurem ja vÀÀrtuslikum osa kaasomandist, mis ei vasta tema kaasomandi suurusele. Samas oli hageja nÔus kaaluma ka kostja pakutud varianti. Kolmanda isiku seisukoht
8.Tallinna linn leidis, et kaasomand kinnistule tuleb lĂ”petada, jĂ€ttes kinnistu hagejale ja mĂ”istes hagejalt kostja kasuks vĂ€lja koheselt makstava rahalise hĂŒvitise. Tallinna linn ei toetanud kinnistute jagamist reaalosadeks. Esimese astme kohtu lahend ja selle pĂ”hjendused
9.Maakohus rahuldas hagi ja jĂ€ttis vastuhagi rahuldamata. Kohus otsustas lĂ”petada poolte kaasomandi Tallinnas, kinnistul aadressiga selliselt, et kogu kinnistu jÀÀb hageja ainuomandisse kohustusega hĂŒvitada kostjale tema osa vÀÀrtus 1 275 000 krooni.
10.AsjaĂ”igusseaduse (AĂS) § 76 lg 1 jĂ€rgi on kaasomanikul Ă”igus igal ajal nĂ”uda kaasomandi lĂ”petamist. See tĂ€hendab, et kohus ei pea tuvastama kaasomandi lĂ”petamise nĂ”ude pĂ”hjust. AĂS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lĂ”petamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Sama paragrahvi lg 2 sĂ€testab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nĂ”udel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ĂŒhele vĂ”i mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele vĂ€lja nende osad rahas vĂ”i mĂŒĂŒa asi avalikul vĂ”i kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohtul on Ă”igus kaasomand lĂ”petada vaid AĂS § 77 lg-s 2 sĂ€testatud viisil ja vaid sellisel viisil, mille kohta on kohtule esitatud hagi ja vastuhagi. AĂS § 76 lg 2 jĂ€rgi on kaasomandi lĂ”petamise nĂ”uet vĂ€listavaks asjaoluks ĂŒksnes poolte kokkulepe. Sellise kokkuleppe sĂ”lmimist kohus ei tuvastanud nagu ka muid piiranguid, mis takistaks kaasomandi lĂ”petamist. KĂ€esoleval juhul tuleb kaasomandi lĂ”petamisel arvestada NĂ”mme linnaosa ehitusmÀÀrusega (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu poolt 28.10.2004).
11.Kaasomandi lĂ”petamise viisi valikul ja erinevate huvide kaalumisel omavad muu hulgas mÀÀravat tĂ€htsust pooltevahelised suhted. Tulenevalt pooltevahelistest suhetest, sh kinnisasja ja hoone kasutamisel, ja viidatud NĂ”mme linnaosa ehitusmÀÀrusest, ei ole kĂ€esoleval juhul pĂ”hjendatud kaasomandi lĂ”petamine asja reaalosadeks jagamisega. Pooled on tĂ”endanud, et nad ei ole suutelised kokkuleppele jĂ”udma ning ĂŒhiselt kinnistu seisukohalt (ka naabrite vahelisi) vajalikke otsuseid langetama. Nimetatud pĂ”hjusel ei saa kohus lĂ”petada kaasomandit reaalosades jagamise teel. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada seda, et Ă”iglane ei ole asja jagada selliselt, et hageja kui 3â4 kinnisasja omaniku omandisse jÀÀks maatĂŒkk suurusega 2112 m2 ning kostja kui 1â4 kinnistu omaniku omandisse jÀÀks maatĂŒkk suurusega 1824 m2, pannes kostjale kohustuseks maksta hagejale vĂ€lja hĂŒvitis. Nimetatud lĂ”petamise viis kaldub oluliselt kĂ”rvale poolt kaasomandi osade suurusest. Samuti arvestas kohus, et menetluse kĂ€igus on kostja esitanud halvast majanduslikust seisundist tulenevalt taotluse riigi Ă”igusabi saamiseks, mĂ€rkides taotluses vara ja kohustused. Nimetatud taotluses toodud andmete alusel on kohtul alust arvata, et kostjal vĂ”ib hagejale hĂŒvitise maksmisel tekkida raskusi. Kohus ei pidanud vastuhagis toodud kaasomandi lĂ”petamise viisi Ă”iglaseks ka pĂ”hjusel, et sellega jÀÀks kostja omandisse hageja ĂŒmberehitatud hoone, mille parendamisse kostja ei ole panustanud.
12.Kostja on rĂ”hutanud, et kinnistu on tema eluase ning on alati kuulunud kostja perekonnale ning seetĂ”ttu oleks kaasomandi jagamine hagejale kinnisasja jĂ€tmisega ja talle hĂŒvitise maksmisega tema suhtes ebaĂ”iglane. Kostja vastuses hagiavaldusele mĂ€rgitu ja esitatud tĂ”endite kohaselt tagastati 20.04.1994 kinnistu hageja emale ja kostja vanaemale vĂ”rdsetes osades. Samuti on kostja mĂ€rkinud, et hageja ainukasutuses on kinnistul asuv vĂ€iksem hoone, mida hageja asus kasutama alates 1999.aastast. Kinnistusraamatu vĂ€ljavĂ”ttest nĂ€htuvalt on hageja vaidlusaluse kinnistu omanikuks 1â2 osas saanud juba 11.05.1998, kostja on omandanud 1â4 kinnistust 15.12.2000. Nimetatud tĂ”enditest tulenevalt ei saa kostja Ă”igust elukoha sĂ€ilitamisel lugeda kaalukamaks hageja Ă”igusest sĂ€ilitada elukoht. Kinnistu on kuulunud mĂ”lema poole ĂŒlenejatele sugulastele, kes on saanud tagastamisel kinnistu omanikeks ĂŒheaegselt ja seetĂ”ttu ei saa kinnistu kostja perekonnale kuulumist lugeda olulisemaks hageja perekonnale kuulumisest. Eeltoodu tĂ”ttu ei pea kohus kaasomandi lĂ”petamise otsustamisel mÀÀravaks kostja poolt rĂ”hutatud asjaolu kinnistu tema poolt eluasemena kasutamise kohta.
13.Kohus ei pidanud pĂ”hjendatuks ka kaasomandi lĂ”petamist selliselt, et kostjale jÀÀks kinnistust 984 m2 ja sellel osal asuv vĂ€iksem hoone (Ă”uemaja). Nimetatu ei ole pĂ”hjendatud seetĂ”ttu, et on tĂ”endatud, et nimetatud hoone on ĂŒmber ehitanud hageja 28 m2 hoonest 102,8 m2 hooneks. Kostja ei ole selles osalenud. Poolte vahel oli vaidlus ka selle ĂŒle, kas hageja oleks ĂŒldse vĂ”inud hoonet ĂŒmber ehitada. Vaatamata asjaolule, et see kĂŒsimus ei oma kĂ€esolevas asjas tĂ€htsust, on hageja esitanud tĂ”endid, mis kinnitavad, et hageja ja kostja isa ning kostja vend olid kokku leppinud vĂ€iksema hoone hagejale jÀÀmises ning selle hageja poolt ĂŒmberehitamises. SeetĂ”ttu ei ole poolte huve kaaludes Ă”iglane kaasomandi lĂ”petamisel jĂ€tta hageja taastatud hoonet kostja omandisse.
14.Kohus pidas kaasomandi lĂ”petamist reaalosadeks jagamise teel ebaotstarbekaks ka Tallinnas NĂ”mme linnaosas kehtiva ehitusmÀÀrusest tulenevaid nĂ”udeid/soovitusi ja kehtivat praktikat arvestades. MÀÀruse § 4 lg 13 punkti 2 kohaselt ei tĂŒkeldata iseseisvateks ĂŒksusteks reeglina krunte, mille pind on II ehituspiirkonnas vĂ€iksem kui 1200 m2. Nimetatud mÀÀruse § 1 lg 2 kohaselt on ehitusmÀÀruse jĂ€rgimine oluline eeldus hea ehitustava kujunemiseks NĂ”mmel ja NĂ”mme sĂ€ilimiseks valdavalt miljöövÀÀrtusliku metsalinnana ning NĂ”mme linnaosa keskkonna- ja miljööomadustele tugineva kinnisvaravÀÀrtuse stabiilseks sĂ€ilimiseks ja kestvaks kasvuks. Tallinna linna NĂ”mme linnaosa Valitsus ei toeta kinnistu jagamist. Riigikohus on haldusasja nr 3-3-1-37-04 otsuse p-s 14 mĂ€rkinud, et ĂŒldplaneeringul on oluline roll maakasutus- ja ehitustingimuste kindlaksmÀÀramisel, sest see on vastavat investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu aluseks ning vaatleb linna vĂ”i valla arengut tervikuna. Kolmas isik esitas 30.09.2010 kohtuistungil Tallinna Halduskohtu 05.04.2010 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-09-378. Tallinna linn jĂ€ttis viidatud analoogses vaidluses kinnistuomaniku detailplaneeringu vastu vĂ”tmata pĂ”hjusel, et kinnistuomanik soovis kinnistu jagamisega vĂ€iksema kui 1200 m2 krundi moodustamist. Tallinna Halduskohus jĂ€ttis viidatud haldusasjas kaebuse rahuldamata. Kuigi NĂ”mme linnaosa ehitusmÀÀruse puhul on tegemist soovituslike normidega, ei saa selles Ă”igusaktis sĂ€testatud Ă”igusnorme pĂ”hjendamatult eirata, sest need aitavad muuhulgas sĂ€ilitada NĂ”mme miljöövÀÀrtusliku metsalinna ilmet. Nimetatud nĂ”uded aitavad juba vĂ€ljakujunenud miljööd sĂ€ilitada ja edasi arendada. Kohus ei tuvastanud kĂ€esolevas asjas pĂ”hjendatud vajaduse olemasolu NĂ”mme linnaosa poolt ehitusmÀÀrusega kehtestud piirangute muutmiseks.
15.Kohus arvestas, et vaidlusalusel kinnistul ei ole moodustatud kahte eraldiseisvat katastriĂŒksust ning Tallinna linn on kinnitanud, et ei poolda nimetatud kinnistu
jagamist. Seega vÔib kohus, Tallinna linna seisukohta ja NÔmme linnaosa ehitusmÀÀrust arvestamata, lÔpetades kaasomandi reaalosadeks jagamise teel, tekitada olukorra, kus kohtuotsus ei ole tÀidetav pÔhjusel, et kinnistut ei saa jagada ning reaalselt jÀÀks kaasomand lÔpetamata.
16.Kohus ei pidanud kaasomandi lĂ”petamise viisina vĂ”imalikuks ka hageja poolt pakutud viisi, millega kostjale jÀÀks krundiosa ja 3-toaline korter MustamĂ€el. Kohtul on Ă”igus kaasomand lĂ”petada vaid AĂS § 77 lĂ”ikes 2 sĂ€testatud viisil. Hageja poolt pakutud viisi (osaline hĂŒvitamine 3-toalise korteriga) AĂS § 77 lg 2 ette ei nĂ€e. Nimetatud ettepanekuga ei nĂ”ustunud ka kostja.
17.Kohus pidas ĂŒlaltoodut arvestades ja kĂ”iki poolte huvisid kaaludes ning pidades silmas ka NĂ”mme linnaosas kehtivat ehituskorda, Ă”igeks lĂ”petada kaasomand hageja poolt hagiavalduses nĂ€idatud viisil. Kohus pidas oluliseks lĂ€htuda viisist, mis arvestab poolte kaasomandi osa suurust ning kinnistusraamatu seisu (ĂŒks kataster).
18.07.09.2010 AS Arco Vara KinnisvarabĂŒroo eksperthinnanguga on tĂ”endatud, et kĂ€esoleval hetkel on poolte omandis oleva kinnistu turuvÀÀrtus 5 100 000 krooni. Seega on kostja 1â4 osa vÀÀrtus 1 275 000 krooni (5 100 000 : 4). Kostjale tuleb hĂŒvitada tema osa kinnistust omandi kaotamise hetke seisuga. Vaatamata asjaolule, et asjas on hageja esitanud erineval ajal kaks eksperthinnangut, milles maja turuvÀÀrtus erineb olulisel mÀÀral, tuleb mÀÀrata hageja poolt kostjale hĂŒvitatava summa suuruseks 1 275 000 krooni, kuna 07.09.2010 koostatud hinnang on hilisem ja seega lĂ€hemal kostja omandi kaotamise hetkele. Apellatsioonkaebus ja selle pĂ”hjendused
19.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tĂ€ies ulatuses tĂŒhistada ja teha uus otsus, millega jĂ€tta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. TĂ€iendavas apellatsioonkaebuses palub kostja algatada Tallinna Linnavolikogu poolt 28.10.2004 otsusega nr 36 kinnitatud NĂ”mme linnaosa ehitusmÀÀruse kohta pĂ”hiseaduslikkuse (PS § 32) jĂ€relevalve menetlus vastuolu tĂ”ttu pĂ”hiseadusega. Kaebuse pĂ”hjenduste kohaselt ei ole vaidlustatud kohtuotsus seaduslik ega pĂ”hjendatud. Kohus jĂ”udis kummalise jĂ€relduseni, et kaasomand tuleb lĂ”petada viisil, et kogu kinnistu jÀÀb hageja ainuomandisse kohustusega hĂŒvitada kostjale tema osa rahas, kuigi Harju Maakohtu samasugune 09.07.2008 otsus tĂŒhistati Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2009 otsusega. Kohus ei arvestanud selles kohtuotsuses kĂ€esoleva asja lahendamiseks antud juhiseid.
20.Kohus jĂ€ttis arvestamata asjaolu, et poolte tahe kaasomandi lĂ”petamiseks reaalosades langes kokku. Pooled soovisid, et kaasomand lĂ”petatakse viisil, kus kostjale jÀÀb reaalosa suurusega 984m2, mis vastab 1â4 osale 3936m2 kinnistust. NĂ”mme linnaosa ehitusmÀÀruse § 4 lg 13 p 2 kohaselt ei tĂŒkeldata iseseisvateks ĂŒksusteks reeglina krunte, mille pind on II ehituspiirkonnas vĂ€iksem kui 1200m2. MÀÀruse § 1 lg 3 teise lause kohaselt vĂ”ib pĂ”hjendatud vajaduse korral muuta ehitusmÀÀruses sĂ€testatud piiranguid, tagades huvitatud isikute ning avalike huvide arvessevĂ”tmise ja tasakaalustamise. 984m2 krundi suuruse puhul on pĂ”hjendatud soovituslikust reeglist kĂ”rvale kalduda, sest tegemist on pĂ”hjendatud vajadusega, kus kohtuotsuse alusel lĂ”petatakse kaasomand reaalosadeks jagamise teel. Sellisel juhul jÀÀb soovituslikust krundi suurusest puudu vaid 216m2. Kuigi puudub seaduslik takistus kinnistu jagamiseks reaalosades ja kostja on algatanud detailplaneeringu menetluse, ei ole maakohus pĂ”hjendanud, miks ta ei pea kinnistu jagamist reaalosades Ă”iglaseks. Kohus ilmutas pĂ”hjendamatut erapoolikust ja juhindus ĂŒksnes hageja huvidest. Kaasomandi lĂ”petamine viisil, kus kaasomand jÀÀb hageja ainuomandisse, arvestab ĂŒksnes hageja huve ja jĂ€tab kostja huvid tĂ€ielikult arvesse vĂ”tmata. NĂ”mme linnaosa ehitusmÀÀrusele
tuginemine ei saa olla veenvaks pĂ”hjenduseks asja reaalosadeks mittejagamisele. Kohus ei ole piisavalt pĂ”hjendanud, miks ei ole vĂ”imalik vastuhagi rahuldada ja jagada kinnistu reaalosadeks selliselt, et 3â4 kinnistust jÀÀb hageja omandisse ja kostja omandisse jÀÀb 1â4 kinnistust.
21.Konkreetsed uute kinnistute piirid mÀÀratakse kindlaks detailplaneeringu kĂ€igus. Piiri kulgemise analĂŒĂŒsimine kohtuotsuses on ennatlik. PĂ€rast detailplaneeringu kehtestamist ja kinnistute kandmist kinnistusraamatusse saab kooskĂ”las AĂS § 77 lg-ga 3 mÀÀrata kindlaks rahalise tasaarvestuse osade ĂŒhtlustamiseks, samuti koormata ĂŒksikuid osi servituudiga teiste osade kasuks. Kohus kohaldas ebaĂ”igesti AĂS § 77 lg-t 2, jĂ€ttes asja reaalosadeks jagamata. Kohtuotsus on kostja suhtes ebaĂ”iglane. Kostja kaotab oma kodu, mis kuulus varasemalt tema esivanematele. Kinnistu jagamine reaalosadeks kahjustab kaasomanike huve kĂ”ige vĂ€hem ja see ei ole vastuolus asja olemusega. Kohus ei ole kostja huve piisavalt kaalunud. Kohus vĂ”ttis pĂ”hjendamatult arvesse kaasomanike suhteid asja valitsemisel. PĂ€rast kinnistu jagamist reaalosades ei ole tegemist enam kaasomanikega, mistĂ”ttu poolte omavahelised suhted lĂ”pevad. Kohus ei pĂ”hjendanud veenvalt, mis takistab asja jaotamist reaalosades. Vastused apellatsioonkaebusele
22.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jÀtta kohtuotsuse muutmata. Kolmas isik Tallinna linn leidis, et maakohtu otsus on sisuliselt ja Ôiguslikult pÔhjendatud ning Ôiglane. Ringkonnakohtu otsuse pÔhjendused
23.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tĂŒhistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tĂŒhistatud osas uue otsuse. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse vĂ€ited kohtuotsuse tĂŒhistamiseks ja apellatsioonkaebus tuleb jĂ€tta rahuldamata. Ringkonnakohus nĂ”ustub muus osas esimese astme kohtu otsuse pĂ”hjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sĂ€testatust neid ei korda.
24.Kohus peab kaasomandi lĂ”petamise nĂ”ude lahendama poolte huvide kaalumisega, lĂ€htudes Ă”iglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kĂ”rgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ĂŒletanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kaalunud poolte huve ja kohus ei ole diskretsioonipiire ĂŒletanud. Ringkonnakohus nĂ”ustub maakohtu seisukohaga, et kinnistu Tallinnas, tuleb kaasomandi lĂ”petamisel jĂ€tta hageja ainuomandusse, kellel on kohustus maksta kostjale kui teisele kaasomanikule vĂ€lja tema osa rahas. Maakohus on otsuses pĂ”hjendanud, milliste asjaolude ja tĂ”endite alusel ta sellise jĂ€relduseni jĂ”udis. Muu hulgas arvestas maakohus asjaoluga, et kinnistu on kuulunud mĂ”lema poole ĂŒlenejatele sugulastele, kes on saanud vara tagastamisel kinnistu omanikeks ĂŒheaegselt. Kohus leidis pĂ”hjendatult, et kostja Ă”igust elukohta sĂ€ilitada ei saa lugeda kaalukamaks hageja samavÀÀrsest Ă”igusest. Ăksnes asjaolu, et kostja elab praegu kinnistul ja hageja mitte, ei ole maakohtu poolt esile toodud asjaolusid arvestades antud juhul mÀÀrav. Maakohus analĂŒĂŒsis kĂ”iki poolte poolt vĂ€lja pakutud kaasomandi lĂ”petamise viise ja arvestas pĂ”hjendatult muu hulgas ka NĂ”mme linnaosas kehtiva ehitusmÀÀruse sĂ€tetega. Apellatsioonkaebuse vĂ€ide, nagu ei oleks maakohus oma otsustust pĂ”hjendanud, ei ole Ă”ige.
25.Ringkonnakohus ei nĂ”ustu ka apellatsioonkaebuse vĂ€itega, nagu ei oleks maakohus arvestanud Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2009 otsuses antud juhiseid. Nimetatud kohtuotsusega tĂŒhistati Harju Maakohtu 09.07.2008 otsus menetlusnormide olulise
rikkumise tÔttu (kohtuotsus oli olulises osas pÔhjendamata). See puudus on maakohtu poolt kÔrvaldatud. Kostja leiab ekslikult, et maakohus pidi tulenevalt ringkonnakohtu poolt antud juhistest tegema teistsuguse otsuse, st jÀtma hagi rahuldamata ja rahuldama vastuhagi. Selliseid juhiseid ringkonnakohtu 20.05.2009 otsuses ei antud.
26.Ekslik on kostja seisukoht, et pooltel oli ĂŒhine tahe kaasomandi lĂ”petamiseks reaalosades, mida maakohus eiras. Iseenesest on Ă”ige, et hageja oli menetluse kestel alternatiivselt nĂ”us ka kaasomandi lĂ”petamisega reaalosades, kuid ta eelistas kaasomandi lĂ”petamist viisil, et kinnistu jÀÀb tema ainuomandisse kohustusega hĂŒvitada kostjale tema osa rahas. Sellist jagamise viisi pidas ta 30.09.2010 kohtuistungil ainuvĂ”imalikuks (III kd lk 67). Ka Tallinna linn on kogu asja menetluse kestel kinnitanud, et ta ei ole nĂ”us kinnistu jagamisega reaalosades selliselt, et kostjale jÀÀb reaalosa suurusega 984m2. Maakohus arvestas otsust tehes pĂ”hjendatult muu hulgas Tallinna Linnavolikogu poolt 28.10.2004 otsusega nr 36 kinnitatud NĂ”mme linnaosa ehitusmÀÀrusest tulenevaid nĂ”udeid ja soovitusi ning kehtivat praktikat, mille kohaselt leiab kinnistute jagamine aset vaid vĂ€ga erandlike asjaolude korral ning ka sel juhul arvestatakse sellega, et tekkivad kinnistud ei ole vĂ€iksemad kui 1200m2. Tallinna linn ei ole senises praktika kohaselt lugenud kaasomandi lĂ”petamist selliseks asjaoluks, mis annaks aluse NĂ”mme linnaosas vĂ€iksemate kinnistute moodustamiseks ja ta ei ole eeltoodud pĂ”hjenduse alusel detailplaneeringuid vastu vĂ”tnud (vt nt Tallinna Halduskohtu 05.04.2010 otsus haldusasjas nr 3-09-378). Asja lahendamisel ei oma tĂ€htsust, et kostja esitas 04.08.2010 Tallinna linnale taotluse detailplaneeringu algatamiseks (II kd lk 238,239). Detailplaneeringu algatamine ei vii vĂ€ltimatult soovitud tulemuseni, st kehtestamiseni ja Tallinna linn on oma seisukoha vaidlusaluse kinnistu osas avaldanud. Kohus kohaldas AĂS § 77 lg-t 2 Ă”igesti.
27.PĂ”hiseaduse § 32 lg 2 kohaselt sĂ€testab seadus kitsendused omandi valdamiseks, kasutamiseks ja kĂ€sutamiseks. Ăheks omandiĂ”iguste piiramatut kasutamist kitsendavaks seaduseks on planeerimisseadus (PlanS). PlanS § 1 lg 2 jĂ€rgi on selle seaduse eesmĂ€rk tagada vĂ”imalikult paljude ĂŒhiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused sÀÀstva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks, lg 3 kohaselt on ruumiline planeerimine selle seaduse tĂ€henduses demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. PlanS § 5 lg 1 jĂ€rgi kehtestab kohalik omavalitsus valla vĂ”i linna ehitusmÀÀruse valla vĂ”i linna territooriumi vĂ”i selle osa planeerimise ja ehitamise reeglite seadmiseks. Ehitusseaduse § 19 lg 4 p 4 kohaselt mÀÀrab kohalik omavalitsus ehitusmÀÀruses linna osade, sealhulgas miljöövÀÀrtuslike hoonetusalade planeerimise ja ehitamise pĂ”himĂ”tted ja nĂ”uded. Tallinna Linnavolikogu poolt 28.10.2004 otsusega nr 36 kinnitatud NĂ”mme linnaosa ehitusmÀÀrus pĂ”hineb seega seadusel ja ei ole ringkonnakohtu hinnangul pĂ”hiseadusega vastuolus. EhitusmÀÀruse § 1 lg 1 kohaselt on selle eesmĂ€rk anda linnaosa iseĂ€rasustest tulenevad pĂ”himĂ”tted ja nĂ”uded planeerimise ja ehitamise osas. MÀÀruse § 1 lg 2 kohaselt on ehitusmÀÀruse jĂ€rgimine oluline eeldus hea ehitustava kujunemiseks NĂ”mmel ja NĂ”mme sĂ€ilimiseks valdavalt miljöövÀÀrtusliku metsalinnana NĂ”mme linnaosa keskkonna-ja miljööomadustele tugineva kinnisvaravÀÀrtuse stabiilseks sĂ€ilitamiseks. EhitusmÀÀruse puhul on tegemist soovituslike normidega, mis on kehtestatud NĂ”mme elanike huvides ja need ei ole omanikku ebamĂ”istlikult piiravad.
28.Kuna apellatsioonkaebuse vÀited ei anna alust hinnata tÔendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid jÀreldusi kui tegi maakohus, jÀtab ringkonnakohus kohtuotsuse kaasomandi lÔpetamise osas muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
29.Samas ei nĂ”ustu ringkonnakohus maakohtu otsusega osas, milles kohus mÀÀras kindlaks asjas kantud menetluskulude jaotuse, jĂ€ttes need kostja kanda. Maakohus juhindus ebaĂ”igesti TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Praeguses asjas on nii hageja kui ka kostja vastuhagis taotlenud kaasomandi lĂ”petamist. Seega lĂ”petati kaasomand eelduslikult mĂ”lema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lĂ€htuda sellest, et kohus lĂ”petas kaasomandi hageja soovitud viisil. Ringkonnakohtu arvates on pĂ”hjendatud ja Ă”iglane jĂ€tta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellist seisukohta on avaldanud ka Riigikohus lahendites nr 3-2-1-138-08 ja nr 3-2-1-70-10. Ringkonnakohus leiab, et asjas on vĂ”imalik teha menetluskulude jaotuse osas uus otsus, millega jĂ€tta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel tĂ€ielikult poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt vĂ”ib menetlusosaline nĂ”uda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmÀÀramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 pĂ€eva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jĂ”ustumisest. TsMS § 174 lg 3 esimese lause kohaselt esitatakse hĂŒvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Taotluse lahendamine
30.Kostja palus vÔtta apellatsioonimenetluses asja juurde tÔenditena Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.09.2010 kirja nr 2-1/512 ja 18.11.2010 kirja nr 2-1/512. Hageja vaidles nende asja juurde vÔtmisele vastu. Ringkonnakohus jÀtab taotluse TsMS § 652 lg 4 alusel rahuldamata ja nimetatud kirjad tÀhelepanuta. Kirjad on saadetud vastuseks Georg Badendicki seisukohtadele ja pÔhjendustele. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohti oleks kostja vÔinud vÀlja selgitada ka maakohtu menetluse ajal. Tegemist ei ole tÔenditega, mida kostja ei oleks saanud koguda ja esitada esimese astme kohtus.
I. NÔmm
I. Sidok
A. TĂ€nav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.